Müürsepatöö ja betooni valmistamine (3)

Q: Kui see ehitatakse nii nagu joonisel näidatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Müürsepatöö ja betooni valmistamine

Q: Kui mitu rida peab laduma?

Vastus leiad õppematerjalist: Müürsepatöö ja betooni valmistamine

Q: Kui palju telliseid on vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Müürsepatöö ja betooni valmistamine

Kutsekool - Varia - Kategoriseerimata

3 HALB

Esitatud küsimused

Kui see ehitatakse nii nagu joonisel näidatud?
Kui mitu rida peab laduma?
Kui palju telliseid on vaja?

Sisukord
1 OSA: REDELID , TÖÖLAVAD JA TELLINGUD 3
1.1 Üldist 3
1.2 Redelid 3
1.3 Tellingud 3
1.4 Tellingute ülesanded 4
1.5 Paigaldamise reeglid 4
1.6 Töölavana kasutatavad tellingud 5
1.7 Katusetööde ohutuspiiretega tellingud 5
1.7.1 Varikatused 5
1.7.2 Eriotstarbelised tellingud 6
1.8 Tellingutel töötamine 6
1.9 Tõsteseaded 6
2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid 7
2.1 Üldist 7
2.2 Raketis 7
2.2.1 Valuvorm 7
2.2.2 Toestus /struktuur 8
2.2.3 Rakmestamine 8
2.2.4 Toestus 8
2.3 Betooni sarrustamine 8
2.4 Sarruseteras jaguneb: 9
2.4.1 Betoonisarrus 9
2.4.2 Betooni terasvõrk 9
2.5 Varraste painutusvormid: 9
2.5.1 Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda: 10
2.6 Betooni valmistamine 10
2.6.1 Segamisjuhend 11
2.7 Tsemenditüüp 12
2.7.1 Täitematerjalid 12
2.7.2 Betoonisegamise eeskirjad ja reeglid 12
2.8 Transportimine 13
2.8.1 Reeglid betooni transportimiseks: 13
2.9 Tihendamine 13
2.9.1 Reeglid betooni tihendamiseks : 13
2.9.2 Nuivibraator 14
2.9.3 Järelhooldus 14
2.10 Raketise eemaldamine 14
2.10.1 Raketise puhastamine ja edasiseks kasutamiseks ladustamine : 15
2.11 Eelvalatud betoonelemendid 15
2.11.1 Eelvalatud betoonelemendid on: 15
2.11.2 Töötamine: 15
3 3. Osa: Müürimört 15
3.1 Mörti eristatakse kui: 15
3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi 16
3.1.2 Müürimört 16
3.1.3 Erinevad müürimördid: 16
3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid 17
3.2.1 Mördi koostisosade mõõtmine 17
3.3 Materjalikalkulatsioon 18
3.3.1 Näidisharjutus: 18
3.3.2 Näidisharjutus: 19
3.3.3 Erimördid 19
4 4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid 19
4.1 Üldist 19
4.2 Materjalid 20
4.2.1 Põletamata tellis 20
4.2.2 Mõõtmed 20
4.2.3 Õõnsused 21
4.3 Mört 21
4.4 Müüri pikkus 22
4.5 Müüri kõrgus 22
4.6 Müüri paksus 23
4.6.1 Materjali kalkulatsioon 23
4.7 Toimingud lihtsa müüri ehitamiseks 25
4.7.1 Telliste lõikamine 26
4.7.2 Telliste ladumine 26
4.7.3 Müüri liitkohad 26
4.7.4 Müüriseotised 27
4.8 Müüri ladumise põhireeglid 27
4.9 Põhitõed müüri eriosade ladumiseks 27
4.9.1 Nurgad 27
4.9.2 Müüritoed 27
4.9.3 Müüri lõikumiskohad 28
4.9.4 Niiskuskindlaks muutmine 28

OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD

Üldist

Tellingute, redelite ja töölavade abil on ruumides ja ehitistel võimalik turvaliselt
teostada kõrgtöid. Seepärast peab need paigaldama piisava kandevõimsusega ja stabiilselt ning need peavad olema kindlalt kinnitatud.Neid tohib paigaldada, liigutada ja nendega ümber käia vaid spetsiaalse väljaõppe saanud isikud, kes tunnevad täpselt ohutuseeskirju vastavalt standardile DIN. Siinkohal toome vaid üldise tutvustuse, nii et oleks võimalik kontrollida põhiliste ohutusreeglitega kooskõlas olemist.

Redelid

Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel.

Lihtsad redelid

Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on vaja vähe tööriistu ja materjale. Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel – maksimaalselt 30 cm. Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest.

Pukkredelid
Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit.
Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku pandud ajutisi tellinguid võib kasutada ainult lühiajaliseks tööks. Suurim lubatud vahemaa redelite sisekülgede vahel on 3 meetrit. Platvormi lauad
peaks asetsema ülevalt kolmandal redelipulgal.

Tellingud

Tellingud on abivahend ehitusjärgus. Tellingud on töötamiskoht ja/või tervisekaitse ja
ohutuse jaoks.

Tellingute ülesanded

Töölavana kasutatavad tellingud
Kaitsvad tellingud
Fassaadi tellingud
Kogu ehitist katvad tellingud

Ohutuspiirdega tellingud
Katusetööde ohutuspiiretega tellingud
Töötamiskohale ligipääsemiseks
Töötegemise võimalikuks muutmine
Materjalide ladustamine
Kukkumiste ärahoidmine
Kaitse kukkuvate esemete eest

Paigaldamise reeglid

Tellingute materjal

Tellingud ja tellingute osad võivad olla valmistatud terasest , alumiiniumist ja/või puidust.

Töölavad

Platvormid (lauad, puitplaadid jms) peavad olema asetatud nii, et need ei hakkaks
kõikuma ega libiseks.

Külgmised ohutuspiirded

Kui töölava on maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit, peavad tellingutel olema külgmised ohutuspiirded.

Toestus

Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma. Seepärast peavad need olema toestatud.

Kinnitamine

Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada.
Stabiilsed vabaltseisvad tellingud on näiteks teisaldatavad tellingud, ehitusplatvormid jms.

Töölavana kasutatavad tellingud

Töölavad
Kõige lihtsamad tellingud on töölavad. Need koosnevad tellingu redelitest (puidust või metallist) ja piisavalt kandvatest laudadest. Töölavad on sobivad enamikel sisetöödel.
Töölava peab paigaldama horisontaalselt , vertikaalselt ja stabiilselt. Ebatasasused toetuspinnal tuleb siluda. Teleskoopredelite korral ei tohiks seda kunagi täies pikkuses välja tõmmata. Kui tellingud on üle 2 meetri kõrged, peab olema ka kukkumiskaitse. Töölava maksimaalne kõrgus on 4 meetrit. Töölava otste vahemaa ei tohi ületada 3 meetrit, metallist teleskooptellingute korral on see maksimaalselt 2 meetrit. Tellinguplatvormi laudade läbimõõt tuleb valida vastavalt vajalikule kandevõimele. Tuleb arvestada tellinguplatvormi reeglitega!
Turvatellingud
Töötades enam kui 5 meetri kõrgusel aluspinnast, kui see ei ole kaitstud platformtellingutega, tuleb kasutada ohutuspiirdega tellinguid. Spetsiaalsed ohutuspiirdega tellingud on mõeldud selleks, et hoida ära kukkumistega seotud õnnetusjuhtumeid. Neid on vaja kõigil töökohtadel ja liikumisteedel:

vee kohal
maapinnas olevate aukude kohal
treppidel, mademetel ja astmetel langusega 1 meeter või rohkem
igal pool, kus langus on 2 meetrit või rohkem

Kõigile kukkumiskaitsetele kehtivad külgmiste ohutuspiirete kõrguse mõõtmed.

Katusetööde ohutuspiiretega tellingud

Katusetööde ohutuspiirdega tellingud on kaitsvad tellingud töötamiseks kaldega katustel.

Varikatused

Varikatuse laius peab olema vähemalt 1,5 meetrit. Varikatustel peab olema vähemalt 60 cm kõrgune ohutuspiire.

Eriotstarbelised tellingud

Eriotstarbelised töölavana kasutatavad tellingud, nt fikseeritud otste või redelitega töölavad teevad töötamise turvaliseks ja tervisele ohutuks, sest paindumine ei ole võimalik. Lühiajaliseks tööks kasutatakse sageli teisaldatavaid tellinguid. Sel juhul tuleb meeles pidada järgmist:

Kui on tulemas halb ilm või kui töö lõpetatakse, tuleb teisaldatavad tellingud

ümberkukkumise vältimiseks kinnitada.

Teisaldatavate tellingute transportimise ajaks peavad kõik inimesed sellelt

ära tulema .

Tellingutel lahtiselt ladustatud materjalid peab enne transportimist kinnitama .

Moodultellingud, mida kasutatakse siseruumides, ei tohiks olla kõrgemad kui 3,5
tellingute lühima aluskülje pikkust. Kui neid kasutatakse välistöödel, ei tohi kõrgus ületada lühima aluskülje pikkust rohkem kui 3 korda. Kui on vajadus kõrgemate tellingute järele, tuleb kasutada tugijalga.

Tellingutel töötamine

ära kasuta tellinguid enne kui need on täielikult paigaldatud, vastu võetud ja

kasutusse lubatud (märgiga tähistatud),

ära koorma tellinguid üle,
jaota koormus tellingutel ühtlaselt,
kõnni ja tööta tellingutel rahulikult (ära tekita vibratsiooni),
ära kunagi hüppa tellingutelt maha,
ladusta materjale, tööriistu või muid esemeid tellingutele ainult vajadusel
tellingutel töötamine on lubatud ainult hea tervise korral (kui ei ole peapöörituse ohtu vms.),

Enne töö alustamist või töö ajal ära mitte kunagi tarbi alkoholi ega uimasteid.

Tõsteseaded

Ära kunagi seisa liikuva koorma all! Väikseid tõsteseadiseid kasutatakse vaid väikeste koormate tõstmiseks. Selle juures tuleb erilist tähelepanu pöörata koorma turvamisele ja kinnitamisele. Neid seadmeid tohivad paigaldada, transportida ja kasutada vaid spetsiaalse väljaõppe saanud töötajad.

2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid

Üldist

Betoonist ja/või raudbetoonist elemente kasutatakse kaasaegsete ehitiste koostisosana üha sagedamini. Raudbetoonist elementide tootmiseks on vaja laialdast oskusteavet. Betoon on inimese valmistatud kivi. Aluseks on kergelt sitke mass, mis kõveneb tsemendi sideaine kristallilise vormimuutuse tõttu.

Raketis

Betooni raketis koosneb kolmest osast:

Valuvorm vormib värske betooni ja sellest oleneb välispinna kuju.
Toestus/struktuur neelab kõik tekkivad jõud ja tagab kindlate mõõtmete saamise.
Tugi võtab vastu aluspinnale mõjuvad jõud ja hoiab ära liikumise.

Valuvorm

Vastavalt vajadusele kasutatakse järgmisi materjale:
Puidust vormid:

Laudvormid tehtud 24 mm kuuse- või männilauast
Tugevdatud laudvormid tehtud tööstuslikult toodetud hööveldatud laudadest, millel on nurkades ja otstes terasest tugevdus
Valmistusalused mitmekihiline vineerist alus, mille pealispind on kaetud sünteetilise vaiguga

Terasest valuvormid

valmistatud puit- või terasraamile kinnitatud lehtterasest

Plastist valuvormid

tehtud kõvast vahtplastist. Kinnitusega plastist vormid jäetakse üha sagedamini pärast betooni kõvenemist nii sise- kui välisisolatsiooniks.

Nõuded raketisele:

Täpsed mõõtmed
Puhtus (et ei oleks mustust, tükikesi vms)
Õige suurus
Stabiilsus
Vorm peab olema kergesti eemaldatav (pärast betooni kõvenemist)
Survetugevus (külgmine ja vertikaalne surve).

Toestus/struktuur

Struktuuri tüüp ja tugevus sõltuvad vormist ja sellele mõjuma hakkavast survest.
Peaaegu kõigi raketiste ehitamiseks kasutatakse puitplaate.

Rakmestamine

Raketise külgmine surve suureneb allapoole. Survejõud suureneb vastavalt betoonisegu
massile , valamiskiirusele ja tihendamismeetodile.
Et tagada ühtlane kaugus valuvormi puitplaatide ja laudade vahel, peab sageli kasutama klambreid. Klamber peab olema kinnitatud toestuse, mitte vormi külge
Nõuetekohaseks kinnitamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:
Sammasklamber Alusklamber
Tõmmits Tugipost
Tähekujuline toru Klamber (lauatükid)

Toestus

Raketis, mis ei toetu kindlale pinnale, peab olema toestatud ja seda peab üleval hoidma
ümar või kandiline puitvai või reguleeritava kõrgusega terastoru .
Eeltööd
Pärast raketise paigaldamist eeltöödeldakse vormi pinda vormimäärdega. Vormimääre vähendab betooni ja vormi vahelist nakkumist, nii et raketise saab kergelt eemaldada, vastupidavus suureneb ja saadakse siledad betoonpinnad. Vormimäärdena kasutatakse happevabasid rasvu nagu vormiõli või vaha.

Betooni sarrustamine

Raudbetoon koosneb betoonist ja terasvarbadest. Seda nimetatakse terasvarbadega sarrustamiseks.
Terasvarvad on tugevdustraat, betooni sarrused või terasvõrk.
Ilma teraselementideta võiks betoon transformeeruda ja isegi laguneda, teraselemendid peavad koormusele vastu.

Ehitustööstuses mõjuvad betoonelementidele surve- ja tõmbejõud, harvem ka tõukejõud.
Tõukejõu neelavad betoonelemendid, tõmbejõu peavad neelama teraselemendid. Betooni ja terase kooskasutamise eelised on:
Betoon ja teras tagavad suurepärase vastupidavuse surve- ja tõmbejõule ning murdumisele.
Betoon ja teras paisuvad kõrgemal temperatuuril ligikaudu sama palju.
Betoon ja teras nakkuvad omavahel hästi.
Kui betoonkiht on piisavalt paks, hoiab betoon ära terase roostetamise.

Sarruseteras jaguneb:

Betoonisarrus

eraldiseisvad hambulised vardad diameetriga 6-28 mm
neid on erineva pinnakatte ja vastupidavusega

Betooni terasvõrk

omavahel lõikuvad hambulised vardad diameetriga 4-12 mm.
Et võrk oleks murdumiskindel, keevitatakse varraste lõikumispunktid kokku

Sarrus asetatakse raketisse enne betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile. Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid . Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema.

Varraste painutusvormid:

Sirge varras
Konksukujulise otsaga sirge varras
Ülespoole painutatud varras
Suletud varras

Minimaalne varraste vaheline kaugus raudbetoonis peab olema :
Varras diameetriga 20 mm või vähem = vahemaa 2 cm
Varras diameetriga üle 20 mm = varda diameeter

Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda:

Painutamiseks kasutatakse rullikut.
Konksutaoliste otstega varraste painutamiseks mõeldud rulliku diameeter on 4 – 7 korda suurem varda diameetrist.

Ülespoole painutatud terasvarraste painutamiseks on rulliku diameeter 15 – 20 korda suurem varda diameetrist.
Konksukujulise otsa pikkuseks kehtib nn pöidlareegel: 10 x terase diameeter.

Näide:
Terasvarda diameeter = 8 mm
Rulliku diameeter = 5 x 8mm =40 mm
Konksukujulise otsa pikkus =10 x 8 mm = 80 mm
Üksikud painutatud tugevdusvardad ühendatakse tugevdussõrestikuks vastavalt
sarrustamise projektis toodud juhenditele. Vardad kinnitatakse jäigale, liikumatule tugevdussõrestikule traadiga , traataasadega või klambritega. Sõrestiku valmistamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et see jääks piisavalt kaugele tulevasest betooni pealispinnast = betoonkiht. Selline kaugus on oluline kaitse roostetamise eest ja selle saamiseks kasutatakse tugiposte, mis surutakse või painutatakse sarruse ja raketise vahele.

Betooni valmistamine

Betoon on inimese valmistatud kivi:
Betoon = täitematerjal + tsement + vesi
Lõplikult segatud ja töödeldavat betooni nimetatakse betooniseguks. Kõvenemise
tagajärjel muutub betoonisegu kivistunud betooniks. Tsement ja vesi moodustavad tsemendipasta, mis kõvenedes moodustab kivistunud tsemendipasta ja kinnitab täitematerjali kivistunud betoonis. Tsementi peab hoidma kuivas kohas, sest õhuniiskus võib põhjustada selle enneaegset kivistumist. Ladustamine varjualuses või kile all.
Betoon jagatakse kahte gruppi (BI ja BII) ning seitsmesse betooni tugevusklassi
(B5, B10, B15, B25, B35, B45 and B55):
B I - B5, B10, B15 ja B25
BII - B35, B45 ja B55
Kõik betoonitüübid peavad läbima kvaliteedikatsed. Standardites on öeldud, kes on
volitatud neid katseid läbi viima.
B I grupi betooni valmistatakse ehitusplatsil kohapeal platsibetoonina. Selle
valmistamine on kirjeldatud standardites.
B II grupi betooni valmistavad ainult vastavad ettevõtted.
Platsibetoon BI
B I grupi platsibetooni valmistatakse täpsete juhendite järgi. Selle valmistamine on
kirjeldatud standardsetes tabelites . Valmistamist juhendavad selleks väljaõppe saanud
spetsialistid.
Täpsemalt on toodud valmistamine osadena mahust.
Mõõtühik “m” tähistab 1 kg (kilogrammi)
Vee puhul kehtib järgnev:
1 l (liiter) mahtu = 1 kg kaalu.
Märkus:
Valmistamine peab segamiskohal olema selgelt arusaadav (segamisjuhend).

Segamisjuhend

Segamisjuhendil tuleb näidata kõigi seguvalmistamiste üksikasjad (kogu masinatäis):
Segamisjuhendil peaks olema järgmised üksikasjad:
1. Betooni tugevusklass
2. Betooni konsistents
3. Tsemenditüüp
4. Koguste andmed:

Tsementi masinatäie kohta
Vett masinatäie kohta
Täitematerjali masinatäie kohta
Lisandeid (kui vaja) masinatäie kohta.

Betooni tugevusklass
See määrab kindlaks valmistamise (vt eelpool ).
Betooni konsistents
On 4 erineva konsistentsiga betooni:
1) KS struktuur – kõva betoon 2) KP struktuur – plastbetoon
3) KR struktuur – pehme betoon 4) KF struktuur – vedel betoon

Tsemenditüüp

Betooni iga tugevusklassi jaoks pakub tööstus teatud tsemenditüüpe. Tsemendi kogus ja
tüüp tuuakse ära tabelites ja on kohustuslikud.
Koguse andmed
Koguseid puudutav teave:

Tsement kg
Vett liitrites (kraanivesi)
Täitematerjali kg kohta, kusjuures on viidatud millist (vt allpool)
Lisandid kg, kusjuures on viidatud, milliseid (nt räbukivi)

Täitematerjalid

On looduslikud ja tehislikud täitematerjalid. Tehislikud täitematerjalid on peenräni,
räbukivi jms. Looduslikud täitematerjalid on jaotatud nende osakeste suuruse järgi:
1. Liiv ja peenestatud liiv: teralisus: 0-4 mm
2. Kruus ja kivipuru: teralisus: 4-32 mm
3. Purustatud kruus ja kivid : teralisus 32-63 mm

Betoonisegamise eeskirjad ja reeglid

Segamine
Ehitusplatsil segatakse betoon

Segumasinas või betoonisegistis

Segamise reeglid:

Täida segumasin komponentidega, mis on segu valmistamiseks ette nähtud

Märkus:
Kõigepealt vala segumasinasse vesi!

Pärast kõigi komponentide lisamist peab segamine toimuma vähemalt 1-3 minutit.
Segamisprotsessi ei tohi katkestada.
Pärast segamist peab trumli tühjendama ja betoonisegu ühe tunni jooksul ära kasutama.
Segumasin tuleb koheselt puhastada .

Transportimine

Reeglid betooni transportimiseks:

Transpordivahendi valimine oleneb vahemaast, kogusest ja vedelusest
Kasuta platsibetooni kohe pärast segamist
Kasuta betooni valmissegu (valmis betooni mahutist) kohe pärast kohaletoomist
Betooni ehitusplatsil transportides ei tohi lasta betoonisegul settida selle koostisosadeks. Segus võivad tekkida kohad, kus segust eralduvad teatud tüüpi kruus ja betoonipasta.
Valamine
Reeglid betooni valamiseks :
Betoon tuleb valada kohe, muidu hakkab see tahkuma.
Kontrolli raketist enne selle betooniga täitmist.
Vala betoonisegu kihiti (kihi paksus 30-50 cm)
Jälgi, et betooni sarrus ei liiguks.
Ära vala betoonisegu rohkem kui ühe meetri kõrguselt, sest vastasel juhul kaotab betoonisegu oma ühtluse.

Tihendamine

Et tagada kivistunud betooni vastavus ettenähtud nõuetega, peab seda värskena
tihendama.

Reeglid betooni tihendamiseks:

Tihendamiseks tuleb betoonis olevad tühimikud likvideerida.
Sarrused peavad olema tihedalt betooniga kaetud.
Betooni tuleb tihendada kiht kihi järel.
Tihendada saab mh tihendamisvardaga, labidaga ja vibratsiooniga. Lisaks kasutatakse ka eriseadmeid:

Nuivibraator

Torka nuivibraator kiiresti betoonimassi ja tõmba seejärel aeglaselt välja.
Vibraator
Suru vibraator tugevalt vastu raketist ja lülita sisse ainult siis kui betoon on sama kõrgel kui vibraator.
Pinnavibraator
Tihenda sellega kuni mördi pinnale tekkib õhuke sätendav kiht.

Järelhooldus

Betooni tuleb hooldada kohe pärast tihendamist. Betooni tuleb kaitsta äärmuslike
temperatuuride ja enneaegse kuivamise eest.
Tegevus sõltuvalt temperatuurist:

Kata polüteenkilega

Kasta sageli veega, pihustades pealiskihile

Kasuta soojusisolatsiooni (jäta betoon kolmeks päevaks temperatuurile +10°C)

Raketise eemaldamine

Reeglid raketise eemaldamiseks:

Raketise võib eemaldada vaid siis kui valatud betoon on kivistunud, st kui ei ole

enam deformeerumise ega kokkuvarisemise ohtu.
(selle ala spetsialistid peaksid otsuse tegema vastavalt standardtabelite
andmetele!)

Raketis eemaldatakse järk-järgult, ilma löökide ja vibratsioonita.
Raketise eemaldamiseks ei ole lubatud kasutada haamrit.
Kõigepealt eemaldatakse raketis sammastelt ja seintelt ning alles seejärel

taladelt ja lagedelt.

Suured pinnad (nt laed ) peaksid olema endiselt lisatugedega toetatud.

Raketise puhastamine ja edasiseks kasutamiseks ladustamine:

Eemalda vardad
Täida augud või kata need plastkorkidega
Puhasta koheselt raketise osad
Kaitse metallpindu rooste vastu (õliga)
Eeltöötle vormi pind määrdega
Sorteeri ja seejärel ladusta raketise osad õigesti

Eelvalatud betoonelemendid

Tänapäeval kasutatakse ehituses üha rohkem ja rohkem eelvalatud betoonelemente. Neid valmistavad ja tarnivad spetsiaalsed ettevõtted.

Eelvalatud betoonelemendid on:

Toed, talad ja sarikad
Trepid
Põranda osad:
Lamekatus
Taladega laed

Töötamine:

Paigalda talad
Paigalda tugisõrestik vastavalt projektile
Aseta kohale eelvalatud betoonelemendid
Niisuta, vala betoon ja silu

3. Osa: Müürimört

Mörti eristatakse kui:

Müürimört (1)
Krohvimört (2)
Põranda tasandusmört (3)

Mört sisaldab:
1: Täitematerjal; 2: Tsement; 3: Vesi

Mört = täitematerjal + tsement + vesi

Täitematerjaliks võib olla liiv ja/või klibusegud. Täitematerjal annab mördile struktuurse tugevuse.
Sideained on lubi , tsement ja/või kips. Sideaine seob täitematerjali kindlalt ja alatiseks.
Mördisegamiseks tuleb kasutada kraanivett, sest vesi peab olema puhas. Vesi teeb mördi vormitavaks ja käivitab sideaine toimimise protsessid.

Töötervishoid ja -ohutus
Mördipritsmete silma sattumine on väga ohtlik, sest sideained on tihti söövitavad. Kannatanu peab koheselt pikali heitma, silmi peab uhtuma puhta veega ja, tuleb kutsuda arst (võimalusel koos õega).

Müürimört

Müüritise tegemisel pannakse üksikute telliste vahele mördikiht:

Müürimört tasandab kõik ebaühtlused tellistes, nii et mört jaotub ühtlaselt
Lisaks seob müürimört tellised kindlalt, samas tagab vastupidavuse, nii et müüritis ei pragune.

Erinevad müürimördid:

Vastavalt kasutusele tuleb valida erinevate müürimörtide hulgast. Et müürimörte toodetakse erinevalt, on need jagatud gruppidesse (segamissuhte näidetega):
I grupp
Lubimört
1 osa lupja / hüdreeritud lupja + 3 osa liiva
II grupp
Krohvisegu
1 osa lupja / hüdreeritud lupja + 1 osa tsementi + 6 osa liiva
III grupp
Tsementmört
1 osa tsementi + 4 osa liiva

Tööriistad ja tehnilised abivahendid

Mördi koostisosade mõõtmine

Mördi koostisosi mõõdetakse välja sageli mehaaniliste seadmete ja tööriistadega. Tööriistade korral, mille kõik küljed on avatud (nt labidas ja kellu ), võib sellel jääv kogus
olla väga erinev sõltuvalt ehitusmaterjali omadusest ( veesisaldus , osakeste suurus jne).
Seepärast ei ole soovitav neid mõõtmiseks kasutada, paremad on:
1: Ämber
ca 10 l = 1 mahuosa
2: Üherattaline käru
ca 10 l = 1 mahuosa
3: Mördiämber
ca 10 l = 1 mahuosa

Mahutavus on antud lihtsalt juhiseks ja neid või nimetada mahuosaks, vastavalt igale konkreetsele anumale vms.
Mahu definitsioon mahuosadena on juhuslik; kõikide mahtude summa annab alati vastava koguse.
Erinevate anumate mahtuosasid ei saa teistele anumatele võrdse suurusena üle kanda.

Mördi valmistamiseks segatakse kõigepealt täitematerjal sideainega ( kuivsegu ). Seejärel lisatakse väikeste annustena ühtlaselt vesi (mördisegu) Mördi kogust, mis saadakse pärast segamist, nimetatakse ka mördimassiks. Mördimass (mördisegu) = kuivsegu + vesi
Kuivsegu veega segamisel väheneb selle maht ligikaudu 65 - 70%-le. Mördimass esitatakse siis protsentuaalselt (%). Tavaliselt on keskmine mördimass 66%, st maht väheneb 2/3-le kuivsegu kogusest.
Märkus:
10 l mördisegu valmistamiseks on vaja umbes 15 l kuivsegu.

Materjalikalkulatsioon

Näidisharjutus:

Telliskiviseina ehitamiseks on vaja 581 l mördisegu. Krohvisegu etteantud segamissuhe on 1:1:6. Arvuta välja vajaminev kogus seda ehitusmaterjali, kui mördimass on 66%.
Antud:
Mördisegu kogus = 581 l
Mördimass 66%
Segamissuhe 1:1:6
Leia:
Vajaminev kogus lupja
Vajaminev kogus tsementi
Vajaminev kogus liiva
Lahendus:
Märkus:
Kuivsegu = mördisegu x 100% :
mördimass %
Kuivsegu = 581 l x 100% : 66% = 880,3 l
Vastus:
Vaja läheb umbes 880 l kuivsegu.
Seega on segamissuhte 1:1:6 korral vaja:
Lupja 1 mahuosa
Tsementi 1 mahuosa
Liiva 6 mahuosa
Kokku 1 + 1 + 6 = 8 mahuosa.

8 mahuosa vastab vastavalt 880 l kuivsegule
1 mahuosa vastab 880 l : 8 = 110 l

Tulemus:
Lupja 1 mahuosa = 1 x 110 l =110 l
Tsementi 1 mahuosa = 1 x 110 l =110 l
Liiva 6 mahuosa = 6 x 110 l = 660 l
Tuginedes välja arvutatud mahuosade kogustele saab leida iga materjali nõutud koguse
standardpakendis:
Tabelis on näited standardpakendite kohta:
Ehitusmaterjal Maht koti kohta Kaal koti kohta
Lubi 80 l 40 kg
Tsement 20 l 25 kg
Maht m³ kohta
Liiv 480 l

Näidisharjutus:

Mahtude tellimiskogusteks ümberarvutamine:
Lubi 110 l : 80 l = 1,375 kotti
Tsement 110 l : 20 l = 5,5 kotti
Siiski ei ole võimalik tellida 1,375 kotti lupja.
Arvutuses ei ole arvestatud kulutustega, seega on kogused ümardatud täisarvuni:
Tulemus:
Lubi 2 x 80 l kotti
Tsement 6 x 20 l kotti
Liiv 660 l : 480 l = 1,375 m3
Liiva 1,5 m3, sest liiv on saadaval kottides kogustega kuupmeeter või pool kuupmeetrit .

Erimördid

Tavaliselt kasutatakse soojustatud blokkseinade ladumiseks kergmörti. Parema soojustuse tagab spetsiaalsete täitematerjalide, näiteks vilgukivi või polüstüreenterade kasutamine. Nende kasutamiseks on vaja erialaseid oskusi.

4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid

Üldist

Tellismüüride ehitamiseks on vaja kompleksseid ja mitmekülgseid teadmisi. Siinkohal
käsitletakse ainult lihtsama tellismüüri ehituse põhitõdesid. Need aitavad tellismüüri ehitamisel mõista, koordineerida ja tähele panna kõiki juhiseid ning töös konstruktiivselt osaleda.

Materjalid

Ka kõige kaasaegsem tellismüüri ehitamine ei saa toimuda ilma telliste ja mördita.
Tellised
Looduslik kivi
Kivi lihvitakse sobivalt ja kasutatakse sellisel kujul
Tehiskivid
Põletatud tellis
Savitellised ja sillutiskivid

Põletamata tellis

Lubjaliiva tellised ja betoonplokid ; valmistatud lubjast, tsemendist ja liivast
Tellise kirjeldus:
1: Ots 2:Vuugipoolne külg 3:Katte külg

Mõõtmed

Laius: 1; Pikkus: 2; Kõrgus: 3
Tellise mõõtmed on antud sentimeetrites.
Märkus:
Sageli kirjutatakse millimeetrimõõt ülaindeksina: 11.3 cm = 11³
Standardmõõtmed (NF): 1 tellis
Pikkus P Laius L Kõrgus K
24 11,5 7,1
Õhuke (DF): 1DF tellis
Pikkus P Laius L Kõrgus K
24 11,5 5,2
Õhukesi telliseid (DF) kasutatakse tavaliselt sellepärast, et:
Kaks 1 DF tellist ja vuuk võrduvad 2 DF tellisega
2DF – tellis 3DF – tellis 4DF – tellis
2 x 1DF-tellis üks teise kohal
Mõõtmed sentimeetrites P x L x K
24 x 11,5 x 11,3
3 x 1DF-tellis vertikaalselt üksteise kõrval
Mõõtmed sentimeetrites P x L x K
24 x 17,5 x 11,3
2 x 2DF-2 x 2DF tellist üksteise kõrval = 4 x 1 DF tellis
Mõõtmed sentimeetrites P x L x K
24 x 24 x 11,3

Õõnsused

Müüriblokkides on nende kaalu vähendamiseks õõnsused. Blokid võivad olla eriti kerged, kui tootmise ajal luuakse lisanditega palju tühikuid. Õhutühimikke ei tohi mördiga täielikult täita, sest müüris olevad tühikud aitavad kaasa isolatsioonile.

Mört

Telliste vaheline nakkuvus oleneb müürimördist.
Iga mört moodustab vuugi
(1) otsa vuuk, ca 1 cm paksused vertikaalselt,
(2) alusvuuk, ca. 1,2 cm paksused horisontaalselt.
Märkus:
Jälgi, et vuuk oleks silendatud!
Mõõtmete koordineerimine
Tellismüüride ehitusel on arvutustes aluseks
KAHEKSANDIK MEETRIST
Kaheksandik meetrist on meetri kaheksanda osa pikkus:
1,00 m : 8 = 0,125 m
0
1 0
8
20
16
40
40
0
Märkus:
0.125 m on 12.5 cm!
= 1 am (kaheksandik meetrist) = 1 laius
1 am (kaheksandik meetrist) on ehitustööstuses kasutusel juhtmõõduna 1 laiuse kohta!
Telliste korral seega:
1 tellise ots + 1 vuuk = 1 am = 12.5 cm = 1 laius

Müüri pikkus

Müüri pikkuse saame liites telliste laiuse = otsa kogupikkuse ja vuugi kogupikkuse:
Müüri pikkus = telliste arv X vuukide arv X ots + vuugi laius
Näidisharjutus:
Maja ühele küljele ehitatakse tuulekaitsena 1,5 m pikkune müür. Mitu 1DF tellist on vaja esimese kihi ehitamiseks, kui see ehitatakse nii nagu joonisel näidatud?
Antud:
Ots = 11,5 cm
Vuugi laius = 1 cm
Müüri pikkus = 1,50 m teisendatud: 150 cm
Leia:
n = otste arv = telliste arv
Lahendus:
1 ots = 11.5 cm +1 cm = 12,5 cm
n = 150 cm:12.5 cm = 12
Tulemus:
Et 12 tellise otsa annavad müüri pikkuse, on esimese kihi ehitamiseks vaja
12 x 1DF-tellist.

Müüri kõrgus

Tellise kõrgus(1); Pikivuugi paksus (2)
Müüri kõrgus = Rea kõrgus = ridade arv X tellise kõrgus + rea kõrgus pikivuugi paksus.
Et ehitamisel saaks kombineerida erineva kõrgusega telliseid, peavad kõik rea kõrgused
olema 25 cm = 2 am "sama kõrged"
Näidisülesanne:
2Df tellistest ehitatakse 3,25m kõrgune müür. Kui mitu rida peab laduma?
Antud:
Tellise kõrgus = 11.3 cm
Vuugi paksus: 1,2 cm
Müüri kõrgus = 3,25 m teisendatud: 325 cm
Leia:
m = ridade arv
Lahendus:
1 rida = 11.3 cm + 1.2 cm = 12.5 cm
m = 325 cm: 12.5 cm = 26
Tulemus:
Laduma peab 26 rida 2DF telliseid.

Müüri paksus

Müüri paksus =
Müüri paksust väljendatakse sentimeetrites või am (kaheksandik meetrist).
kõigi telliseridade kogupaksus + vuugi ridade kogupaksus

Materjali kalkulatsioon

On orienteeruvad väärtused vajaminevate telliste arvu leidmiseks. Tabelis on need toodud
1 m2 müüripinna kohta:
(siin toodud ainult valikuliselt!)
Müüri paksus Tellise suurus Telliste arv
DF 66
11,5 NF 50
2DF 33
17,5 3DF 33
DF 132
NF 99
24 2DF 66
3DF 45
DF 198
36,5 NF 149
2DF 99
Näidisülesanne:
2DF tellistest ehitatakse 24 cm paksune müür. Ala on 3,45 m kõrge ja 530 cm lai.
Kui palju telliseid on vaja?
Joonis
Laius (2) = 530 cm; Kõrgus (1) = 3.45 m
Antud:
Müüri paksus = 24 cm
Tellisetüüp = 2DF
h = 3,45 m
l = 530 cm teisenda!!! seega: l= 5,30 m
Leia:
n = vajaminevate 2DF telliste arv
Selleks tuleb: arvutada pindala ruutmeetrites
Lahendus:
Müüri pindala: A = l x h
A = 5,30 m x 3,45 m
A = 18,285 m²
Osaline tulemus:
Vaja on telliseid ligikaudu 18,29 m2 müüripinna jaoks. Eelpool toodud tabelist näeme, et 1m2 ehitamiseks läheb vaja 66 2DF tellist, on arvutus niisugune:
18.29 x 66 = 1207.14
Lahendus:
Kokku läheb vaja ligikaudu 1208 x 2DF tellist.

Toimingud lihtsa müüri ehitamiseks

1.) Määra kindlaks vajaminevad materjalid
Samas vaata ka telliste

Suurust
Pragude puudumist
Kajatest

2.) Valmista töökoht ette (paremakäelistele)

Tellised vasakule
Mördiämber paremale
Vajadusel aseta tööriistad ja abivahendid ning mördiämber tellingutele (vt moodul 3 blokki 1)

Vahemaa valmis müürist peaks olema umbes 60 - 80 cm!
3.) Arvuta välja, mõõda täpselt ja märgista müürijoon
4.) Pane märgitud joont mööda mörti ning lao esimene rida telliseid mördile, seejärel sea
õigeks ja tasanda joonlauda ja loodi kasutades (vt allpool telliseladumise kohta)
5.) Lao niiskuskindel rida mördile (vt ka moodul 4 blokki 1):
Selleks kasuta järgmist:
Plastfoolium
Bituumentihend ja veekindel leht
Veekindel bituumenvõõp
6.) Ehita vähemalt 4 rea kõrgused müüri nurgad astmeti (vt allpool). Samaaegselt kontrolli ripp - ja vesiloodiga, et kivid oleks kohakuti.
7.) Pinguldatud nöör
Kui nurkade vaheline kaugus on liiga pikk, ehita stabiilsuseks nende vahele “kesksammas”.
Nöör tuleb nurkadesse kinnitada kolme rõhknaelaga (vt joonistus).
8.) Lao esimene rida nööri järgi:
Tellise ülemine serv = rea kõrgus = nööri kõrgus st. tee vuuk sama paks!
Tellise ja nööri vaheline vahemaa = nööri laius
9.) Kontrolli, et rida oleks otse ja horisontaalis
Märkus:
Kontrolli joonlauaga ka diagonaalselt!
10.) Tõsta nöör ühe rea võrra kõrgemale, vajadusel ehita nurk kolme või nelja rea
kõrguseks.
11.) Lao järgmine rida kattuvalt (vt allpool), võibolla pead alustama lõigatud
tellisega.

Telliste lõikamine

Tänapäeval lõigatakse ehituskohal telliseid täpselt, kasutades selleks ketas-, lint - või
mootorsaage. Kõigepealt tuleb tellise suurus märkida (pööra tähelepanu tööohutusele. Vt ka moodul 1)
Kui piisab silmaga mõõtmisest, võivad kogenud asjatundjad ka müürsepa haamri teravat otsa kasutades telliseid lõigata:

võta mõradeta tellis
hoia seda vasakus käes, soovitava lõikejoone alt
tee tellisele süvend ettemärgitud lõikejoont mööda müürsepa haamriga ümber kogu tellise, seda käes vastavalt pöörates
lõika tellis seda teravalt vertikaalselt lõikejoont pidi lüües

ETTEVAATUST !!!
Sihi lööke täpselt! Harjuta mitu korda juhendaja käe all!

Telliste ladumine

1.) Võta tellis, lõika vajaliku suuruseni, kontrolli kvaliteeti
2.) Niisuta tellist
3.) Pane kelluga mörti ülemise rea tellise otsmisele vuugikohale
4.) Pane kelluga pikivuugi mörti müüri eelmisele reale
5.) Aseta tellis kohale vastu viimati laotud tellist
6.) Sea tellis ettevaatlikult kopsides õigesse asendisse, samal ajal mörti piisavalt kokku surudes .
7.) Eemalda liigne mört ja pane see pikivuugile

Müüri liitkohad

Müüri ladumiseks telliste ühendamine on sidumine:

Täielik sidumine - müüri ots, - nurk, -toed
Keskmine sidumine - seinte liitumiskohad
Sammassidumine - postid

Müüriseotised

Poolkivi seotis
Päis seotis
Plokk seotis
Rist seotis

Müüri ladumise põhireeglid

1.) ära kunagi lao kahe rea püstvuuki kohakuti!
2.) ülekate peab olema vähemalt 4,5 cm
3.) ühe rea tellised peavad olema ühekõrgused
4.) nurkade, tugede ja liitekohtade ladumisel paigaldatakse esmalt lõigatud tellised (vt allpool).
5.) Kasuta nii palju lõikamata telliseid kui võimalik.
6.) järgi üldisi tervise- ja tööohutuse eeskirju.

Põhitõed müüri eriosade ladumiseks

Nurgad

Märkus

Pea meeles, et alussidumine on alati esmane!
Nurka kujundavad tellised on samuti müüri osa!
Kattumine peab nurkades olema vähemalt 1 am = 12,5 cm

Müüritoed

Märkus

Pea meeles, et alussidumine on alati esmane!
Kaetavus peab tugedel olema vähemalt 1 am = 12.5 cm

Müüri lõikumiskohad

Märkus:

Lõikekohtadel kasutatakse alati kaht ¾ tellist (lõigatud tellist)
Nende telliste püstvuuk on alati müüri lõikekohas risti

Niiskuskindlaks muutmine

Kõik müürid tuleb muuta niiskuskindlaks. See saavutatakse müüris horisontaalsete niiskuskindlate ridade abil. Samas on oluline ka kõigi välismüüride vertikaalne niiskuskindlaks muutmine. Selleks kasutatakse krohvi, kattematerjale, värvi või spetsiaalseid isolatsioonimaterjale (vt moodul 2 blokki 3). Kui laotud müür jääb nähtavale, saab selle mingil määral niiskuskindlaks muutmiseks kasutada ka spetsiaalseid telliseid ja mörte. Samas peab tähelepanu pöörama töö teostamisele.
28

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 127 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luuser Õppematerjali autor

referaat

redelid töölavad tellingud betoon raudbetoon elemendid sarrustamine raketised

Sarnased õppematerjalid

doc

PKHK Müüritööd II konspekt

teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri kõrguseks on 14*100 Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha

Müüritööd

pdf

Müüritiste ladumine

Tekkib nn. esimene aste. Kohe seejärel laotakse sisemised ja täidisread. Segamooduse korral laotakse esimesed kümme kihti kihtide kaupa ja alates üheteistkümnendast kihist alustatakse astmelise ladumisega. Telliste ja mördi andmine seinale. Telliste ladumine koosneb reast operatsioonist, mis nõuavad kõrgema või madalama kvalifikatsiooniga töölisi. Näiteks nõuab telliste paigaldamine kvalifitseeritud müürsepa tööd, kuna aga telliseid ja mörti võivad seinale anda vähem kvalifitseeritud, näiteks 2. liigi töölised. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas nagu nad jäävad paiknema müüritises, s.o. Pikikiviridadeks seina teljega paralleelselt või veidi pööratuna, põikikiviridadeks seina teljega risti. Kive ei tohi tõsta sinna, kuhu tuleb teha mördipeenar. Seepärast laotakse välimise pindrea kivid

Hooned

pdf

Plokkmüüritised

– välisseinad 0,6 0,04 – vaheseinad 0,6 0,04 – lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23 – kahe soonega plokid 0,4 0,47

Betooniõpetus

doc

Tellingud ja töölavad

Pärnu kutsehariduskeskus Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Esse krovitöödes Koostaja: Egon Rehemaa E-08 Pärnu 2009 Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Tellingute, redelite ja töölavade abil on ruumides ja ehitistel võimalik turvaliselt teostada kõrgtöid. Seepärast peab need paigaldama piisava kandevõimsusega ja stabiilselt ning need peavad olema kindlalt kinnitatud.Neid tohib paigaldada, liigutada ja nendega ümber käia vaid spetsiaalse väljaõppe saanud isikud, kes tunnevad täpselt ohutuseeskirju vastavalt standardile DIN. Siinkohal toome vaid üldise tutvustuse, nii et oleks võimalik kontrollida põhiliste ohutusreeglitega kooskõlas olemist. Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid se

Üldehitus

doc

PKHK Müüritööd I konspekt

TÖÖKOHA KORRALDAMINE MÜÜRITÖÖDEL Et müüritöö läheks jõudsalt (tellis seina iga 10 sekundi pärast) peab töökohal valitsema hea kord see tähendab et tarvikud peavad olema kättasaadavad ilma et peaks tegema asjatuid liigutusi MÜÜRITÖÖDE VAHENDID Müürikellu-Peab olema nii suur et korraga saab kohale panna ühe kivi müürimiseks vajatava hulga mörti. Lood Müürivasar Müürsepa hari Mõõdulint Suund nöör Pliiats Märknöör Nöörlood Meislid VUUKIMISTÖÖDE VAHENDID Vuukimis raud(pikad vuukimisrauad ja lühikesed vuukimisrauad) Horisontaalvuugi plekk Vertikaalvuugi tops MÜÜRITÖÖDE ÕIGE JÄRJEKORD 1. Töökäega võetakse tugvastu kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3

Müüritööd

docx

Silikaattellistest müüritis

vuuke. Veel läheb tarvis plaatija kellut. Puhastuskellut võib kasutada ka korstnamüüritise puhul ja viimistlemiseks teistes kitsastes kohtades. Võib ka olla sirge otsaga. Müürsepavasar, mille peitlisarnast otsa kasutatakse tellise tükeldamiseks ja kujundamiseks. Lubjapintslit kasutatakse peamiselt korstna võõpamisel. Müürsepa- hari, pehmevõitu jõhvhari. Seda kasutatakse puhastamiseks pärast vuukimist. Suundnöör, selle abiga saab sirge majakatevahelise müüri. Vaaderpass on müürsepa tähtis ja vältimatu tööriist. Selle abil jälgitakse nurkade ja vertikaalvuukide ning majakeste otsesust. Lood- majakaid ja vertikaalsirgeid on kindlam teha loodi abil. Märknööri abil saab näiteks seinaliinid otse alusele märkida. Pliiats ja mõõdulint kuuluvad iga ehitusmehe põhiliste töövahendite hulka. Tihti on ehitusplatsil vaja erinevaid meisleid. Lisaks põhitööriistadele vajab müürsepp vuukimisel järgmisi spetsiaaltööriistu. Vuuk- rauad erikujuliste vuukide jaoks

Ajalugu

doc

Müüritööd, tsemendi tootmine

7 Silikaat-tellis Silikaat-tellis kuulub lubi-liivtoodete hulka. Tema toormaterjaliks on kvartsliiv (92-95 %), lubi (5-8% kuivsegu kaalust) ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaat-tellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid: - liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine; - lubja jahvatamine; - segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega); - segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8-10%); - telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15-20 MPa rõhu all; - toortelliste ladumine vagonettidele; - telliste kivistamine autoklaavis 0,8-0,9 MPa aururõhu all Temperatuur autoklaavis on 170-180 °C ja autoklaavimine kestab 8-12 tundi.

Üldehitus

pdf

Müüritööd

1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D  ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: Seina paksus,

Ehitus

Rohkem sarnaseid