1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; 3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
Kordusküsimused 10. Õngpüünised §3. Õngpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. (2) Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest
.................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Õngpüüniste ajalugu................................................................................................................ 4 2.Õngepüügi kord Eestis.............................................................................................................5 2.1Lubatud õngpüünised.........................................................................................................5 3.Lihtkäsiõng...............................................................................................................................8 3.1Lihtkäsiõnge ritv................................................................................................................ 9 3.2 Lihtkäsiõnge tamiil....................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.Võrgupüük......................................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtmine võrgust.....................
takistuseni , sealhulgas mere põhja või kalaparveni . Kalaparvede liikumist mõjutavad ka öö-päeva rütm . Näiteks päeval hoiavad räimed-kilud sügavamates vee kihtides ja öösel tulevad peamistesse kihtitesse . Sellega tuleb arvestada . Traalpüügi efektiivsus suurenes mitmekordselt GPS-seadmete ilmumisega , sest laev suudab avastatud kalaparvi leida kergemini . Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . -7- Traalnooda sisselaskmine Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära . Traalnooda ülemises paneelis asuvad ujukid ja traalinooda alumises osas asuvad raskusselis või grunttrop (raskused ) . Raskusselis või grunttrop oleneb sellest
Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev), Püünis selle tehniline tase Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q Kalade morfoloogia Selektiivsus c Meeskonna
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid