Codex hammurapi (3)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Eraõiguse instituut
Liisi Pajuste II kursus
Codex Hammurapi
Allika analüüs
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
Õppejõud: lekt Toomas Anepaio
Tallinn 2009
Sisukord:
Sissejuhatus lk 3
1. Allika analüüs lk 4
2. Ajalooline tagapõhi lk 6
3. Allika sisuline analüüs lk 6
4. Allika ajalooline tähtsus lk 8
5. Kokkuvõte lk 9
6. Kasutatud kirjandus lk 10
Sissejuhatus:
Seadus kui formaalselt reguleeritud käitumisreeglite kogum ei ole kehtinud ajast aega nii nagu meie seda tunneme . Algselt anti seaduseid ja ühiskonda reguleerivaid reegleid üle suuliselt ja valitsesid tavad. Mida aeg edasi ja mida suuremaks kasvas ühiskond, seda enam oli vajadus kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112-2095 e.Kr ) pühendatud koodeksit . Järgnevalt vaatlen vanimat terviklikult säilinud seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t
Allika analüüs
Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana- Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog lõpuosa näide:
Kuningluse igavene seeme, tugev kuningas, Paabeli päike, kes kiirgab valgust Sumeri ja Akkadi maale, kuningas, kes teeb kuulekaks neli kaldaäärset, Ištari armastatu olen ma. Sellal kui Marduk käskis mind maa inimeste õigeks juhatuseks, hea käekäigu juhiseks seada tõde ja õigus maa keeles, rahva liha rõõmustuseks, Sel ajal :3
Siin on selgelt näha nii Hammurapi saavutuste , tema kuninglikku päritolu ülistamises ja tema jumaliku õiguse maapeale edasi andmise rolli- milleks on koodeks.
Epiloogis räägitakse enamasti seaduste autoriteedist inimeste üle ja needuse ärhvardusega keelab Hammurapi tulevastel põlvedel seadusi muuta. Epiloogi näide:
Kui see mees minu sõna, mille ma oma sambale olen kirjutanud, ei austa, halvustab minu needusi, jumalate needusi ei karda, minu mõistetud kohtud teeb tühjaks, muudab minu sõnu, eemaldab minu reljeefi, minu kirjapandud nime kustutab ja kirjutab oma nime või needuste pärast paneb teise seda tegema-see mees, olgu ta kuningas või isand või valitseja või mees milline iganes-Suur Anum , jumalate isa kes on kinnitanud minu valitsemise- võtku ära temalt kuninglikkuse sära, murdku tema valitsuskepp ja needku tema saatust.4
Seadused ise on kasuistlikud- see tähendab, et on esitatud üks reegel ühe kindla konflikti või administratiivküsimuse reguleerimiseks5. Sätted on enamasti kirjutatud vormis: kui,...siis - ehk igale teole vastav karistus . On püütud reguleerida hästi täpselt iga tegu ja sellele järgnevat karistust. Äärmiselt rangelt on reguleeritud karistusseadused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon - silm silma ja hammas hamba vastu- rohkesti oli ette nähtud ka surmanuhtlust6. Siin kohal tehti vahet erinevatel klassidel . Hammurapi koodeksis eristatakse kolme ühiskonna kihti- täieõiguslik, poolõiguslik ehk paleesõltlane, ori. Koodeks näeb ette taliooni kasutamise siis kui süüdistaja ja süüdistatav on samast klassist ja kannatanu peab olema vaba mees. Kui vigastajaks osutus kõrgemast klassist isik ja vigastatuks madalamast klassist isik, siis tihti piirduti vaid rahatrahviga. Ja mida madalamast klassist oli niinimetatud ohver seda väiksema karistuse või trahvi sai süüdlane . Samuti eristati üsnagi konkreetselt, kas kahjutekitaja oli oma kuriteos süüdi - kas tegu oli tahtlik või siis osaliselt või täielikult tahtmatu ning ettekavatsematu7. Nt paragraff 206 toob välja, et kui lööja vannub, et ta ei teinud seda meelega, siis maksab ta vaid ravitseja kulud. Süütuse tõestamisel kasutati ka jumala eest vandumist- see pidi süüst vabastama.
Lisaks on erinevad karistused sõltuvalt isiku soost. Naistele olid ettenähtud tunduvalt karmimad karistused kui meestele ja naised olid igapäeva elus nõrgemini kaitstud, välja arvatud rasedad, kelle jaoks jaoks olid vähesed kaitsvad reeglid formuleeritud. Peres oli mehel piiramatuvõim ja isegi mitmenaise pidamise võimalus. Isegi abielu otsustasid naise isa ja tulevane mees. Samas on erinevused karistamisel ka isikute vanulises ja perekondlikes suhetes. Näiteks aetakse oma tütrega maganud isa linnast välja aga oma poja mõrsjaga maganud mees seotagu kinni ja visatagu vette- verepilastuse karistus on nõrgem kui poja mõrsjaga magamine .
Hammurapi seadused arvatakse olevat moodustanud reformseadusandluse, mida küll kõikjal ellu ei viidud . Need ei esinda täielikku seaduste kodifikatsiooni- seega on igapäevaseid, teistest allikatest tuntuks saanud institutsioone käsitlemata jäänud. See tuleneb allika reformaatilisest iseloomust, mis on küllalt tavaline vanaaja seadusandluses. Vanaajast tuntud ja kehtivat ei peetut vajalikuks reguleerida ega isegi kirja panna. Kõik kes vajasid teadmisi õigusest tundsid nagunii põhilisi õigusreegleid8. Seega on ühiskonnas toimimisel suur tähtsus ka tavadel.
Ajalooline tagapõhi
Õigust mis oli enne rooma õigust nimetatakse arhailiseks, sest siis puudus õigusteadus , mis oleks võimeline läbi mõisteanalüüsi abstraheerima ja süstematiseerima õiguskorda nii, et oleks loodud ülevaade materiaalsetest õigusreeglitest9- seega võib väita, et hammurapi koodeks on arhailiseõiguse esindaja. Codex Hammurapi pole küll vanim teadaolev lähis-ida õigusallikas, selleks on 2112-2095 e.Kr valitsevale kuningale Ur-Nammule pühendatud koodeks. Hammurapi aga on vanim terviklikul kuju meile teadaolev allikas. Lisaks Ur-Nammule arvatakse, et on veel sadu välja antud taolisi seaduste koodekseid nagu Hammurapil. Hammurapi seadused on orienteeruvalt erinevatest andmetest kirjutatud 1780 e.Kr. Seadused ise on raiutud 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse ja leiti 1901 Susast ja antud hetkel hoitakse sammast Louvre -s. Vana-babüloonia riik, kus need seadused kehtestati on sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak . Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi. Assüüria riik langes temast vasallisõltuvusse. Hammurapi lõi teise Mesopotaamia suurriigi, kuid see jäi Sargoni omast väiksemaks ning lühiajalisemaks, sest peale Hammurapi surma see lagunes ning 1595 eKr vallutasid Babüloni hetiidid , misjärel enamus Mesopotaamiast langes kassiitide ülemvõimu alla.10
Allika sisuline analüüs
Järgnevalt vaatlen lähemalt kolme ametialaga seotud seadusesätteid.
Ehitusmeister:
¶228- kui ehitusmeister ehitab kellelegi mehele maja ja teeb valmis, siis antagu iga maja sari kohta 2 seeklit hõbedat talle tasuks - sellest tuleneb ehitaja palk. Erinevad karistused ehitusmeistrile tulenevad ¶229-233. Need reguleerivad ehistusmeistri halba või hooletut tööd. Kui maja kukub kokku ja surmab peremehe, siis tapetakse ja ehitusmeister, kui surmab aga perepoja, siis tapetakse ehitusmeistri poeg, kui surmab aga orja, siis annab ehitusmeister orja orja eest.- siit tuleneb hästi välja hammurapi taliooni printsiip- hammas hamba vastu- kui meister on teinud kehva tööd ja maja varisedes tapab perepoja siis võtakse talt enda pojalt ka elu- kuigi meie mõistel pole ehitaja pojal mingit süüd ega ka ei tasuta tänapäeval tapmist tapmisega. Lisaks võib siit välja lugeda ka naiste nõrga seisundi. Seadusega pole määratud mis siis juhtub kui maja rusude alla jäävad naine või peretütar.
Laevameister:
¶234- kui laevameister tihib 60-kurise laeva kellelegi mehele, siis too andku 2 seeklit hõbedat talle tasuks- sellest tuleneb laevameistri palk. Erinevad karistused tulenevad aga ¶235-238. Need reguleerivad laevameistri halba või hooletut tööd. Kõik need sätted karistavad laevameistrit rahalise kompensatsiooniga laeva omanikule. Kui meister suudab uppunud laeva jälle üles tõsta, siis maksab ta vaid poole laeva hinnast , ülejäänud juhtudel peab meister laeva kas terve laeva hüvitama või siis tugevndama laeva, et see jälle sõita saaks. Lisaks kui on tegemist kauba laevaga siis peab meister hüvitama ka laevas olnud kauba.
Arst:
¶215- kui ravitseja teeb pronksnoaga vabale mehele suure lõikuse ja ravib mehe või avab mehe oimu pronksnoaga ja ravib mehe silma, ta võtku 10 seeklit hõbedat. ¶216- kui see on paleesõltlane, ta võtku 5 seeklit hõbedat. ¶217-kui on kellegi mehe ori, orja omanik andku arstile 2 seeklit hõbedat.
Need on arsti palka määravad seadused. Luude paranemist reguleerivad ¶221-223 ja lisaks loomaarst ¶224. Siit on hästi näha ühiskonna klassistumist. Igal klassil on oma hind. Võib järeldada kohe, et vaba mees ise on tunduvalt väärtuslikum kui paleesõltlane või ori, sest isegi nende niinimetatud ravimine on kallim kui teistel. Kui sellel ajal tehti vahet klassidel ravimise hinna kujunemisel, siis tänapäeval kujuneb ravimishind ikka ravimise raskuse järgi. Ei saa võrrelda südameoperatsiooni ja silmade operatsiooni.
Lisaks veel ¶218- 220 määravad ära arsti eksimused. Surmates või pimestades paleesõltlast lõigatakse arsti käsi. Surmatakse ori, siis annab arst uue orja asemele või pimestades orja hüvitab arst orja poole hinna. ¶225 käsitleb loomaarsti vigu- tappes ravitava looma, siis peab arst hüvitama 1/5 looma hinnast.
Ka siin karistuste juures tehakse vahet klassidel. Mida kõrgemalt klassist on isik seda kõrgemat karistust arst peab kandma.
Kogu Hammurapi koodeks on ülesehitatud kindlatele juhtumitele ja karistused on karmid - eriti siis kui sa ei juhtunud olema kõrgemast klassist või siis meesterahvas. Karmide karistuste eesmärk on tagada inimeste korralik seaduse kuulekus ja ametite puhul korralikult tehtud töö.
Ajalooline tähtsus
Ajalooline tähtsus väljendub sellest, et Hammurapi koodeks on üks vanimaid loodud koodekseid ja vanim terviklikult säilinud koodeks. Sellest koodeksist on lisaks selle aja seadustele võimalik lugeda välja ka selle aja ühiskondlikke elukorraldusi. Näiteks saab puhtalt seadustele aru naiste nõrgast seisundist. Lisaks saab koodeksi põhjal selgeks, et ühiskonnas eksisteeris kolm klassi- täielikult vabad, palee sõltlased ja orjad .
Kui võrrelda koodeksid tänapäeva seaduste kogudega , siis puuduvad kõigepealt tänapäeval epiloog ja proloog. Lisaks on Hammurapi koodeks liialt kasuistlik- ei jära ruumi yhiskonna arenguks. Sarnasuseks tooksin jällegi, et Hammurapis on sätted üles ehitatud kui....siis lausetele ja tänapäeval õpetatakse noortele juristidele, et seaduseid on võimalik viia kujule kui....siis....vastasel juhul- kuigi tänapäeva seadused on suhteliselt üldised.
Kokkuvõte
Hammurapi lasi koostada oma aja ühe omanäoliseima koodeksi. Koodeks oli äärmiselt põhjalik, eriti tsiviil- ja karistusseadused. Karistused oli karmid- rakendati nii taliooni kui ka rahatrahvi. Tänu sellele koodeksile on meil aimu ka selle aja ühiskondlikust olukorrast. Naiste ühiskondlik seisund oli nõrk ja lisaks eksisteerisid ka erinevad klassid , kellele kehtisid omavahel teistsugused reeglid ja trahvi määrad. Tähtsad olid ka perepojad. Ühiskond ise oli seotud religiooniga, mis eriti hästi kajastub koodeksi epiloogist ja proloogist. Hammurapi lõi selle koodeksi, et viia täide jumala tõde ja õigus maa keeles.
Codex Hammurapi annab meile aimu arhailise ühiskonna elukorraldustest ja lisaks veel informatsiooni vanimatest kirja pandud seadustest .
Kasutatud kirjandus

• Vana idamaa rahvaste alalooliste allikate kogu- tõlkinud M.Aul Tallinn 1994
  
• Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus , Kaspar Kolk , Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001
  
• Hammurapi seadused: proloog ja epiloog- Inga Jaagus- referaat Tartu 2005
  
• Hammurabi seadused: perekonnaõigus - Johannes Tralla -referaat Tartu 2004
  
• Euroopa õiguseajalugu-Erik Anners
  

Internet :

• http://www.horisont.ee/node/165
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurap i
  

1 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001
2 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001
3 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001
4 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001
5 Euroopa õiguseajalugu- erik Anners
6 http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurap i Hammurapi 18.11.09 14:21
7 http://www.horisont.ee/node/165 artikkel Horisondis` Võimuvõitlus muistses Lähis-Idas` 18.11.09 14:24
8 Euroopa õiguseajalugu- Erik Anners
9 Euroopa õiguseajalugu- Erik Anners
10 http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurap i Hammurapi 18.11.09 14.21