Mobilism: peamiseks sisuks maakoore ulatuslikud horisontaalsed liikumised. Ideed tekkisid 19. saj. seoses maakoore suurte pealenihete avastamisega kurdmäestikes ja arenesid 1912. a. Wegeneri mandrite triivi hüpoteesiks (mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu vaheliste loodete jõudude mõjul; Jeffeys lükkas 1920-tel ümber). Vastandlikkus: fiksism selgitab Maa geoloogilist arengut läbi vertikaalsete liikumiste, mobilism läbi horisontaalsete liikumiste. 5. Linnutee Galaktika ja Päikesesüsteemi asukoht selles. Meie kodugalaktika, Linnutee (Milky Way Galaxy), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
1) aluskattele; 2) katusekattelt selle aluskonstruktsioonile. · (4) Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). · (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulekoldeta ehitise või muu ehitise osas, kui see ei põhjusta tulekahjuohtu ümbruskonnale. · (6) Ehitise katus peab tuleohutusest tingituna olema jaotatud tuletõkkekonstruktsioonide kohal olevate vertikaalsete või horisontaalsete tuletõketega maksimaalselt 2400 m2 suuruse pindalaga osadeks, välja arvatud juhul, kui katuse aluskonstruktsioon kuulub vähemalt klassi A2-s1,d0 või kasutatakse B ROOF klassi kuuluvaidkatusekatteid. · (7) Nõudeid katusekatetele tuleb vajadusel käsitada koos aurutõkke ja isolatsiooniga. · § 16. Rõdu, lodza ja terrass · (1) Rõdu, lodza ja terrass peavad olema ehitatud nii, et tuli ei leviks: 1) piki välisseina välispinda;
academic disciplines into one activity. It is about creating something by thinking across boundaries. 11. Kui suur on tarneahela ulatus? Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid. Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli alates esialgsest materjali tarnijast kuni lõpptarbijani toimetamiseni. Tarneahela ulatus on horisontaalsete joonte summa, ehk aeg, mis kulub tarneahela tegevustele kokku. Aeg, mis kulub turunõudluse kasvule reageerimiseks, säilitades varude senise taseme. Teisisõnu on tegemist täitmisajaga, mis kulub toote „läbitõmbamiseks“ läbi terve ahela. 12. Mida kujutab endast tarneahela juhtimine? Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest, mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani.
· kilpläbindus Läbindusmeetodi valik sõltub paigaldatava kommunikatsiooni tüübist (kaablid, torud, tunnel) ja läbindatavast pinnasest. Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine Tartus on AS Tegus kasutanud lennukitungraudasid terastoru sissesurumiseks näiteks raudtee alt. Suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed Seade kujutab endast lööktoimega iseliikuvat masinat ja sobivad töötamiseks I...III kategooria pinnases läbivate või kinniste horisontaalsete, vertikaalsete või kaldega tihendatud ja sileda seinaga õõnte rajamiseks samuti sellesse terastoru sissesurumiseks. Õõnsusesse paigaldatakse kas torustikud või kaablid. Pinnasesse surutud toru kasutatakse kas kaitsehülsina muude kommunikatsioonide paigaldamiseks või töötavate torustikena. Vertikaalselt süvistatud torusid võib kasutada ka vaiadena. Otstarbelt suruõhuvasarad jagatakse kaheks: seadmed pinnasesse õõne rajamiseks ning sellesse torusurujad
moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes
moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes
tõsta ega liigutada relva suunamisel sihtimispunktile. Laskeasendi kohendamine. Väga tähtis on hoida relva, pead ja keha korrektselt. Käed hoidke paigal ja liigutage alakeha seni, kuni sihikupilt on korralik. Selle saavutamiseks võib osutuda vajalikuks mitmete väikeste liigutuste sooritamine jalgade ja jalalabadega. Vertikaalsete paranduste tegemiseks liigutage keha relvale lähemale või kaugemale. Ärge liigutage küünarnukke. Horisontaalsete paranduste tegemiseks liigutage alakeha paremale või vasakule. Jätke meelde, et käsivarsi ja vasakut küünarnukki ei tohi liigutada. Laskeasendi kontrollimiseks jälgige kirbu vertikaalset liikumist hingamisel. Kirp peab liikuma vertikaalselt läbi sihtimispunkti. Kui kirp liigub diagonaalselt läbi sihtimispunkti, on tegemist veaga. Kinnistage harjutustega. C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused Küsimused jaolt kogu tunni kohta.
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV- c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nõuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea môju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 5.Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega (HHVV) Kôik eelnevad nôuded peavad olema täidetud. Eriti täpselt peab olema vertikaaltelg loodis. Kontrolliks viseeritakse RP asendis kôrgel asuvale punktile ja märgitakse punkti projektsioon instrumendi kôrgusel. Sama teha ka pikksilma RV asendis
Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata summeerimise teel g,z = z Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g,x = K0 g,z kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 v/(1-v) Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla isegi 3. Normaalselt konsolideerunud liiva K0 võib arvutada Jaky valemiga K0 = 1- sin (6.6) (EMÜ v) Omakaalupinge. q pinnase omakaalupinge rajamissügavusel q = d; Näiteks pinnase omakaalust
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting...
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m Joonis: Eelpingestatud õõnespaneelide monoliitimine ja ankurdamine tellisseintega: a otsast, c siseseinal, b servast a) 33 b) c) 34 Vahelagede temperatuuri- ja kahanemisliikumised ning plastsed deformatsioonid võivad põhjustada horisontaalsete pragude tekkimist väike-plokkmüüritises, eriti nurkades. Pragude vältimiseks tuleb vahelagi seinast vabastada nii palju kui võimalik. Kuni 6meetrised õõnespaneelid toetatakse otse müüritise tsentrisse laotatud segukihile. Minimaalne toetuspikkus peab olema 120 mm. Suurte avade (üle 6 meetriste) ja pikemate paneelide korral tuleb müüritisele valada raud- betoonvöö. Üle 6meetriste paneelide monoliitimine ja ankurdamine kergplokkidest seina:
kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 = (6.5) 1- Kui pinnas on settinud horisontaalsete kihtidena ja ei ole varem olnud koormatud, on K0 tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla isegi 3. Normaalselt konsolideerunud liiva K0 võib arvutada Jaky valemiga K 0 = 1 - sin (6.6)
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
Alberti rõhutab looduse tähendust ja eeskuju; tema kirjutiste põhiidee ja samas üks renessanssaia kandev idee on hoone ja aia kui ühtse terviku rõhutamine (need ideed viidi lõpuni küll alles järgmisel sajandil, nõnda oli Alberti ideed algselt vaid teooria). Tugev varane mõju renessansi aiakujundusele. "Vanade tavade" uuendamine (nt Plinius). Asukohal esmane tähelepanu: · paik kõval pinnasel, mis on hästi dreneeritud; · paiga orienteerimine päikese horisontaalsete ning vertikaalsete nurkade järgi; · paiga seosesse viimine valitsevate tuultega, et tuua aeda jahedaid iile suvel ning kaitsta külmade talvetuulte eest; · piisava veevarustse määratlemine; · kohalike materjalide kasutamine, nõnda et struktuur sobib keskkonda; · mäenõlva soovitatakse kasutadavaadete jaoks, "mis suunduvad üle linna, omaniku
Lineaar-funktsionaalne juhtimisstruktuur ühendab endas lineaarse ja funktsionaalse struktuuri eelised, tagab spetsialiseerumise arengu ja koos sellega juhtimisallüksuste töö efektiivsuse tõusu, kusjuures lineaarse juhtimise autoriteet ja eelised säiluvad.174 Juhtimise maatriksstruktuur on oma olemuselt samuti üks lineaar-funktsionaalse juhtimissüsteemi liik, mis kajastab püüdu suurendada madalamate allüksuste iseseisvust. See on mõeldud organisatsiooni horisontaalsete seoste loomiseks, täiustamiseks ja tugevdamiseks juhul, kui mitu allüksust koos lahendavad ülikeerulisi ülesandeid. Harilikult tehakse seejuures niisuguste allüksuste grupi või spetsiaalselt loodavate spetsialistide gruppide tegevuse korralduses ja juhtimises ajutisi muudatusi. Enamasti kasutatakse maatriksstruktuuri suurte 173 Lukjanov, A. Juhtimise alused. Tallinn, Eesti-Ameerika Ärikolledz, 2000, lk. 160 174 samas lk. 161-162
Kohtla-Järve 2 Ruhnu 1 Vormsi 2 Prangli 1 Aegna 1 Pärnu 1 Tartu 1 Merepääste operatsioonid 3 KOKKU: 128 Tabel 3.1. 2011. aasta primaarsed ja sekundaarsed kiirabilennud helikopteriga (Eestis) Lennundusega seotud terminoloogia Kaardiruudustik – kui maakaardile paigutada horisontaalsete ja vertikaalsete joontega ruudustik, tekib ruutude võrk, mida saab täiendavate ruudustikega väiksemaks jagada. Igale sellisele ruudule on omistatud jooksev number või kood. Geograafilised koordinaadid – nende eesmärk on ülitäpselt tähistada asukohta ülemaailmse geograafilise pikkus- ja laiuskraadide süsteemi järgi. Pearootor – horisontaalselt pöörlev suur rootor helikopteri ülemisel küljel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
