Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Insenerigraafika KT I ja II Kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?
  • Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
  • Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
  • Mis on sirglõigu moondetegur?
  • Mis on sirglõigu kaldenurk?
  • Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
  • Missugustel nõuetel peavad jooniseid vastama?
  • Missugustel koordinaatlõikudele vastavad põhi- esi- ja külgkvoot?
  • Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
  • Mis on sirgjoone põhi- esi- ja külgjälg?
  • Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
  • Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks eriasendiliseks?
  • Mis on tasapinna jälgjoon?
  • Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
  • Kuidas tekib silindriline kruvijoon?
  • Mis on kruvijoone samm keerd?
  • Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon?
  • Mis on algebralise pinna järk lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
  • Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?
  • Mis on pöördpinna meridiaan paralleel ekvaator kael vöö?
  • Kuidas tekib joonpind?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
  • Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel?
  • Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?
  • Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?
  • Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
  • Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
  • Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
  • Kuidas tekib teist järku pöördpind?
  • Kuidas tekib rõngaspind?
  • Mis kujunduks projekteerub kera ristaksonomeetrias kaldksonomeetrias?
  • Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?
    Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter ), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele.
  • Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad?
    Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon .
  • Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
    Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega
  • Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
    Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks.
  • Mis on sirglõigu moondetegur ?
    Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe.
  • Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur:
    1) ristprojekteerimisel- ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1
    2) paralleelprojekteerimisel- 0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest.
  • Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on:
    1) paralleelne kiirtega- kahekordseks sirglõiguks
    2) paralleelne ekraaniga - ringiks
  • Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu?
    Avaldub kaldenurga cos ja lõigu tegeliku pikkuse korrutisena
  • Mis on sirglõigu kaldenurk ?
    Ekraani suhtes on teravnurk ( ka O ja 90) selle sirgjoone ja tema ristprojektsiooni vahel
  • Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
    Võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0-180
  • Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
    Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti.
  • Missugustel nõuetel peavad jooniseid vastama?
    Joonised peavad olema objekti määravad. ST et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused(lihtsus, mõõdetavus, piltlikus)
  • Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid.
    Monge ’i meetod- kaksvaate objekti määramiseks kasutatakse selle objekti 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvatel ekraanidel
    Kvooditud ristprojektsiooni meetod- antakse objekti ristprojektsioon horisontaalsel ekraanil ja seda täiendatakse objekti oluliste punktide või horisontaalsete joonte kaugusega/kõrgusega ekraanist
    Aksonomeetria meetod- objekt seotakse ristteljestikuga, kusjuures konstrueeritakse esialgu teljestiku rist - või kaldprojektsioon, mille baasil tuletatakse objekti kujutis objekti koordinaatide abil.
  • Missugustel koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot?
    Põhi- z-koordinaatlõik
    Esi- y-koordinaatlõik
    Külg- x-koordinaatlõik
  • Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
    Kaksvaate teljega risti olev joon , mille kaudu avaldub kujutiste vaheline projektsiooniline seos.
  • Sõnastage kolmvaate peaomadus.
    Külgvaate kaugus z- teljest = pealtvaate kaugusega x-teljest, sest kumbki kaugus= punkti kaugusega esiekraanist
  • Joonestage punkti A (x;y;z) kolmvaade .
  • Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esikraanist b ja külgekraanist c mm.
  • Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg?
    Sirge lõikepunkt vastava ekraaniga
  • Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?
    Kui sirge ei ole paralleelne ega asetse ühelgi ekraanidest
  • Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks , 2) frontaaliks ja mis on tema tunnuse kaksvaate alusel?
    Põhiekraaniga paralleelne sirge: kujutis esiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelnesirge, erijuhul punkt, esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses.
    Esiekraaniga paralleelne sirge: kujutis põhiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises suuruses.
  • Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.
    Kui tema kaks punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandi punkti ning on II tasandil asetseva sirgega
  • Millega võurduvad üldasendilise sirglõigu tõelisi pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatedid?
    Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe.
  • Sõnestage kahe sirge paralleelsus tunnus kaksvaate alusel.
    Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on ruumis paralleelsed
  • Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel.
    Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad.
  • Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine).
  • Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused.
    -Punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti
    -3punktiga, mis ei asetse ühel sirgel
    -kaks lõikuvat või paralleelset sirget
  • Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)?
    -Mis on kaldu kõikide ekraanide suhtes
    -projekteeriv tasand, mis on risti mingiu ekraaniga(profiilpind,nivoopind)või ekraanidega ( erijuht -nivoopind-tasand, mis on paralleelne ühe ekraaniga ja teiste kahega risti)
  • Mis on tasapinna jälgjoon?
    Sirge, mida mööda tasand ekraaniga lõikub
  • Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik.
  • Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
    -Lisaekraani võte- muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes
    -Uute kujutamiskiirte võte- objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti
    -Objekti pööramise võte- muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel
  • Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt.
    Tuleb võtta II ühe vaatega
  • Nimetage tahukate liike.
    Tahukas - on tasandiliste hulknurkadega piiratud keha. See on kumer ning vastasel korral nõgus.
    Prismatoid on tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal.
    Ideaaltahukas on korrapärane tahukas, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad
  • Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
    Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte
  • Nimetage kõik teist järku jooned.
    -Ellips- tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste summa on jääv
    -Hüperbool- mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste vahe on jääv
    -Parabool- mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini ja kindla sirgeni on võrdses
  • Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon , kui on antud ellipsi teljed.
  • Kuidas tekib silindriline kruvijoon ?
    Silindrilise kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje.
  • Mis on kruvijoone samm ( keerd )?
    Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telge, nim. Kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelsit kaugust nim. Silindrilise kruvijoone sammuks.
  • Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon?
    Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus.
  • Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast ?
    Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga
  • Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?
    Pöördpind tekib mis tahes joone pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje
  • Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael , vöö)?
    Meridiaan- kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega
    Parallel - pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid
    Ekvaator- Suurima raadiusega parallel
    Kael- väikseima raadiusega parallel
    Vöö- kahe paralleliga piiratud pöördpinna osa
  • Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad.
    Joonpind- pind, mille tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon.
    Tähtsaimad: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind, silindroid, ühekatteline hüperboloid.
  • Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist?
    Kaks parallelset sirget, ellips ja ring
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
    Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühtegi pöördkoonuse moodustajaga
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda?
    Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?
    Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes.
  • Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
    Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes
  • Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel?
    Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nim. Lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks
  • Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks ?
    -joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged
    -pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned
  • Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega
  • Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
    Sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel , annab pöördpinnaga lõikumisel ringjoone
  • Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?
    Abisfääre saab kasutada lõikumisülesannete puhul järgmistel tingimustel:
    • Mõlemad pinnad on pöördpinnas
    • Nende pöördpindade teljed lõikuvad
    • Telgede tasand on ekraaniga paralleelne
  • Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?
    Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab
  • Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?
    Mida on võimalik tasandiks koolutada
  • Nimetage kõik laotuvate pindade liigid.
    Joonpinnad- koonline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind
  • Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise ( koonilise ) pinna lähislaotus?
    Ristkülikud, trapetsid- silindriline; kolmnurgad-kooniline
  • Kuidas tekib teist järku pöördpind?
    Tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje
  • Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
    Pöördellpsoid, pöördparaboloid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördsilinder, pöördkoonus.
  • Skitseerige kaksvaates üks teist järku pöördpind (pinna nimetuse dikteerib õppejõud).
  • Kuidas tekib rõngaspind?
    Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit
  • Skitseerige rõngaspind kaksvaates.
  • Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid.
    Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1
  • Mis kujunduks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldksonomeetrias)?
    Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r ja 1,06r. Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel
  • Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid).
  • Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku (märkida juurde telgede moondetegurid).
  • Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid).
  • Insenerigraafika KT I ja II Kordamine #1 Insenerigraafika KT I ja II Kordamine #2 Insenerigraafika KT I ja II Kordamine #3 Insenerigraafika KT I ja II Kordamine #4 Insenerigraafika KT I ja II Kordamine #5 Insenerigraafika KT I ja II Kordamine #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mariliiskaul Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kujutava geomeetria kordamisküsimused
    8
    pdf

    Kujutava geomeetria kordamisküsimused

    1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? 1)Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmapunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . 2)Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust pikkusest väiksem. 6. Millistes piiri

    Kujutav geomeetria
    Kordamisküsimused
    13
    doc

    Kordamisküsimused

    PROJEKTEERIMINE 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid p

    Kujutav geomeetria
    Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega
    5
    doc

    Kujutav Geomeetria - Kõik kordamisküsimused vastustega

    Kujutava geomeetria kordamisküsimused: 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpik

    Insenerigraafika
    Kujutava geomeetria eksami teooria
    12
    pdf

    Kujutava geomeetria eksami teooria

    01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon ­ projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad k?

    Kujutav geomeetria
    Kujutava geomeetria eksamispikker
    4
    doc

    Kujutava geomeetria eksamispikker

    1. Mis vahe on paralleel ja tsentraal ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks projekteerimisel? Tsentraal projekteerimisel haar asetseb tasandil või on sellega lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel mille poolest need alaliigid üksteisest projekteerimisel, kui ta on paralleelne erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kiirtega (paralleelne ekraaniga)? Sirglõiguks kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. (kaldprojektsioon-ellipsiks, ristprojektsioon- Kaldprojekts

    Kujutav geomeetria
    Tehniline graafika
    7
    docx

    Tehniline graafika

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraal projektsiooni puhul on silmapunkt lähedal. Ning kujutamiskiired lähtuvad kõik ühest punktist S. Paralleelprojektsiooni (on tsentraalprojektsiooni eriliik) korral on silmapunkt lõpmata kaugel. Ja kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb: Ristprojektsioon ja Kaldprojektsioon. Ristprojektsiooni korral on kujutamiskiired risti ekraaniga, kaldprojektsiooni korral on nad kaldu ekraani suhtes. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik Kui tasapinnaline kujund on paralleelne esiekraaniga 5. M

    Kategoriseerimata
    Kujutav geomeetria kordamisküsimused
    5
    docx

    Kujutav geomeetria kordamisküsimused

    1.Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri, st kujutamiskiired väljuvad projekteerimis- ehk kujutamistsentrist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonide alaliigid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks on punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirtega. 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Tasandiline kujund projekteerub projekteerub sirglõiguks, kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu tõelise pikkuse suhet. 6. Milli

    Kujutav geomeetria
    Kujutava geomeetria kordamisküsimused
    4
    doc

    Kujutava geomeetria kordamisküsimused

    Kujutava geomeetria kordamisküsimused 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalp

    Kujutav geomeetria




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun