Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreek...
Töös tuuakse välja ülevaade Eesti lipust, selle kasutamise heast tavast, kuidas lippu heisata ja millised on lipupäevad. Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga. Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tsatsua raamatut ,,Protokoll ja etikett". 2 LIPUETIKETT Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp. Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava. Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste ,,Eesti lipp" riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt
kohta, mis tagab vastupidavuse vähemalt 30 aastaks ja sõltub suuresti ka katuse asukohast, katuse kaldest, hooldusest ja loomulikult ka paigaldusest. Katusesindli immutamiseks kasutatakse peamiselt tõrvaõli ja tehnoloogiliselt saab sindleid immutada kas enne paigaldamist need ca 50% ulatuses läbi kastes või peale paigaldamist ja lõpliku kuivamist sindlite välimist kihti üle võõbates. Muinsuskaitsealustel hoonetel kasutame lisaks ka katuste tõrvamist, kus katusekatte kaetakse tulel või muul allikal soojendatud vedela tõrvaga. Laastkatus Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20
saj Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk-vapp vms, Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes)
Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus
Materjal peab kuiv olema Konstruktsiooni vahetamisel tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Puit on looduslik materjal ja kui palki vahetada ning seina konstruktsioon suletakse, peab kindlasti jälgima, et materjal oleks eelnevalt kuiv, see tähendab, et niiskus puidus oleks umbes 20%. Muidu võib sein väga kiiresti mädanema hakata. Samuti tuleb jälgida, et puit ei tohi otseselt kokku puutuda veega, sest siis ta mädaneb samuti kiiresti. Tänapäevastel hoonetel ei ole sageli selle peale mõeldud, terrassid on alumise palgirea külge ehitatud või on liiga väikesed räästad ning vesi pääseb palgile hästi ligi. Samas kasutatakse puitu edukalt ka katusekattematerjalidena, siin kehtib looduslike materjalide põhitõde - õhutus peab olema väga hea. Mida kiiremini saab puit pärast vihma kuivada, seda kauem ta vastu peab. Kui tegemist on lokaalse vigastusega, võib teha proteesimist, mille põhimõte on, et
mida tuleb järgida töö käigus. Oma uurimustöö valmimisel olen tänulik isale ja lellele kes juhendasid mind praktilises töös ning andsid kasutada oma tööriistad ning töökoja. 1 AKENDE TAASTAMISE PÕHJUSED JA VAJALIKKUS Akende taastamise põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks võivad nad olla halvas seisukorras või nad lihtsalt ei sobi enam hoonega kokku pärast hoone renoveerimist. Taastatud aknad hoiavad ka paremini soojust ja tuult kinni. Hoonetel mis on muinsuskaitse alla ei tohi vahetada orginaal aknaid uute vastu vaid tuleb need hoopis taastada. Kui hoone on vana siis ei sobi talle panna ette uusi plastikaknaid, vaid oleks sobilikum nad taastada. 2 KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD 1. Akutrell 2. Kuumaõhupuhur 3. Taldlihvija (vibra) 4. Multitööriist (ving) 5. Lintlihvija (nauha) 1. Kõrvaklapid 2. Respiraator 3. Kaitseprillid 4. Kraabits (skraba) 5. Peitel ja supler 1. Liiivapaber 2
renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal. Gooti kunstnikud ei teadnud, et nad on gooti või keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased humanistid. Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Kasutusele võeti kuppel ja ümarkaar. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Renessansiajastu klassitsismi olulisim esindaja oli arhitekt Andrea Palladio (15181580). Tema ehituslaadi ja ka selle matkimist nimetatakse palladionismiks
Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma õigusaktidel, dokumentidel, kirjaplankidel ja pitserites. Väikest riigivappi kasutavad ilma asutuse nimetuseta õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis. Väikest riigivappi koos ametiasutuse nimetusega kasutavad oma tunnusena õiguskantsler, riigikontroll, põhiseaduslike institutsioonide kantseleid ja ministeeriumid. Ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud võivad omada oma sümbolit (embleemi), kuid selles peab sisalduma väike riigivapp. Oma sümboleid ei
Armastust, Õiglust jne. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Varaklassitsism skulptuurides Kui 17. sajandi prantsuse skulptuuri on nimetatud barokk-klassikaliseks, siis järgmise sajandi oma rokokoo-klassikaliseks. Teosed olid lihtsad, selged, aga samas kerged, graatsilised, elulähedased
Hoone köetav pindala 72.4 m2 Sisestada hoone kötav pind Sisemised vabasoojused 248.9 W Arvutab käetava pinna ja B35 järgi Päikese vabasoojus 135.6 W Väärtus B26 ΣФvs 384.47 W B39+B40 Vabasoojuse utilisatsioonitegur 0.7 Vanematel hoonetel 0,55 Utiliseeritav vabasoojus 269.1 W Kütteperioodi päike 1187 kWh/a Akna effektiivn e pinala Фilmak m2 Ilmakaar W/m2 0.0 Põhi 28.1 0.0 Kirre 32 0.0 Ida 42.7 0.0 Kagu 57.9 0.9 Lõuna 64.4 0.0 Edel 57.6 0.0 Lääs 42.6
ühenduselemendiks võivad olla ka poldid. b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm. 26. minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud: puitpost min. 10x10cm see kannab 10t. Ja üksik tellispost(ilma armatuurita) 38x38cm. 27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel: Kandvate piki ja põikseintega hoonetel toetuvad paneelid kõigile neljale servale.a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse raudvardad/poldid, mis siis paneeli kohale asetamisel jäävad seina sisse (paneeli ja seina ühenduskoht betoneerida)... otsad ühendatakse sama loogika järgi kas juba paneeliküljes olevate või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutavate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada
Uhke aed W. Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära.(Peetri troon)
tema tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse, deformatsioonide, esteetilistest või muudest aspektidest; - Hoonete tööiga Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast, v.a. ventilatsioonisüsteemid, soojaveetorustikud, müüritud tulekolded viimastele tavaliselt 20 aastat Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse (C > 100a, D > 50a, E >20a, F >10a, G >1a) hoonetel tavaliselt 50 aastat; õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral:
Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid
Kasutati peamiselt keskajal enne õlivärvide kasutuseletulekut. tooga - vanarooma meeste pealis-rõivas, volditud suurest ovaalsest riidetükist. tornikiiver - järsult tõusev tornikatus triumfi- e. võidukaar — algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav; ehitati ka klassitsismi ajal. trofeekimp — arhitektuurikaunistus mitmesugustest kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast, eriti levinud klassitsistlikel hoonetel. tsentraalehitis — ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis; paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. tsikuraat — astmeline torn mesopotaamia templiehituses. tsivilisatsioon — inimkonna ainelised ja kultuurialased saavutused kokkuvõetult. tsunft — sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon, peamiselt keskajal.
Vundamentidele mõjuvad: - hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormised - horisontaalne mullasurve - pinnasevesi - perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) - sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt kondensniiskus) - pinnasevete keemiline agressiivsus - vibratsioon Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, kestvad kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, odavad ja nägusad. Vundamentide vajumine olgu ühtlane (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10 ... 12 cm). Kõikide hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. *Vundamendid tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse *Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (polygum, unifleks, universal, arverol jne) *Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada kapillaarniiskust
- Veevariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada - Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides. Mõned kivid on veidi kõverdunud, pinnasiledus jätab soovida
elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nende kiusamise eest, sest lihuniku ei nähtud enam. Kui Kaarna Peep naisega sinna kolis, siis ega nemadki neid tondijutte enne uskunud, kui vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast
Sindelkatuse kaldeks peaks olema vähemalt 45° -- siis ei satu vesi nii kergesti soonde ja katus tuleb vastupidavam.18 18 Sindelkatus. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/puit.htm 2012 LAUDKATUS Seda tüüpi katused on kasutatud meil juba aastasadu, kuigi pigem abi- kui eluhoonetel. Laudkatus kattis tavaliselt lauta, aita ja küüni, teda kasutati ka süttimisohtlikumatel hoonetel, nagu sepikoda või suveköök, kus õlgkatus oli seotud riskiga. Laudkatuseid on paigaldatud nii vertikaalselt kui horisontaalselt, esimest varianti on näha näiteks Anna (joonis) ja Noarootsi kirikul. Horisontaallaudise puhul saetakse kaudade servadesse 45- kraadised nurgad. Paigaldavatele laudadele lõigatakse sisse veesooned, alumine kiht lüüakse nii, et veesooned jäävad ülespoole, laudade endi vahele jäetakse vahed. Seejärel kinnitatakse pealmine lauakiht, veesooned
Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Klassitsistliku arhitektuuri üks meelisvorme oli hoone keskosa kohale ehitatud kuppel. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Kuplit kasutati ka paljudel ühiskondlikel hoonetel. Klassitsismiajastul loodi palju triumfi- ja memoriaalehitisi: auväravaid, võidukaari, triumfisambaid. Viimased on eriti iseloomulikud ampiirstiilile, milles võeti otseselt eeskuju Rooma keisririigiaegsest arhitektuurist. Joonis 14. W. Thornton Kapitoolium 15 ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Historitsismi üheks varasemaks ilminguks minevikustiilide kasutamisel oli pöördumine keskaja stiilide poole
kompleksidest tagasihoidlike taludeni. Kui võimalik, püüti maja renoveerimisel ja laiendamisel säilitada selle sümmeetria tingimused ning alati pidi olema piisavalt kapitali, et seda teha. Sekundaarsed elemendid on paigutatud mõlemale poole peamisi struktuure. Piltlikult oli tegu nagu kahe tiivaga, et säilitada üldine kahepoolne sümmeetria. Hiina aedade ehitus on märkimisväärne erand, mis kipub olema asümmeetriline. Klassikalistel hiina hoonetel, eriti rikaste inimeste omadel on ehituslikult pandud rohkem rõhku laiusele ja vähem kõrgusele. Iseloomulik on tihedalt raske platvorm ja suur katus. Vertikaalsed seinad ei ole hästi rõhutatud. See vastandub Lääne arhitektuurile, mis kipub kasvama kõrgustesse ja sügavustesse. Hiina arhitektuuris rõhutab visuaalset mõju hoone laius. Näiteks saalide ja losside laed keelatud linnas on üsna madalad võrreldes samaväärse tähtsusega
esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtuslik ja haruldane materjal muutus üha tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi juba spetsiaalseid vorme vaaside ja pudelite jaoks. Tänapäeval on klaas muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks ning seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas, mistõttu suureneb selle kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel iga aastaga. See on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes, sest tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest, mille alla kuuluvad näiteks soojapidavus ja helikindlus, võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. Klaasi funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni
keskajal erakordselt kuulus. Võib-olla mängis omapärase arhitektuuri tekkimises mingit rolli ka siinne kliima, mis nõuab soojapidavaid köetavaid hooneid ning kus talvel on küllaltki paks lumekate. Keskaegse Tallinna ehitisi iseloomustabki massiivsus ja lihtsus, mida kaunistavad ja teevad huvitavamaks arvukad raidkivid ja sepised. Tallinna gootikat iseloomustab ka asjaolu, et teravkaaremotiivi on kasutatud eelkõige sakraalehitiste juures. Elamutel ja ka ühiskondlikel hoonetel olid teravkaarsed harilikult ainult peaportaal ja viilu petiknishid, aknad olid neil reeglina neljakandilised ning kaubaluugid ja väravaavad ümar- või segmentkaarsed. Seega võib öelda, et keskaegse Tallinna arhitektuur on maailmas täiesti unikaalne ning ainulaadne ning ei sarnane täpselt kusagil mujal viljeldud arhitektuurivooludega. Samuti ei kodunenud siin Saksamaal väga levinud sõrestikmajad, seda arvatavasti paekivi omadustest tingituna, kuid samuti ka tulekahjude kartuses.
summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel ning kajastab kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Energiatõhususarvul on piirangud. En. tõhususe nõue esitatakse teatud kindlatele hoonetele (elamud, väikemajad, korterelamud, ühiselamud, büroo ja adminhooned, ärihooned) jne, ei ole nõutav osade sisekliima tagamisega hoonetel (mälestised, kultusehooned, töökojad, garaazid jt.) 36 18 KTT Nõudeid esitatakse veel näiteks: Suvisele ruumitemperatuurile ja selle muutumisele; Välispiiretele: (...piirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja soojustatud...) (..
· hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel · piirde pindade alajahtumine · sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus · ventilatsioonisüsteemide toimivus · müraprobleemid · tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon õhuvool seest välja Infiltratsioon õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas.
Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (17571822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (17681822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Tarbekunst Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi või kotkapeaga
tahaastmete, astmikviilude ja tornilise katuse kasutamine. Lisaks peahoonele lisandusid 1880. aastate teisel poolel mõisaansamblisse karjahoov, hobusetall ning veetorn. Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3). Idee pärineb mõisahärra, kes ühtlasi oli ka arhitekt reisilt Sotimaale, kus ta vaimustus Balmorali lossist ja kasutas Alatskivi juures selle kujunduselemente. Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad
• hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel • piirde pindade alajahtumine • sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus • ventilatsioonisüsteemide toimivus • müraprobleemid • tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h∙m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h∙m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu
ning parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad. Seejärel talitada nagu eelmises punktis. Elamu välisseinte lisasoojustamine , mille tulemusena tõuseb betooni temperatuur ja langeb suhteline niiskus. Kuivemas keskkonnas peatub või aeglustub oluliselt armatuuri korrosioon. Karboniseerunud betooni uuesti leelistamine elektrosmoosi abil, mis on majanduslikult ebaotstarbekam. 22. Paneelmajadega seotud kahjustuste kirjeldamine? Paneelide vuugid probleemsed. Mõndadel hoonetel need täidetud montaazivahuga või tsementmördiga, mis ei pea kaua vastu, kuna montaazivaht hävib päikesekiirguse tõttu ning tsementmört on liiga jäik. Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud ja ehitatud külmasillad. Sõltuvalt hoonest võivad külmasillad moodustada kuni kolmandiku seinapaneeli soojakaost. Välisseina kooriku projekteeritud paksus on 7-8 cm, sisi leidub ka seinu ja paneele, mille kooriku paksus on vaid 2-3 cm
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
Lahend peab võimaldama liikumist. Läbiviigud Läbiviigud ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul. Selle tagamiseks tuleb: läbiviigud paigaldada eemale neeludest ja ei tohi neid paigaldada liiga lähedale (>1m). 38 Soojustamata katused Soojustamata katused kütmata hoonetel ja pööningu kohal olev tarind. Katusealuse ruumi (pööningu ) efektiivse välisõhutuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks tarindeid kahjustavad kondensvett. Katusekattematerjalide valikul ja paigaldamisel tuleb arvesse võtte aluse võimalikke deformatsioone, mis on tingitud temperatuuri ja niiskusreziimi võimalikest suurepiirilistest muutustest. Soojustamata katuse juures tuleb eelistada välist vee äravoolu
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Praktikad Eestis- Tartu linna planeering 2030+, energiasäästlikud materjalid ja ehitusmeetmed (kohalikud ehitusmaterjalid, puidu laialdane kasutus), olemasolevate hoonete taristute renoveerimised. * Üleujutused – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Aasta keskmine sademete hulk tõuseb, sademete rohked sajud sagenevad, veekogudes veetasemed tõusevad, mis võivad ajapikku sundida inimesi mujale kolima. Veekahjustused hoonetel ja muudel varadel. Meetmed- majade vundamentide tõstmine ja uusrajoonides maapinna tõstmine * Kuumalained – aktuaalsus, EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Aasta keskmine temperatuur tõuseb, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb (mis tekitab depressiooni inimestes). Ööpäevane temperatuur üle 27 kraadi ja nii mitu ööpäeva järjest, mida on organismidel raske talud. 2014 oli suur kuumalaine Eestis.
Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. Vappi ajalugu Eesti vapi alusmotiivi ajaloolise päritolu seletamisel viidatakse ajaloolisele traditsioonile, nagu oleks Taani kuningas Valdemar II või Erik IV andnud Tallinna linnale või Eestimaa rüütelkonnale kasutada oma kuningavapi. See spekulatiivne seletus tekkis alles 19. sajandil kohalike ajaloolaste ringkonnas. Kolme leopardiga vapipitsatit kasutas Tallinna linna raad 14
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
hoonetes. Elamute jaotise kohta katusekatete järgi täpsemad andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast,
7 Armeerimata seinad Üldiselt Välisseinte lahendustes eeldatakse, et konkreetses lahenduses kasutatakse columbiakive või columbiakive koos mingite teiste materjalide või kividega. Soojusisolatsiooni paksust lahendustes ei anta, see määratakse projekteerimisel. Kõik lahendused esitatakse lehtedena koos viitega lehe numbrile, millel on selle lahenduse jaoks täiendavat informatsiooni. Külmad välisseinad Külmad välisseinad esinevad kütmata hoonetel ja nende seinte paksus valitakse konstruktiivsetel kaalutlustel või vastavalt tugevuse nõuetele. Veeauru kondenseerumist üldiselt ei ole vaja karta, kuna seina pindade vahel ei ole temperatuuride vahet. Küll aga võib kondensaat tekkida välisõhu temperatuuri äkilisel muutumisel. Selline kondensaat ilmub seina välispinnale, kui välistemperatuur kiiresti tõuseb miinustemperatuuripoolelt plusstemperatuuripoolele. Kõige ohtlikumad külmadele
UV mõjul NO ja NO2 ergastuvad ja moodustub monohapnik ja edasi juba osoon. NO+hv+O2->NO2+O NO2+hv-NO+O NO2+hv+O2-NO+O3 O2+O->O3 Lämmastikoksiid, osoon ja monohapnik võib reageerida õhus leiduva veeauruga ja orgaaniliste ühenditega, tekivad toksilised ained. Happevihmad Tekib fosiilsete kütuste põlemise tagajärjel. SO2 oksüdeerub väävelhappeks, kus väävelhape astub reaktsioon kaltsimkarbonaadiga, mille tõttu ka marmorimst ja paekivi hoonetel tekivad suured kahjustused. H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel. See on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool
küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar
karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. 23. Vulgaarladina keele (VL) mõiste Erinevate ladina keele vormid läbi aja, kõikvõimalikud normists kalduvad variandid, kõneldav keel. 24. VL otsesed allikad: epigraafilised allikad ja kirjanduslikud allikad Epigraafilised allikad (raidkirjad, pealiskirjad hoonetel, esemetel, hauakividel- epitaafid) -säilinud originaalis Kirjutamiskoha ja aja kindlaks tegemine suhteliselt lihtne. 19.saj lõpp Theodor Mommsen „Corpus inserjpitorum latinorum“ 16 köidet. Kirjanduslikud allikad (kõik allikad mis on säilinud käsikirja või raamatu kujul) -ilukirjandus ja kirjavahetus -teoloogilised teosed (piiblitõlked 4.saj püha Hieronymus, kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutustused, palverändurite kirjeldused) 25
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONETE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 201 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 1Klaas...................................................................................................................................................6 1.1 Klaasi valmistus................................................................
Hoolikalt soomlaste poolt restaureeritud. Restaureerimisel ei lähtutud hoone välimusest, vaid lähtuti n.ö sõna-sõnalt Aalto projektist. Esindustraditsionalism Munga 18, Tartu Esindustraditsionalism oli Eestis tähtsal kohal Konstantin Pätsi ajal, 1934-1940, on nimetatud ka Pätsi-aegseks arhitektuuriks. Esindustradisionalistlikke hooneid ehitati Eestisse üsna vähe, vaatamata sellele kujundati mõned moodsad majad ümber, esinduslikumaks. Esindustraditsionalismi hoonetel on iseloomulik enamasti sümmeetria, lisatud dekoorielemendid, kõrged katused, kuubi kujuline põhiplaan, ornamentika ja vertikaalsed aknad. Arhitektide Arnold Matteus’i ja Karl Burman’i poolt projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis
Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne.) Asukoht Ajaloolise jaotuse järgi kuulus Sangaste rüütlimõis Tartumaale Sangaste kihelkodna. Kaasajal jääb Sangaste mõis Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Fakte o Lossil on 168 akent ja igas toas on erinevad aknad. o Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. o Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist[, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. o Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted. Legendid Sangaste krahv oli silmapaistev mees, kes oma käitumisega teistest aadlimeestest kõvasti erines
miniatuurmaalidega kaunistatud raamatuid. Inimesed ja loodus olid antiigi eeskujul loomulikumad ja liikuvamad. Juveelidega kaunistatud raamatuid köideti meisterlike kullaseppade poolt. Romaani kunst Praeguste Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa aladel algas 11. sajandil hoogne sakraalsete kivihoonete ehitamine. Kirikud olid enamasti basiilika tüüpi ja tugevate, paksude müüridega. Põhiline tunnusjoon romaani ehituskunstis on ümarkaar nii akende kui uste ülaosas. Hoonetel olid pikihooned ja ristihoone, mille ristumiskohta nimetatakse nelitiseks ja selle kohal asus sageli torn, hiljem ka kuppel (eriti Itaalias Bütsansi eeskujul). Kellatorn ehk kampaniil ja ristimiskirik paiknesid sageli eraldi ehitisena kiriku kõrval. Kirikuid ehtisid väljast poolreljeefsed piiblistseenid, olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid
Meie vaatleme ainult hoonete dünaamikateguri hindamist. (Normieelnõus on toodud ka mõningaid andmeid korstende ja sildade jaoks. Mastide tuulekoormuse dünaamikateguri arvutuseeskirjad on toodud mastide projekteerimisnormis jne.) Lihtsustatud meetoodi kasutuspiirid on toodud joonisel 9.1. Kui hoone mõõtmed jäävad allapoole joon. 9.1 toodud kõverat, võetakse veaga tagavara kasuks dünaamikategur cd = 1. Joon. 9.1 Lihtsustatud meetoodi kasutuspiirid ja tegur cd hoonetel 10. Aerodünaamikategurid Projekteerimise alused 78 10.1 Üldsätted (1) EPN-ENV 1.2.6 käesolevas peatükis on toodud tuulerõhu ja -jõu tegurid · hoonetele (10.2), · varikatustele (10.3), · eraldiseisvatele piiretele (seinad, tarad) ja teabetahvlitele (10.4), · jne. samuti on toodud siin pindade hõõrdetegurid (tuule suhtes) ja saleduse redutseerimistegurid. (2) Kui konstruktsioonil esineb arvestatav lume- või jääkoormus,
10 Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi pidevalt õigusi kärbiti, hakkas elanike arv vähehaaval kasvama, ehitati uusi elamuid ja paranes ka heakord. 1765. ja 1770. aasta suured tulekahjud tähendasid rangemaid nõudeid ehituses ja heakorras – hoonetel pidi olema korsten ja kivikatused, samuti muutus aktuaalseks tänavate sillutamine. 1783 taastati Viljandi linnaõigus. Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega hooneid. Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke
ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin, maavärin San Francisco, maavärin Hiinas, Sendai maavärin Jaapanis, Nepali maavärin 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides. 2.0 ja Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. vähem 3.0 Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4.0 Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.0 Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0 Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad ja mälestussambad varisevad. 7.0 Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid
Ankurdamiseks asetatakse müüritisse ladumise ajal terasvardad, mis keevituse teel ühendatakse paneeli tõsteaasadega. Samuti ühendatakse omavahel naaberpaneelid. Ankurdamiseks kasutatakse 10...12 mm jämedusi terasvardaid. Ankrute vahekaugus ei tohi olla üle 3 m. Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel. 5 -Kandvate piki ja põikseintega hoonetel toetuvad paneelid kõigile neljale servale. a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse raudvardad/poldid, mis siis paneeli kohale asetamisel jäävad seina sisse (paneeli ja seina ühenduskoht betoneerida)... otsad ühendatakse sama loogika järgi kas juba paneeliküljes olevate või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutuvate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga...
Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
