Palkmaja renoveerimine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Renoveerimine

ÜL üheks eesmärgiks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon ning osaleda muinsuskaitse ees seisvate probleemide lahendamises. Ümarlaua liikmeteks on erinevate mälestiste liikide omanike, Muinsuskaitseameti, omavalitsuste, ühiskondlike- ja mittetulundusorganisatsioonide ja haridusasutuste esindajad. Ümarlaua juures töötavad erinevate valdkondade töörühmad. Ümarlaud käib koos vähemalt neli korda aastas ja esitab ettepanekud organisatsioonidele. Mis on säästev renoveerimine? Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile.

Üldehitus

10

odt

Palkmaja renoveerimine

....................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9  Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist.  Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud.

Kategoriseerimata

10

docx

Renoveerimistööde plaan

lammutamisest ja uue ehitamisest või hoone muutmata jätmisest tulenevaid mõjusid kliimale. 80 tonni CO2 on kogus, mis võrdub viie pereauto poolt kuue aasta jooksul õhku paisatud süsinikdioksiidi hulgaga. Samas võib maja püsida sada või enam aastat, mistõttu ühele aastale taandatuna on selle mõju kokkuvõttes palju väiksem ning kõigi uusehitiste energiasäästust tulenev väiksem CO2 emissioon tasub ära 15-20 aastaga. Siiski on kõige loodusõbralikumaks lahenduseks vana maja renoveerimine, sest uuringu järgi põhjustas see kõigest kaheksa tonni süsinikdioksiidi. Ka kulusid arvesse võttes osutus renoveerimine kõige praktilisemaks võimaluseks. Miks üldse taastada vana maja Vana ehitise ajalooline väärtus on selle vanas materjalis, mitte üksnes selle stiilis. Mida rohkem materjali eemaldatakse, seda rohkem kaotatakse ajaloolist väärtust. Uus võib olla vana nägu, kuid see ei saa olla vana; saja-aastase ehitusdetaili kättetoimetamisest on möödunud sada aastat

Ehitus

13

odt

Rõhtpalkhooned

...........................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................10 6. Palkmaja eelised...................................................................................................................................11 7. Kokkuvõte............................................................................................................................................12 8. Kasutatud kirjanud...............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS

Hooned

8

doc

Ehitus alused - Renoveerimine

kasutusotstarvel. Renoveerimine ­ uuendamine Saneerimine ­ tervendamine Restaureerimine ­ ennistamine Konserveerimine ­ säilitamine Füüsiline vananemine ­ ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine Moraalne vananemine ­ Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel. Hoonete ehituslooline ülevaade Puitelamu ajalooline kujundamine Palkmaja - Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr - Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna - Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega. Puitelamu ajalooline kujundamine - Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil. - Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud

Ehitus alused

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam

Ehitiste renoveerimine

4

odt

Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused

sademeid tuleb vähe, tema sõnul küll rohkem teoreetiliste killast. Sageli sajab vihma ja lörtsi ning mured niiskusega on pehmel talvel veel suuremad. Hea ventilatsioon tagab, et ei tekiks hallitust ega niisket seisvat õhku. Samuti soovitab Uiga palgata usaldusväärse ja kompetentse ehitusjärelevalve. Võidate kvaliteedis, enda närvides, rahas ning hilisemates remondi- ja ekspluatatsioonikuludes, annab ta nõu. Palkmajal tõrjub niiskust immutamine Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem. Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni. Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks. Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele, sest pidevas vihmas on toores palk kuuga tumesinine ja hallitab. Kui saab ruttu katuse alla,

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

Meedia

Kommentaarid (0)