Eesti ajaloolised katused (0)

SISUKORD

Sissejuhatus 3
Õlg- ehk rookatus 4
Laastu - ehk pilpakatus 8
Kimmkatus 11
Sindelkatus 14
Laudkatus 16
Mätaskatus 17
Kokkuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19’nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide juurde on lisatud illustreerivad pildid, mis peaksid tegema katuse ehitamise teooria selgemaks. Töö tegemisel lähtus autor Talviste. E, Masso. T ja Pere. R raamatustest.

Õlg- ehk rookatus

Tänapäeval ehitatakse roo- ja õlgkatuseid eelkõige loodusläheduse tõttu ja samadel põhjustel, miks neid materjale on ka algupäraselt kasutatud. Eelkõige tehti rookatuseid nende sriikides, kus pilliroog on kohapeal kergesti kättesaadav. Meil eelistati katuse materjalina roogu peamiselt Lääne- Eestis, vähesel määral ka põhjarannikul ning sisemaal olid valdavalt õlgkatused.
Pilliroog on väga pikaealine ja vastupidav: rookatuste eluajaks on 50- 100 aastat, õlgkatustel 30- 50 aastat. Vastupidavus sõltub katuse paksusest ja muidugi materjali ja töö kvaliteedist. Nii roost kui õlest saab teha erineva kujuga katuseid, kumeraid katuse aknaid ning sujuvaid üleminekuid ühelt kõrguselt teisele (joonis 1). Ehitamisel kasutatakse nii järve- kui mereroogu ning talinisu ja talirukki õlge.
1
Arvamus, et õlg- ja rookatus imavad vett ja koguvad niiskust, ei pea paika. Vesi kandudb järsu kalde ja ühtlase pinnaga kaetud katusel kõrrelt kõrrele, voolab kiiresti alla ega jõua alumistesse kihtidesse. Mida järsem katus, seda kauem ta kestab. Pillirooga kaetakse katused, mille kaldenurk on vähemalt 35 kraadi. Parem on aga 45 kraadine ja järsemad katused, neile ei jää talvel lumi ka pidama .
Roo lõikamist alustatakse tavaliselt detsembris, kui roog on kuivanud ja lehed maha kukkunud. Kõik oleneb muidugi ilmast, nii et mõnel aastal saab lõikust alustada alles jaanuaris. Roolõikushooaeg kestab tavaliselt aprilli lõpuni. See on hooajati ja piirkonniti erinev. Käsitsi jõuab mees sirbiga lõigata keskmiselt 30- 40 kahlu, tänapäevane rookombain 3000 või rohkem kahlu. Sellegipoolest on traditsioonilisel käsitsilõikamisel omad eelised. Käsitsilõikaja valib korralikku roogu, kuid kombain lõikab seda mehhaaniliselt järjest. Seega tuleb kombainiga lõigatud roogu hoolikalt puhastada ja sorteerida. Üks pillirookahl on 63 cm ümbermõõduga ning sõltuvalt nõudmisest 100- 220 cm kõrgune kahenööriga kimpu seotud pilliroog (joonis 3). Kuiva pilliroo kahl kaalub umbes 4 kg. 2
3
Roovid (meetrise sammuga sarikate puhul ligikaudu Ø 60 mm) paigutatakse sammuga umbes 300 mm, kusjuures sammu täpsus, samuti katuse mõõtmete täpsus ei ole eriti olulised. Roovlattideks võib kasutada ka ebaühtlase jämedusega ümarlatte. Roo- või õlevihud laotakse katusele, koputatakse trepikujulise ’’ kammiga’’ pealt siledaks, siis pannakse peale hoidelatid ja seotakse need vitsde, nööri või pehme traadiga läbi katuse roovlattide külge kinni. Järgmise vihuga kaetakse eelmise vihu hoidelatt, nii et kõik hoidelatid jäävad katuse sisse, väljast pole neid näha (joonis 4). Harilikult tehakse katust kahekesi; üks paneb roovihud ja hoidelatid paika, teine tõmbab sidemed pingule.
4
Räästa äär tehakse lühemaks lõigatud kõrtest. Sirge räästa saamiseks kinnitatakse räästa tegemise ajaks sarikaotste alla ajutine räästalaud. Viiluserval asetatakse õle- või roovihud katuse keskkoha poole viltu . Katuseharjale laotakse õle- või roovihud piki katust ja kaitstakse ärapuhumise vastu harjalattidega.
Roog ja õlgkatuste suurimaks puuduseks on tuleoht , mistõttu selle tegemine linnalähedastes suvitusrajoonides on riskantne.5
6

Laastu- ehk pilpakatus

Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata.
Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm. Pikkus on varieeruv, sõltuvalt katuse suurusest ja piirkonnast 500- 750 mm. Soovitatav on paigaldada kolmekihiline laastukatus , mis tagab korraliku kasutusea.
Laastud peaks kinnitama tavaliste tsinkimata naeltega, sel juhul toimub naelte ja katuste vananemine samaaegselt ning katust on lihtne väljavahetada. Laastu löömisel on tähtis jälgida, et selle kumerus jääks ülespoole ja kiud suunaga allapoole, et vältida vihmavee sisseimbumist. Räästarida kinnitatakse aga vastupidiselt, laastukumerus allapoole. Iga järgmine laasturida peab katma eelnevat 2/3 ulatuses ja külje pealt 3- 4 cm, naeltekohad peavad peitu jääma. Laastu lüüakse katusele kas toorena või siis leotatakse neid spetsiaalselt enne veetünnis.7Iga laast lüüakse roovituse külge ühe naelaga. Laastukatus tehakse soomusena nii alt üles kui ka horisontaalridades (joonis 9), kus pilpad katavad üksteist poole laiuse võrra.8
9
Laastuks kasutatava puuliigi valik jääb peremehe või meistri otsustada. Traditsiooniliselt kasutati kohalikku metsa, teatud piirkonna katused on ehitatud ka kindlast puuliigist. Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis. Laast aga peab olema oksavaba või siis tuleb jätta oksakohtadega laastud alumisse kihti. Nii leht- ja okaspuu laastude plussid- miinused on üldiselt võrdsed.10
11

Kimmkatus

Kimmkatus on teine ajalooliselt enim levinud katusetüüp Eestis. Kimmid on altpoolt jämenevad, laiuseks 150 mm ja pikkuseks 600 mm. Kimmid annavad katusele juurde palju dekoratiivsust. Kimmitüüpe on väga erinevaid, näiteks kiilu, diagonaalsete või sakilise kujuga, aga variante võib ka ise leiutada. Kimmkatuseid näeme näiteks kuulsatel vanadel 900- aastastel Norra kirikutel . Kuna sellise katuse ehitamine oli suhteliselt kallis, siis kasutati kimme põhiliselt kirikute ja teiste ühiskondlikute hoonete katustel. Tulenevalt Rootsi mõjust on kimmkatused traditsiooniliselt levinud Lääne- Eesti saartel.
Eestis on katusekimme valmistatud põhilielt männinst ning nee saetakse välja pakkudest. Kasutatakse ka leppa, mida vanasti peeti vaese mehe katuseks, mis aga kaasaegsete immutusvahenditega töödeltult ei jää kestvuselt alla teistele puuliikidele. Algne tehnika oli pakkude käsitsi lõhestamine, mis garanteeris väga kauakestva materjali, kuna puukiud jäid kahjustamata. Tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat veel Šveitsis ja Saksamaal. Kimmide löömisel jäetakse väiksed vahed , et neil oleks niiskudes võimalik paisuda. Katte paksuse tõttu peetakse kimmkatust puitkatustest kõige vastupidavamaks.12
13
Kimmid saetakse pikkusega 500- 750 mm laiusega 75 mm. Õhema otsa paksus on 3 mm ja paksemal 13 mm. Roovlattide vahekaugus sõltub sellest, mitmekihiline on kate. Kahekihilise katte puhul on roovlattide vahekaugus 340 mm, kolmekihilisel kattel 230 mm. Kimmid naelutatakse lattidele soomusena alt üles malemustris, nihutatakse poole laiuse võrra (joonis 15).1415

Sindelkatus

Eesti populaarsuselt kolmandal kohal asetseb sindelkatus, mis on ajalooliselt kõige uuem . Ka sindlid saetakse välja männipuidust, kuid kimidega võreldes on need väiksemad ja paksenevad hoopis külje suunas. Sindel on põhimõtteliselt kiilukujuline lauake, mille paksemas servas on soon, kuhu kinnitub tema naaber. Soonühendus tagab katuse surema stabiilsuse ja niiskuskindluse võrreldes teiste katustega. Kuid see eripära muudab sindelkatuse õhtlasi probleemiks puidu paisumise ja kahanemise tõttu. Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena. Levinud on nii tavaline kui ka keerulisem, kalasabamustriga sindelkatus (joonis 17).16
17
Sindelkatuse tegemine sarnaneb laastukatuse tegemisega, kuid selle paigaldamine vőtab rohkem aega. Materjalina kasutatakse enamasti oksavaba mändi. Sindel peab olema korrapärane materjal ning katusel sirgelt „jooksma“. Naelutmisel tuleks kasutada roostevabast terasest voi kuumtsingitud naelu. Katus tehakse tavaliselt kolmekihiline — ülemine kiht katab alumise kihi vahed. 1m2 valmistamiseks kulub ca 75 katusesindlit. Katuse katmist alustatakse räästast. Räästakiht on tavaliselt toetava funktsiooniga ja koosneb 1/3 vőrra lühematest sindlitest. See kaetakse täielikult järgmise kihiga , mis koosneb juba őige suuruse ja kujuga sindlitest. Sindelkatuse kaldeks peaks olema vähemalt 45° — siis ei satu vesi nii kergesti soonde ja katus tuleb vastupidavam.18

Laudkatus

Seda tüüpi katused on kasutatud meil juba aastasadu, kuigi pigem abi- kui eluhoonetel. Laudkatus kattis tavaliselt lauta, aita ja küüni, teda kasutati ka süttimisohtlikumatel hoonetel, nagu sepikoda või suveköök, kus õlgkatus oli seotud riskiga. Laudkatuseid on paigaldatud nii vertikaalselt kui horisontaalselt , esimest varianti on näha näiteks Anna (joonis) ja Noarootsi kirikul. Horisontaallaudise puhul saetakse kaudade servadesse 45- kraadised nurgad.
Paigaldavatele laudadele lõigatakse sisse veesooned , alumine kiht lüüakse nii, et veesooned jäävad ülespoole, laudade endi vahele jäetakse vahed. Seejärel kinnitatakse pealmine lauakiht, veesooned allapoole, mis peavad katma alumiste laudade sooned . Sooned lõigatakse alati laua nõgusasse külge, nii et valmis laudkatusel peame nägema laudade siledaid kumeraid külgi, mis asetsevad üksteise kõrval vahedega. Siiski toimub ajajooksul laudade kõverdumine ja väändumine ning vesi kipub vahedest sisse tungima. 19
20

Mätaskatus

Mätaskatuseid on meil väga vähe kasutatud, kuid teistel põhjamaadel on nad üsna populaarsed . Vanasti tehti nad lihtsalt lattroovile, kasetohust aluskihile; tänapäeval eelistatakse teha kõigepealt korralik rullmaterjalist katus ja sellele paari sentimeetri paksune dreeniv liiva- või kruusakiht. Selle peale laotakse külg külje kõrvale kaks kihti mättaid: alumine ümberpääratult (juured ülespoole), pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21
Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed . Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV-kiirguse eest. Mätaskatus tagab kuumal suvel meeldivalt jaheda ruumi. Sõltuvalt katuse kaldest saab mätaskatust valmistada mitmel erineval moel. Moodne kergmätaskatus ei nõua eriti tugevat kandekonstruktsiooni. Selline katus on kõndimiskartlik ja seal kasvavad enamasti põudataluvad taimed. Klassikaline mätaskatus, mille pinnase paksus on vähemalt 15 cm, on raske ja eeldab tugevat kandekonstruktsiooni. Sisuliselt rajatakse katusele traditsiooniline muru, mis nõuab kastmist ja hooldamist. Taimestik saavutatakse külvamise teel või valmismättaid kasutades.22
23
Mätaskatuse kaldenurk ei tohi ületada 30°, vastasel korral uhub vihm mulla katuselt maha. Ka on soovitatav katuseräästas ääristada tõrvatud räästalaudadega, mis toetavad mättaid allavajumise eest. Tänapäeval mätaskatust ehitades võib alumise mättakihi ja kasetohukihi vahele panna vett ärajuhtiva 2-3 cm paksuse kergkruusakihi. Niiskuse isolatsiooniks võib kasetohu asemel alternatiivmaterjalina kasutada ka kilet või vundamendi jaoks toodetavat plastist hüdroisolatsiooni.24
25

Kokkuvõte

Kui on soov ehitada roheliselt ja looduslähedaselt katuseid on valik väga lai ning peaks täitma ka kõige nõudlikuma kliendi soovid. Siin referaadis väljatoodud katuste liigid on ja olid enimlevinumad Eesti ajaloolised katused kuid maailmas on samalaadseid katuse liike veel ning nende ehitamisel tuleks silmas pidada katusekattematerjali sobivust ümbritseva keskkonna ning katuse kasutus eesmärgiga.
Suurimaks hirmuks on inimestel olnud see, et kas ikka need looduslikud katused vett peavad, peavad küll ja seda väga tõhusalt. Ning kui peaks juhtuma, et kusagilt laseb katus läbi, on selle parandamine ja väljavahetamine suhteliselt lihtne ja kiire nagu enamiku nende katuste ehitaminegi, sest katuseid ehitasid talupojad, kellel ei olnud vastavat väljavõtet selliste katuste ehitamiseks. Tihti olid oskused põlvest põlve edasi pärandatud.
Mina isiklikult tahaksin väga oma tulevasele maakodule rajada laastust või õlgedest katust, sest see tundub maalähedane, soe, hubane ning on visuaalselt väga ilus.

Kasutatud kirjandus

1. Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990.
2. Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid . Tallinn 2008
3. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983
4. Kumerad aknad. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/erigo_files/roo4.JPG
5. Roo kahlude ladustamine. Kättesaadav: http://media.okidoker.com/data02/c/1/6/7/67759/263469/630067_2.jpg?updated=0
6. Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858
7. Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg
8. Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg
9. Sindel, sindelkatuse lõige. Kättesaadav: http://www.hot.ee/enno001/sindel.jpg
10. Sindelkatus. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/puit.ht m
11. Anna kiriku katus. Kättesaadav: http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5bUrkuQ2d3FbzIsJBuHwkVPnzovQcfzScymLieukF7stAuNcn
12. Mätaskatus. Villu Mättabaar Pärnumaal. Kättesaadav: http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/41581151.jpg
13. Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.pinginaaber.eu/et/katused/katused-matas
14. Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.nokitse.ee/failid/pdf/katus.%20ehitamine%20hooldus%20ja%20parandamine.pdf
15. Mätaskatuse aluse hüdroisolatsioon. Kättesaadav: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=m%C3%A4taskatuse%20alus&source=web&cd=1&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.maleko.ee%2Flink.php3%3Fid%3D2341%26filename%3Dts_info_n04__protan_mtaskatusekatte_paigaldusjuhend.pdf&ei=W70vT6rGI8GSOqvJhY8O&usg=AFQjCNHU2J9Ri1g_Yh8xplv8RgsCnjp9Sg&cad=rja
1 Kumerad aknad. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/erigo_files/roo4.JPG
2 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 51.
3 Roo kahlude ladustamine. Kättesaadav: http://media.okidoker.com/data02/c/1/6/7/67759/263469/630067_2.jpg?updated=0
4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858
5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159.
6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166.
7 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46.
8 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166.
9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg
10 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46.
11 Laastude ülekate ja paigaldus joonis. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166.
12 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48.
13 Kimmkatuse joonis. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166.
14 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166.
15 Kimmkatuse mustri näide. Kättesaadav: http://4.bp.blogspot.com/_ZcDbYPe940g/SshjVD4xLFI/AAAAAAAAC8Y/_Q43oBrUZIU/s400/kimmkatus+roodi.jpg
16 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48.
17 Sindel, sindelkatuse lõige. Kättesaadav: http://www.hot.ee/enno001/sindel.jpg
18 Sindelkatus. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/puit.ht m
19 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 50.
20 Anna kiriku katus. Kättesaadav: http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5bUrkuQ2d3FbzIsJBuHwkVPnzovQcfzScymLieukF7stAuNcn
21 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 159.
22 Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.pinginaaber.eu/et/katused/katused-matas
23 Mätaskatus. Villu Mättabaar Pärnumaal. Kättesaadav: http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/41581151.jpg
24 Mätaskatus. Kättesaadav: http://www.nokitse.ee/failid/pdf/katus.%20ehitamine%20hooldus%20ja%20parandamine.pdf
25 Mätaskatuse aluse hüdroisolatsioon. Kättesaadav: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=m%C3%A4taskatuse%20alus&source=web&cd=1&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.maleko.ee%2Flink.php3%3Fid%3D2341%26filename%3Dts_info_n04__protan_mtaskatusekatte_paigaldusjuhend.pdf&ei=W70vT6rGI8GSOqvJhY8O&usg=AFQjCNHU2J9Ri1g_Yh8xplv8RgsCnjp9Sg&cad=rja