Klaasimaailm ehituses (0)

Klaasimaailm ehituses
REFERAAT
Õppeaines: Hoonete osad
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Jüri Tamm
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri:……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 201

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 5
1Klaas 6
1.1 Klaasi valmistus 6
1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused 8
1.3 Klaas Eestis 8
1.4 Klaasi tootmine 9
1.5 Klaasi lõikamine 9
1.6 Klaasi karastamine 10
1.7 Klaasi taustvärvimine 10
1.8 Siiditrükkimine 11
1.9 Lamineerimine 12
1.10Digitaalne trükkimine 13
2Erinevad fassaadiklaasid 14
2.1 Tavaline klaas 14
2.2Energiasäästuklaas 14
2.3Isepuhastuv klaas 15
2.4Müra summutavad klaasid 16
2.4.1Klaaside mõju heliisolatsioonile 16
2.5Päikesekaitseklaasid 16
2.6Pindkaetud päikesekaitseklaasid 17
2.7Struktuurklaasimine 17
2.8Tuletõkke klaasid 18
2.9Turvaklaasid 19
2.9.1Kuuli- ja vandalismikindlad klaasid 20
2.9.2Karastatud klaas 20
2.9.3Lamineeritud turvaklaas 20
3Erinevad sisutsusklaasid 21
3.1Klaasid sisedisainis  21
3.2Dekoratiivklaasid 21
3.3Matistatud klaasid 21
3.3.1Satiin klaas 21
3.3.2Liivapritsitud klaas 22
3.4Klaasprofiilseinad 22
4Kokkuvõte 24
5Viidatud allikad 25
Sissejuhatus 4
1 Klaas 5
1.1 Klaasi valmistus 5
1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused 6
1.3 Klaas Eestis 6
1.4 Klaasi tootmine 7
1.5 Klaasi lõikamine 7
1.6 Klaasi karastamine 8
1.7 Klaasi taustvärvimine 8
1.8 Siiditrükkimine 9
1.9 Lamineerimine 10
1.10 Digitaalne trükkimine 11
2 Erinevad fassaadiklaasid 12
2.1 Tavaline klaas 12
2.2 Energiasäästuklaas 12
2.3 Isepuhastuv klaas 13
2.4 Müra summutavad klaasid 13
2.4.1 Klaaside mõju heliisolatsioonile 14
2.5 Päikesekaitseklaasid 14
2.6 Pindkaetud päikesekaitseklaasid 14
2.7 Struktuurklaasimine 15
2.8 Tuletõkke klaasid 16
2.9 Turvaklaasid 17
2.9.1 Kuuli- ja vandalismikindlad klaasid 18
2.9.2 Karastatud klaas 18
2.9.3 Lamineeritud turvaklaas 18
3 Erinevad sisutsusklaasid 19
3.1 Klaasid sisedisainis 19
3.2 Dekoratiivklaasid 19
3.3 Matistatud klaasid 19
3.3.1 Satiin klaas 19
3.3.2 Liivapritsitud klaas 19
3.4 Klaasprofiilseinad 20
4 Kokkuvõte 21
5 Viidatud allikad 22

Sissejuhatus

Teemaks sai klaasimaailm ehituses valitud kuna oli vaja teha iseseisev infootsing klaasi kohta ning leida peamised kasutus tarbed . Klaas on väga laialdase kasutusega materjal, mida kasutatakse ehitusel palju ning erinevatel otstarvetel. Kuna klaas on tugev ja läbipaistev materjal võib teda põhiliselt kõigeks kasutada, seal hulgas ka dekoratiiv otstarbel ning lausa inimeste kaitseks. Selle referaadi eesmärk on välja selgitada erinevad klaasi kasutused ning klaasi tüübid, mida ehitusel kasutatakse ja lühidalt milleks täpsemalt. Lühidalt viskame pilgu ka klaasi tootmisele ning millistest komponentidest peamiselt klaasi tehakse.

Klaas

Rohkelt rakendusi leidnud klaas on vanimaid inimese kasutatud materjale. Vaatamata oma 4500 aastasele ajaloole, pole klaasi areng veel seiskunud ega selle mõistatused lahenenud. Klaas kui kunstlik materjal tekkis helmeste kujul umbes 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias. Sealt liikus klaasi valmistamise oskus edasi Egiptusesse ning palju hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse. Klaasi valmistamisel kasutati toorainetena liiva ja jahvatatud merekarpe räni saamiseks ning lupja ja tuhka leelismetallide soolade saamiseks. Kuna kasutatavad liivad olid väga rauarohked, oli saadud klaas enamasti tumepruun või koguni must. Värvitu klaasi valmistamise oskus muutis mõttekaks tasaklaasi tootmise akende jaoks. Sulanud klaasi valades valmistati 12 mm paksuseid tahvleid. Kuna tahkunud klaasi ei poleeritud ega lihvitud , siis oli see kehva läbipaistvusega. Lisaks ilmnesid raskused suuremate klaastahvlite valmistamisel. 19. sajandi keskpaigani oli usaldusväärse kvaliteediga optiline klaas haruldane. Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959 . aastal firmas “Pilkington Brothers Ltd“ Suurbritannias. [1]

Klaasi valmistus

Poolpehme klaas valatakse redutseerivas atmosfääris vedela tina peale, kus klaas jaotub enne tahkumist ühtlaselt. Lisaks poleeritakse ja tasandatakse klaasi pinda kuumutades. Kuumpoleeritud klaasi pole vaja pärast jahtumist enam mehhaaniliselt poleerida. Klaasi peamised koostisained on struktuuri moodustavad oksiidid, lähteainete sulamistemperatuure alandavad räbustid, värvained , parandajad ja purustatud vanaklaas. Koostisained segatakse ja niisutatakse või granuleeritakse ning sulatatakse. Valmis vedel klaas jahutatakse ja vormitakse 0,5 - 10 päeva jooksul. Looduslik klaas tekib, kui liiv vulkaanipurske, pikselöögi või meteoriidiplahvatuse ajal suures kuumuses sulab ja kiiresti jahtudes klaasistub. Looduslikku klaasi jaotatakse tek-keviisi järgi obsidiaaniks, tektiidiks ja fulguriidiks. [1]

Klaasi funktsioonid ja omadused

Klaas on küll habras aga tugev, kui ta pind on sile ületab tõmbetugevus mitmekordselt terase oma. Vähemgi pragu on aga saatuslik, selle levikut ei pidurda miski. Nii ehitusel kui ka mujal on peamiselt kasutuses läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda , kriit või marmor  ja valge kvartsliiv . Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. [1]
Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi. Karastatud klaas on tavalisest klaasist 5 korda tugevam ning tugevdatud soojustaluvusega klaas tavalisest 2-3 korda tugevam. Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. [1]
“Krestomaatiliselt” on silikaatklaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida  - karastatud klaas või keemiliselt inertne. Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisseviidutest. Nn. tulekindlatesse klaasides on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. [1]

Klaas Eestis

Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 – 1664 ), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. 

Klaasi tootmine

Klaasi oskasid valmistada juba vanad egiptlased . Seda toodetakse kvartsliivast (ränidioksiid SiO2), millele lisatakse soodat (Na2CO3) ja lupja (CaCO3). Liivatera sulab tavaliselt 1700 Celsiuse kraadi juures. Lubja ning sooda lisamine viib selle temperatuuri paarsada kraadi alla. Kuidas ained segus paiknevad ning mis toimub sulamisprotsessi alguses, oli siiani jäänud füüsikutele segaseks. Vabrikutes kuumutatakse liivasegu ligi 1500 Celsiuse kraadi juures. Õhumullide ja sulamisdefektide vältimiseks hoitakse kõrget temperatuuri pikka aega.
See muudab klaasi tootmise kulukaks. Kogu maailma klaasivabrikud kasutavad aastas peaaegu sama palju elektrit, kui seda toodab terve Hollandi riik. [2]

Klaasi lõikamine

Klaasi lõikamine toimub spetsiaalsetel tööpinkidel, mis on juhitud arvuti poolt ([3]Pilt 1. Klaasilõikamis masin [3]Pilt 1). [3]
Klaasimeistril on lõikusseadmed:

• float klaas- jumbo mõõt 3210 x 6000 mm
  
• lamineeritud klaas - jumbo mõõt 3210 x 6000 mm
  
• tuletõkestusklaas - saagimise max mõõt 2200 x 3200 mm
  

Pilt 1. Klaasilõikamis masin [3]

Klaasi karastamine

Kirka klaasi termilise töötlemise protsess sisaldab endas klaasi kuumutamist kuni sulamispunktini
(üle 600 kraadi) ja seejärel kiiret maha jahutamist. See protseduur muudab klaasi umbes 4 korda
tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas pakub kõrgemaid mehhaanilisi ja temperatuurilisi omadusi kui tavaline või kuumutatud klaas, säilitades sealjuures teised normaalsed näitajad. Välja arvatud tugevus ja purunemise eripära on karastatud klaasil samad -keemilised, - peegeldus ja paisumis omadused mis tavalisel klaasil. Karastamine mõjutab ka klaasi purunemisstruktuuri. Kui karastatud klaasile avaldatakse nii tugevat survet, et see murdub, pudeneb klaas pisikesteks ohututeks tükkideks, mille puhul oht tõsiseid lõikehaavu saada on minimaalne. Lisaks peab karastatud klaas hästi vastu kuumusele ja talub temperatuuri kuni 275°C. Praegusel hetkel saab klaasimeistrid karastada klaase mõõduga 2800 x 5400 mm (Pilt 2). [3]
Pilt 2. Klaasi karastus masin [3]

Klaasi taustvärvimine

Tehnoloogia võimaldab katta klaasi erinevates toonides, saab anda klaasile nii värvilise läike
kui ka mati pinna. Baasklaasiks võib olla nii kirgas kui ka masstoonitud klaas. Samuti on võimalik kasutada päikesekaitse klaase, kus värv võib asetseda nii reflektiivsel pinnal kui ka pinnal nr.4 näiteks
klaaspaketi koosseisus. Lisaks suurele hulgale standardvärvidele, on taustvärvitud klaas saadaval
ka enamikes RAL-toonides. Siiski võib esineda juhtumeid, kus ideaalse värvitooni saavutamine
võib kujuneda raskeks kirka klaasi kergelt roheka tooni tõttu. [3]
Taustvärvitud klaasi näol on tegemist karastatatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja  mehaaniliste vigastuste suhtes (Pilt 3). [3]
Pilt 3. Taustvärvimis masin [3]

Siiditrükkimine

Siiditrükitud klaasi näol on tegemist karastatatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [3]
Klaaspakett
Pakettides kasutatav klaas sõltub paljuski sellest millist funktsiooni ta täitma peab -
päikesekaitse, helisummutus, turvaklaasid ja palju muud. Klaasimeister valmistab nii 2 kui 3 kordseid
klaaspakette tavalistest eri mõõduga kirgastestest ja selektiiv klaasidest, kui ka erilahendusi, kus paketis on näiteks lamineeritud-, karastatud- ja päikesekaitse klaasid. Klaaspaketi valmistamine toimub spetsiaalsel arvuti poolt juhitavatel tootmisliinilidel( Pilt 4 ja Pilt 5). [3]
Pilt 4. Klaaspakett tootmis masin [3] Pilt 5. Klaaspakett tootmis masin [3]

Lamineerimine

Sõltuvalt klaasi vajalikest omadustest, pannakse vähemalt 2 lehte klaasi omavahel kokku,
kasutades ülimalt tugevat läbipaistvat PVB kihti. Igat klaasi lehte pestakse ettevaatlikult enne kokkupanekut, täielikult puhtas keskkonnas. Peale kokkupanekut liidetakse klaasid jäädavalt kuuma surve all autoklaavi meetodil. See kokkupanemismeetod võimaldab palju erinevaid klaasi tüüpe ja paksusi ning erinevaid paksusi ja värvi vahekihte kombineerida kokku ühte klaaasilehte (Joonis 1). [3]
Saadavus
Max. mõõt (mm) 2800 x 6000
Min mõõt (mm) 300 x 500
Max kaal 1000 kg
Joonis 1. Lamineerimis masin [3]

Digitaalne trükkimine

Printimisel kantakse värv eri kihtidena klaasi pinnale, seejärel läbib klaas kuivatuse ning karastuse.
Digitaalselt rükitud klaasi näol on tegemist karastatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [3]
GlassJet Pro digitaalne printer (Pilt 6) on loodud koos Dip- Tech - i digitaalsete keraamiliste värvidega ja
Dip-Techi DXL XL tarkvaraga. See kompleksne lahendus on ennast tõestanud ning lihtsustab
digitaalse printimise võimaluste kasutamist tootmises, võimaldades kiiret kasutuselevõttu ja efektiivset töökulgu, prinditava faili töötlusest kuni prinditud klaasini. [3]
Pilt 6. GlassJet Pro [3]

Erinevad fassaadiklaasid

Tavaline klaas

Tavalist aknaklaasi valmistatakse liivast , soodast ja kalgist lisades natuke rauda, magneesiumi, alumiiniumi ning klaasipuru ja sideaineid sulaklaasi homogeensuse saavutamiseks. Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega ja ta pinnad on tasased ja leekpoleeritud. [4]
Float-klaasi valmistatakse mõõduga 3,21 x 6,0 m ja paksusega 3 – 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes , elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksus on reeglina 3-12 mm.
Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada ( peeglid ). [4]

Energiasäästuklaas

Pehmepindne Low-E klaas e. energiasäästuklaas (Pilt 7) koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. Pind kantakse valmis kirka klaasi peale erilises protsessis float-klaasi valmistamise järel. Klaasi selektiivne pind on täiesti läbinähtav ja ta on toonilt peaaegu sama neutraalne ja kirgas kui tavaline klaas. Kahest selektiivsest klaasist on tal kõrgem valgusläbivus. Kuna selektiivne pind on “pehme” on ta aldis pinna vigastustele ja seega saab kasutada ainult klaaspaketis . Pehmepindset Low-E klaasi saab karastada ja lamineerida. [5]
Pilt 7. Energiasäästuklaas [5]

Isepuhastuv klaas

Pilkington Activ on tavaline klaas, mille välispinnal on eriline kahetoimeline pind. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon . Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kuna Pilkington Activ on hüdrofiilne, siis vesi ei moodusta pisaraid, vaid levib ühtlaselt kogu klaasi pinnal. Vesi kuivab klaasi pinnal võrreldes tavalise klaasiga kiiremini ja ei jäta inetuid kuivamisjälgi. [6]
Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik (Joonis 2). Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [6]
Joonis 2. Klaasi puhastus protsess [6]

Müra summutavad klaasid

Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes akendes ja fassaadi klaasides klaase või klaasidevahelisi kaugusi. [7]

Klaaside mõju heliisolatsioonile

Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi klaase, probleem väheneb ja akna heliisolatsioon paraneb. Kui mitu klaasi lamineeritakse kokku, painde jäikus väheneb ja üle 1000 Hz heli võnked vähenevad märkimisväärselt, kuna koinsidens sagedus siirdub natuke kõrgemale sagedusalale. Kaks 4mm kokku lamineeritud klaasi summutavad paremini kõrgesageduslikke helisid kui 8mm monoliitne klaas. Madalamatel sagedustel, alla 1000 Hz helides, paremust ei täheldata. [7]

Päikesekaitseklaasid

Päikeseenergia poolt tekkiva siseruumi õhutemperatuuri tõus ning UV-kiirgus võib kahjustada ruumi interjööri. Selle vältimiseks ja soojuskiirguse reguleerimiseks võib klaaspakettides kasutada päikesekaitseklaase. Päikesekaitseklaase on pakkuda kahte eri tüüpi – massvärvitud ja pindkaetud klaasid, millel on ka energiasäästu omadus. Kõiki päikesekaitseklaase võib klaaspakettides ühildada muude klaasidega nagu turva -; tulekindlate-; heliisolatsiooni- jne. klaasidega. Päikesekaitseklaasid tuleb alati asetada välimiseks klaasiks parema päikesekaitse saavutamiseks. Kuna mõned päikesekaitseklaasid absorbeerivad palju päikeseenergiat, on mõnel juhul vältimatu klaasid karastada termilise purunemise riski maandamiseks. [8]

Pindkaetud päikesekaitseklaasid

Need klaasid ühildavad omavahel päikesekaitse- ja energiasäästuklaaside omadused. Nad koosnevad tavalisest float-klaasist, mis on pinnatud äärmiselt õhukese ja madala emisiviteetse pinnaga.
Pindkaetud päiksekaitseklaasid lasevad läbi suure osa nähtavat valgust, kuid kaitsevad hästi päikeseenergia eest. Valguse läbivus on märkimisväärselt kõrgem kui päikeseenergia läbivus, mis on tunnuspärane kõikidele selle rühma klaasidele (Pilt 8). Valida on võimalik erinevate neutraalsete toonide vahel.  Kõiki pindkaetud päiksekaitseklaase on võimalik karastada ja lamineerida. [8]
Pilt 8. Päikesekaitseklaasid [8]

Struktuurklaasimine

Struktuurklaasimine on täisklaasfassaadid (Pilt 9), kus kasutatakse klaaspakette ja üksikklaase, mis kinnitatakse fassaadile ilma katteliistudeta (Joonis 3). Klaasid liimitakse silikoniga kandvale konstruktsioonile, kuid toestatakse siiski mehaaniliselt. Sellisel klaasimisel on suured nõudmised vuukimismaterjalide omadustele, näiteks klaaspakettide serva vuugid peavad vastu pidama UV-kiirgusele. Kõik vuukimismaterjalid peavad olema keemiliselt kokkusobivad. On tähtis, et kõik klaasid paigaldatakse täpselt konstruktsioonide-; liimi- ja vuukimismaterjalide tarnijate etteantud juhiseid järgides. Struktuurklaasimisel peavad olema kõik välimised klaasid soovitavalt turvaklaasid. [9]
Pilt 9. Täisklaasfassaad [9] Joonis 3. Struktuur klaasi kinnitus [9]

Tuletõkke klaasid

Kõik tuletõkkeklaasid on vaieldamatult head kaitseks leekide ja suitsugaaside eest (tuleklass E) (Pilt 10). Kui nõutakse kaitset ka suurte kuumuste eest (tuleklass EI), siis lahenduseks oleks mitmekihilised tuletõkke klaasid Pyrodur ja Pyrostop. [10]
Tule sattudes klaasi pinna lähedusse klaas puruneb kergesti, kuid tuletõkke kiht (joonis 4) hoiab klaasi tükid paigal moodustades tõkke leekide ja suitsugaaside vastu. Umbes 120C kuumuses silikaat kiht paisub valge vahu sarnaseks, mis takistab efektiivselt tule levikut. Mida mitmekihilisem on tuletõkke klaasi koostis, seda aeglasemalt tungib tuli klaasist läbi ja seda aeglasemalt kuumus teiselpool klaasi tõuseb. [10]
Pilkington Pyrodur ja Pyrostop klaaside tulekaitse kihid on mingil määral UV-kartlikud, seega välisfassaadides kaetakse nad UV-kaitse laminaadiga. Sellest tulenevalt jaotatakse nad ka sise- ja väliskasutatavateks tuletõkke klaasideks. [10]
Pilt 10. Tuletõkkeklaas [10] Joonis 4. Tuletõkkeklaasi konstruktsionn [10]

Turvaklaasid

Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid. Neid kahte klaasitüüpi ühildades saavutatakse klaasid mis on kuulikindlad (Joonis 5), murdvarguste kindlad ja mida saab kasutada kohtades kus on suur raskuskoormus, nagu trepid, klaaspõrandad. Turvaklaaside levinumad kasutuskohad on välisfassaadid, katused, põrandad, uksed, treppide- ja rõdude piirded, rõdude klaasimissüsteemid, vaheseinad, dušikabiinind, vannitubade sisustused, mööblis. [11]
Joonis 5. Klaasi purunemised [11]

Kuuli- ja vandalismikindlad klaasid

Mitmekordne PVB lamineeritud klaas pakub samasugust kaitset kui lamineeritud klaas, kuid kannatab rohkem koormusi, eriti juhul kui lamineerimisel kasutatakse ka karastatud klaasi. Vandalismikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse P6B – P8B. Nad takistavad märkimisväärselt sissemurdmist, kui tegemist on plaanitud tegevusega . Kuulikindlad (Pilt 11) klaasid jagunevad turvaklassidesse BR1-BR7 ja SG1-SG2, kuna tegemist on eriti suure raskusjõuga. [11]
Pilt 11. Kuulikindel klaas [11]

Karastatud klaas

Sellesse klaasi lisandunud tugevus on tekkinud klaasi kuumutamisel 600-650C-ni. Seejärel klaas jahutatakse kiiresti, mille tulemusel muutub klaas umbes 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas peab vastu koormustele tunduvalt paremini kui tavaline klaas ja täidab turvaklassi 1(C)1 nõudeid. [11]

Lamineeritud turvaklaas

See klaas saab oma turvaomadused lamineerimisprotsessis. Kaks ja rohkem klaasi tahvlit lamineeritakse omavahel kokku PVB kiledega. PVB kile teeb lamineeritud turvaklaasist sitke ja raskesti purustatava klaasi. Kui klaasi üle koormata, murdub ta tavalise klaasiga samalaadselt, kuid klaasitükid püsivad kinni PVB kilel. Normaalse paksusega lamineeritud klaas ei mõjuta optilisi omadusi. Lamineeritud klaas kaitseb ka UV-kiirguse eest. Klaasist läbiv UV-kiirgus on maksimaalselt 2%. [11]

Erinevad sisutsusklaasid

Klaasid sisedisainis 

 
Kui sa tahad luua ainulaadseid ruume, siis klaas pakub selleks väga palju võimalusi – klaasist trepid, klaaspiirded, dušivaheseinad, klaasist uksed, peeglid, dekoratiivklaasid, liug- ja lükanduksed, köögi taustaklaasid, prinditud klaasid ja ahjuklaasid jne. Lisaks eelnevale pakume kõiki klaasitöid vastavalt sinu soovidele. [12]

Dekoratiivklaasid

Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi juba klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [12]

Matistatud klaasid

Satiin klaas

Satiinklaasid on läbikumavad klaasid, millel on eriti kõrge ja ühtlane valguse läbivus (LT u.82-85%). Satiinklaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiinklaasi on kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust kuid ei soovita loobuda valgusest. [12]

Liivapritsitud klaas

Liivapritsitud klaasi pind on pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selle meetodiga võib valmistada klaasipinnale šabloone kasutades erinevaid mustreid . Kuna pritsitud pindasid on raske puhastada, on soovitav pind katta tefloniga või kasutada klaaspaketis sisemise pinnana. [12]

Klaasprofiilseinad

Pilkington Profilit-i abil võib ehitada suuri ühtseid klaaspindasid ilma häirivate kandvate profiilideta (Joonis 6). Tänu erilisele ja omapärasele paigaldusmeetodile on võimalik Profilit-süsteemi kasutada väga keerulistes ja ebatavalistes olukordades. Arhitektuursele väljanägemisele lisaks pakub Profilit-süsteem väga head valgusvõimalust ja head mürasummutust. [13]
Klaaspaneelid (Pilt 12) on põhivärvilt roheka tooniga, reljeefse pinnaga, mis tähendab, et nad lasevad hästi läbi valgust, kuid läbi neist ei näe. Värvidest on olemas veel ka sinakat ja kuldset tooni. Klaaspindasid kaetakse ka metalloksiidkihiga, et saavutada väiksem U-arv. Klaasprofiile on saada ka terastraadiga tugevdatuna, mil neid on võimalik kasutada suuremat turvalisust nõudvates tingimustes.
Klaasid on paksuselt 6 ja 7 millimeetrised ja neid on nelja erinevat laiust. Valmistuspikkuseks on 6 m. Klaasprofiili maksimum kõrgus paigaldatavas seinas sõltub ehitatava seina kõrgusest maapinnast , sellest kas sein on nn. ühe- või kahekordne, millise laiusega profiili kasutatakse ja kas ehitatav ehitis on suletud või avatud tüüpi ehitis. [13]
Joonis 6. Klaasi konstruktsioon [13] Pilt 12. Klaaspaneelid [13]

Kokkuvõte

Tänapäeval kasutatakse klaasi nii mitmel otstarbel, et klaasi kasutus on peaaegu, et piiritu. Ning üha enam kasutatakse klaasi, et anda honnetele veelgi modernsem väljanägemus ja teha hooned erilisteks. Ning selleks arendatakse uusi viise kuidas seda teha, klaasid võivad olla lausa paneelina ning nende värvuseks on roheline või terve ehitis võib olla kaetud päikesekaitse klaasiga, mis võib olla üks kõik, mis värvitoonis andes ehitisele unikaalse välimuse. Kuna klaasi saab mitmet viisi töödelda ja tugevndada, peab klaas vastu ka kõige karmimatele looduslikele tingimustele.
Käesoleva referaadi eesmärgiks oli välja tuua ehitusel kasutatavad klaasitüübid ning erinevad kasutus viisid ja nende eripärad ning lühidalt anda ka ülevaade erinevate klaaside tootmisest ja töötlusest. Referaadis käsitletud klaasi tüübid on tänapäeval kõige enam kasutatavad ning toodetavad klaasid, kuid see on ainult väike osa tegelikusest.
Referaadi tegemise käigus oli vaja palju materjali läbi lugeda ning uurida ja selgeks sai tõsi asi, et referaadis on välja toodud kõigest võib-olla, et pool materjali ning, et selle teemaga tuleks tulevikus kohe kindlasti veelgi põhjalikumalt tegeleda. Teema on kahtlemata väga huvitav ning põnev on teada, et sellised väiksed asjad suudavad meie elu kvaliteeti kõvasti tõsta ning meid isegi ohtude eest kaitsta.

Viidatud allikad

[1]
M. OÜ, “ Ehitusinfo ,” [Online]. Available : http://www.ehitusinfo.ee/index.php . [Accessed 02 12 2016 ].
[2]
T. Ü. teadusuudised, “ Novaator .ee,” [Online]. Available: http://www.novaator.ee/ET/energia/kuidas_saab_liivast_klaas/ . [Accessed 02 12 2016].
[3]
K. AS, “klaasimeister.ee,” Klaasimeister, [Online]. Available: http://www.klaasimeister.ee/INFO . [Accessed 02 12 2016].
[4]
E. e. t. liit, “Klaasmerk.ee,” [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/tavaline-klaas/ . [Accessed 02 12 2016].
[5]
E. e. t. liit, “klaasmerk.ee,” [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/energiasaastuklaas/ . [Accessed 02 12 2016].
[6]
EETLliige, “Klaasmerk.ee,” klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/isepuhastuv-klaas/ . [Accessed 02 12 2016].
[7]
EETLliige, “klaasmerk.ee,” klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/mura-summutavad-klaasid/ . [Accessed 02 12 2016].
[8]
EETL, “klaasmerk.ee,” klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/paikesekaitseklaasid/ . [Accessed 02 12 2016].
[9]
EETLliige, “klaasmerk.ee,” klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/struktuurklaasimine/ . [Accessed 02 12 2016].
[10]
EETL, “Klaasmerk.ee,” Klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/tuletokke-klaasid/ . [Accessed 02 12 2016].
[11]
EETL, “Klaasmerk.ee,” Klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/turvaklaasid/ . [Accessed 02 12 2016].
[12]
EETL, “Klaasmerk.ee,” Klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/sisustusklaasid/ . [Accessed 02 12 2016].
[13]
EETL, “Klaasmerk.ee/proffilseinad,” Klaasmerk, [Online]. Available: http://klaasmerk.ee/et/tooted/klaasprofiilseinad/ . [Accessed 02 12 2016].