sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest. Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat "Gurre laulud". Ta
lehemädanikukindlam sort Ando ja on ka hea mugulate pruunmädanikukindlusega ning hariliku kärna kindlusega, märgmädaniku- ja varrepõletikukindluse suhtes võrdne Andoga, suhteliselt vastuvõtlik mosaiigiviirusele. Kasvatamiseks sobib põllumajandusettevõtetele, kus ei tehta lehemädanikutõrjet, eelistab keskmise viljakusega kuni viljakaid muldi, eelidandada 4-5 nädalat +12°C juures, sobivaim seemnefraktsioon 24-45 mm, kasutades 75 cm vagude vahekaugust, kuna sort on hiline, ei tasu koristamisega kiirustada, mugulasaagi juurdekasv vegetatsiooniperioodi lõpul on suur ja valmimata mugulad võivad koristamisel vigastuda, mis omakorda halvendab säilimist. (Jõgeva sordiaretuse instituut. Anti). Pilt 1: Kartulisort Andi. 5.2. Kartulisort Maret Päritolult on kartul ristamisvanemate Vita ja Frila N tulemus. Aretatud on Maret Aide Tsahkna, Alice Anderfeldi ja Mati Koppeli poolt.
Üldiselt kontsentreerus rohkem sisemaa-aladele. Põhjapoolsetel rannikualadel elasid sel ajal inimesed veel anastava majanduse tingimustes. Kõige tihedamalt on paelkeraamika kultuuri muistiseid Doonau keskjooksul, Elbe ülem- ja keskjooksul ning Reini ülem- ja keskjooksul. Kuigi räägitakse ühtsest paelkeraamika kultuurist, oli selles ka rida lokaalseid nähtusi. Eristatakse kolme varianti: 1. varane või lääne paelkeraamika kultuur, 2. Bükki või ida paelkeraamika kultuur, 3. hiline dnestri-bugi kultuur. 5 Kultuur tulenes Starcevo-Körösi kultuurist v arenes kohalikest mesoliitilistest hõimudest. Vanimat paelkeraamikat on leitud Doonau keskjooksult Starcevo kultuuripiirkonnast (dateeritud u 56005400 eKr) tegu nimetatud kultuuri järglasega. Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad
Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938) Veel on kirjutanud luulekogu "Maantee tuuled" (1938) ja lasteraamatu "Munapühad" (värsslugu, 1940) 2. 2. Kersti Merilaasi hiline looming Kersti Merilaasi hilisema luule püsimotiivid, tajutav on jõuline andumuslikkus, arenes hiljem välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet. Esimene Merilaasi lasteluuletus on ,,Jõuluöö laudas", mis on isülliline pildike Jeesuslapse sünnist, kirjutatud lihtsas keeles ja puhtas vormis. Ilmub 1943.a. lasteraamatus ,,Kallis kodu".
Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lähedal, delta kohal, sajab vihma kõige rohkem kümme korda aastas, Ülem-Egiptuses aga kord kümne aasta kohta. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa
· Magas mujal ( sleep out) külaline on tuppa registreeritud, kuid voodis ei ole magatud · Müügis tuba (vacant, vacancy, redy) tuba on koristatud, kontrollitud ja valmis uut külastajat majutama · Korrast ära (out of order) suurpuhastuses, remondis, uuendamisel jne · Vabanev (due out) eeldatakse toa vabanemist kella 12.00ks · Välja registreeritud (check out) külalisel on arve maksmine korraldatud, võti/kaart tagastatud ja majutusettevõttest lahkunud · Hiline väljaregistreerimine (late check out) külaline ja vastuvõtt on vastastikku teadlikud külalise hilisemast, mitte 12.00, lahkumisest. KORISTUSE LIIGID Hotell on ühtne tervik, et "pakkuda tasemel teenindust, kus kõik lülid ahelas peavad olema tugevad". Kogu meeskonna ühiseks eesmärgiks peab olema "positiivse emotsiooni tagamine kliendile". See toob uusi kliente ja toob ka vana kliendi tagasi. Ükski amet ei ole vähemoluline.
-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Neoliitikumi algust märkeerivaks nähtuseks peetakse Eestis keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb 4-ks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest. Rohkesti on leitud mitmesuguseid naaskleid ja teravikke. Raieriistad, silmata kivikirved ja -talvad, on tehtud valdavalt mitmesugustest kristalsetest kivimitest, kammkeraamika perioodidel ka kiltkividest ning luust ja sarvest. Luust on tehtud ka peitleid, mis on talbadest kitsama tööteraga
Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke. EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30: · Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia · Hiline riik: 21.-30. dünastia Egiptuse kunsti kõrgaeg 2700-1000 a. e.Kr. Kunsti, s.h. arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. Skarabeus oli levinuim õnnetooja Vana-Egiptuses. Sitikat peeti pühaks, sest see, kuidas ta
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst...
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma..................................................................................................
Viiruse sisenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta virustel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. 2. Kus toimub viiruse genoomi repliktasioon? Viiruse genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane ja hiline staadium. Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Erinevad viirused võivad paljuneda raku erinevates piirkondades. See võib aset leida raku tuumas või tsütoplasmas. 3. Millised protsessid toimuvad viiruse genoomi replikatsiooni varases ja hilises staadiumis? Varajases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNA-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks
Onühholüüs (in k onycholysis) üks või mitu küünt irdub teatud kaugusel küüne otsast ja jääb kinni küüneloozile kuudeks. 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Seda esineb peamiselt keskealistel naistel. See võib olla seotud ka muude haigustega: - nahahaigused - psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt; - infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes), pärm (Candida infektsioon), bakterid (Pseudomonas infektsioon), viirus (Herpes simplex infektsioon); - sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia; - ravimid jt. Onühholüüsi teke võib olla seotud ka küünelaki kasutamisega. 1.3 Dystrophia unguis mediana canaliformis Küüne keskel on lõhe
verevalum või lahtiminek; operatsioonihaava või tehisliigest haarav põletik; süvaveeni tromboos; trombemboolia; äge südame- veresoonkonna või hingamise puudulikkus ravimiallergia Operatsioonijärgse kaugperioodi (üle 1 kuu) võimalikud tüsistused: proteesi komponentide nihkumine luupinnalt (tehisliigese loksumine); liigeseproteesi nihestus; operatsioonihaava või tehisliigese hiline süvainfektsioon; süvaveeni tromboos; luuliste vohandite või liigse armkoe teke tehisliigese ümber; liigese kontraktuur (liikuvuspiirang), luu murdumine tehisliigese lähedal. Haavahooldus: Nahaõmblused või haavaklambrid eemaldab perearst või -õde 10.14. päeval pärast operatsiooni sõltuvalt haava paranemisest. Haavasidet pole üldiselt kodus vaja vahetada. Side hoitakse peal, kuni haav on paranenud. 34 päeva jooksul pärast operatsiooni
Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusika on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Madrigalikomöödial ja soolomadrigalil on oma osa ka ooperi sünnis 1600 a paiku. 1550-1580 kõrgaeg, é Orlandus Lassus, 7-osaline madrigalitsükkel "Püha Peetruse pisarad" ILMALIK MUUSIKA Prantsuse sansooniks nimetatakse prantsuskeelset ilmalikku laulu. Levis koos Madalmaade heliloojatega 16.s. algul 4-häälne
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks...
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)". Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna, mis juhib inimese tegevust. Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. ...
| Frankestein | NULL | | Tde ja igus | NULL | | Kevade | NULL | | Daam sinises | NULL | | Kitumise anatoomia | NULL | | Konstitutsioon | NULL | | Leninismi alustest | NULL | | Pimeduse pahem ksi | NULL | | Mis teha | NULL | | Surnud hinged | NULL | | Kalevipoeg | NULL | | Massi ebajumal | NULL | | Inimesed maskides | NULL | | Hiline kevad | NULL | | Pioneerid | NULL | | Surma ratsanikud | NULL | | Kana ja muna | NULL | | Naksitrallid | NULL | | Arvuti A ja B | NULL | | Kasuema | NULL | | Kunksmoor | NULL | | Bullerby lapsed | NULL | | Muumitrollid | NULL | | Vanamees ja meri | NULL | | 10 aastat hiljem | NULL | | Nukitsamees | NULL |
| Kitumise anatoomia | 0 | | Konstitutsioon | 0 | | Rahvasbrad | 1 | | Leninismi alustest | 0 | | Pimeduse pahem ksi | 0 | | Mis teha | 0 | | Surnud hinged | 0 | | Kalevipoeg | 0 | | Massi ebajumal | 0 | | Inimesed maskides | 0 | | Hiline kevad | 0 | | Testament | 1 | | Pioneerid | 0 | | Surma ratsanikud | 0 | | Kana ja muna | 0 | | Naksitrallid | 0 | | Arvuti A ja B | 0 | | Kasuema | 0 | | Kunksmoor | 0 | | Arabella | 1 |
Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud: Korrapärased üleujutused 3 aastaaega Eraldatus kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest. Niiluse orud väga viljakad põlluharimine Põhiperioodid: * Varadünastialine aeg 30.-27. sajand eKr * Vana riik 27.-22. sajand eKr * Keskmine riik 20.-17. sajand eKr * Uus riik 16.-11. sajand eKr * Hiline periood 11.-6. sajand eKr Ühiskonna struktuur: Ühiskond rangelt hierarhiline. Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad. Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad. Religioon: Usuti mitut jumalat polüteistlik usund
eeldatatvad tulijad on tulnud. Varajane sisseregistreerimine on 7.00- 14.00, see võib tähendada lisatasu, mis on reeglina 50% toa hinnast. Välja registreerimine hommiku 7.00- 12.00 Varajane väljaregistreerimine enne kella 7.00 hommikul Hiline väljaregistreerimine 12.00- 18.00 + 50% toa hinnast Kui inimene soovib varast sisseregistreerimist või hilist välja registreerimist, tuleb selles eelnevalt kokkuleppida. 68. Varane või hiline sisse-ja välja registreerimine? Kui inimene soovib varast sisseregistreerimist või hilist välja registreerimist, tuleb selles eelnevalt kokkuleppida. Varajane sisseregistreerimine on 7.00- 14.00, see võib tähendada lisatasu, mis on reeglina 50% toa hinnast. Hiline sisseregistreerimine kestab teoreetiliselt järgmise hommiku kella 7.00-ni. Kuupäeva vahetatakse hotelli arvutiprogrammis öösel, kuskil kell 5 -6 hommikul, kui kõik eeldatatvad tulijad on tulnud.
või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda, võitlused toimusid amfiteatrites; võideldi metsloomadega, omavahel; kahevõitlus, ühel kiiver, kilp, rinnakaitse, mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark; võidetu saatus jäi publiku otsustada: püstine pöial armuandmine, allapööratud surm; keisri kohalviibimisel kuulus lõplik sõna talle; olid ka suurtemate rühmade vahelised võitlused, merelahingud Tiberi jõel; nad olid enamasti orjad, mõnele anti vabadus 19.Rooma: hiline Rooma keisririik Diocletianus 284 a. võimule tulnud keiser, lõpetas segadused, tegi valitsemises ümberkorraldusi, hiline Rooma keisririik algab tema valitsusajast; kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, igaühel oma territoorium; sellest tuli loobuda, kuid riik jagati kahe keisri vahel, üks ida-, teine lääneprovintsides Constantinus Suur (306-337), kuulutas välja üldise usuvabaduse kristluse seaduslik lubamine, toetas kristlaste tegevust, 4.saj
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis...
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest
Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU.......................................................................................................................................................3 LOOMING......................................................................................................................................................5 AUTOPORTREED..................................................
*füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi *soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus
sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. Hellenistlik ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal
· Tooga *ainult avalikes kohtades *ainult kodanikud · Jalatsid sandaalid · Söök *3 korda päevas tähtsaim õhtusöök, pidulik. · Rooma linn *Maailmalinn. *1. sajandil Rooma ehituses hiilgeaeg *Väga hästi veega varustatud 600-900l vett ööpäevas elaniku kohta · Avalikud mängud *Roomlaste armastatud ajaviide olid avalikud vaatemängud *Rahvas nõudis leiba ja tsirkust. see keisrite põhikohustus. Hiline Rooma keisririik · Lääne-Rooma langus: *375 tungisid Aasiast Euroopasse hunnid vallandas suure rahvasterändamise germaanlased hakkasid elama asuma keisririigi territooriumil *410 vallutasid germaanlased Rooma ja rüüstasid selle *455 rüüstasid vandaalid Rooma *476 germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri, 14-aastase Romulus Augustuluse, tunnustas Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema nimel valitsema.
Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.Lysippos on kuulsaks saanud oma "Kaapijaga". Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. 3) hiline e. HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele skulptuuride mõõtmed on ülisuured (Rhodode koloss, 37 m) või väga väikesed. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike, Milose Veenus ja Laokoon`i grupp. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Vana Kreeka samba osad: Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel
Ehk 45,X puudub. 47,XXY üks. 47,XXX kaks. Metülatsioon inaktivatsioon Demetülatsioon aktivatsioon - Ootsüüt demetülatsioon - Sügoot metülatsioon - Moorula demetülatsioon, mõlemad X-kromosoomid aktiivsed - Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Somaatilistes rakkudes püsib inaktivatsiooni muster kogu elu jooksul - Ürgsugurakkudes toimub oogoonides juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon - Meioosi käigus toimub X-kromosoomi XIST-geeni demetülatsioon (aktivatsioon) Meioosi I jagunemise I profaasis MITOOS: Interfaas jaguneb G1, S ja G2. S faasis toimub
aastatel kujunes maailma levinuimaks vooluks. Ühendas mitmeid eri stiile postminimalismi, ekletitsismi, uustonaalsust, uuskomplekssust. POSTMINIMALISM John Adams (1947) Võrreldes minimalismiga on teemad ja meloodiakaared pikemad, lühikesed Louis Andriessen (1939) fraasikordused peaaegu puuduvad. Steve Reich (1936), hiline Kasutatakse teistele stiilidele (jazz-, pop-, etnomuusika) iseloomulikke looming väljendusvahendeid. EKLERTISM Hans Werner Henze (1926) Teoseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus. Ühendati modernistlikke (eriti väljaarendatud vorm on Mark-Anthony Turnage väljendusvõtteid ja rahvalikumat laadi muusika (pop-, jazz-muusika) elemente,
saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa), skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread) 2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg 323 ekr 30 pKr 3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
Maimu ruttas üle oru Põllemäele. Isa tuhariismete ette, mida kivikangur varjas, heitis ta kummuli maha ja hüüdis: ,,Isa, kuule mind! Ma küsin sinult: oled sa rahul sellega, mis su tütar teinud ja teha tahab? Anna mulle märki! Valgustage minu vaimu, oh jumalad, et ma oma isa vastust mõistaksin!" Ja põlvitades jäi neiu vaga südamega ootama. Näe, mis liblendas üle kivikangru õhus, kui väike valge täpikene, kui elab õis? Lähemale ja lähemale lendas see, - valge liblikas, hiline sügisene laps, laskis enese silmapilguks Maimu käele ja liblendas siis jälle ära. ,,Ma tänan sind isa, ma tänan teid, jumalad, et teie mu palvet kuulsite ja mulle rahumärgi andsite!" Hüüdis neitsi. Kokkuräägitud ajal ja kohal said peid ja mõrsja metsas kokku. Nende silmad hiilgasid, nende südamed tuksusid, nad teadsid, et neid nüüd miski enam ei lahutanud. Nende tee viis koopasse. Eeden all maa kust võtab jutukirjutaja keelt ja mõtteid, et seda Eedenit kujutada, mis kaks
järjepidevus, mis soodustas talurahva pärisorjastamist. Mandrile kolis ka palju saarlasi kes 1620.a moodustasid veerandi Eesti elanikkonnast. Sisse rändas ka Vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi jne. Samuti ka soomlasi, kes pagesid kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Eesti lõuna aladele aga asusid elama lätlased. Suur näljahäda Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestis senise ajaloo suurim näljahäda. Hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustasid täieliku ikalduse. Otsa tuli ka kohe külm ja pikk talv. Lisaks näljahädale lisandusid ja tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi (75 000), 1697.a kevadel. Asustus 18. sajandil Põhjasõjaga kaasnenud katku tulekuga (1710-1711) ja eelnenud näljahädaga, kahanes rahvastiku arv veel enam kui poole. Osa piirkondi jäid üldse inimtühjaks. Suure katku järgset rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimese kanti.
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. · Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse
10) Romaniseerumine – poliitiliseks karjääriks arendati ladina keelt ja rooma tavade tundmist, mis tõi kaasa roomapärastumise. 11) Idaprovintsid jõukad alad; kreeka keel; kõrge kultuur (Kreeka, Väike- Aasia, Süüria ja Egiptus) 12) Lääneprovintsid: põllumajandus üldine; vähem arenenud maad; Põhja-Aafrika erandlikult rikas; (Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika) 13) Latifundium – orjatööl põhinevad suurmaavaldused. 4. Hiline Rooma keisririik 1) Germaanlased – indoeuroopa hõimud 2) Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi. 3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476
allikaks. 2.1.3.Vallapäästetud aktiivsus järeldepolarisatsioonide tõttu. Teatud tingimustes võib aktsioonipotentsiaal põhjustada depolarisatsiooni, mille tulemusena tekib lisa südamelöök või arütmia. Seda tüüpi automatismi toimumiseks on vajalik eelneva aktsioonipotentsiaali olemasolu. Antud aktsioonipotentsiaal lööb membraanilaengu kõikuma, seda kõikumist nimetatakse järeldepolarisatsiooniks. Esineb kahte tüüpi järeldepolarisatsiooni varajane ja hiline järeldepolarisatsioon. See jaotus põhineb sellele, millisest aktsioonipotentsiaali faasist antud järeldepolarisatsiooon alguse saab. Varajane järeldepolarisatsioon saab alguse repolarisatsiooni faasis ja hilinenud järeldepolarisatsioon algab koheselt peale repolarisatsiooni lõppu. Mõlemal juhul tekib uus aktsioonipotentsiaal, kui järeldepolarisatsioon jõuab lävepotentsaalini 2.1.3.1.Varjane järeldepolarisatsioon
intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1)
ooper ,,Nõidkütt", kirjutas ka laule ja laulis ise, end klaveril saates. Gioacchino Rossini (1792-1868) ooperid ,,Sevilla habemeajaja", ,,Wilhelm Tell" Franz Schubert (1797-1830) Viinis, geniaalne meloodia meister, oli olemas meelelahutus muusika. Soololaul, kunstide sünteesi poole püüdlemine, ühendati lauluga. Kirjutati sageli vokaaltsüklitena. 1815-,,Nõmmeroos", "Metshaldjas", 1824-tsükkel"Ilus möldrineiu", 1827- ,,Talvine teekond", 1828-,,Luige laul". Tema hiline helikeel on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemisthingestatust. Tal on üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7missat, koorilaule, 9sümfooniat, 14 keelpillikvartetti, kammermuusikat, sonaate, klaveripalu. Klaverimuusika tähtsal kohal, lapsed pidid klaverit mängima., see käis hariduse juurde. Klaver oli: 1)kontsertpill; 2)koduse musitseerimise pill; 3)"Grammofoni aseaine" lihtsustatud
Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid. Kunstiajajärgud: 1. varane ajajärk 3000 2000 e.m.a. 2. keskmine ajajärk 2000 1600 e.m.a. 3. hiline ajajärk 1600 1100 e.m.a. Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu). Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid,
vaid ka üldine tervislikseisund kuna toitaianete imendumine muutub efektiivsemaks.Ideaaljuhul peaks seedeprotsess kujunema kiiresti ja häireteta , et organism omastaks söödud toidu vimalikult täielikult .Kui seedimine toimub liiga aeglaselt, võib seedimata toit hakata soolestikus käärima ja põhjutsada vaevusi ning toitainete puudulikku imendumist. Seedehäirete peamise põhjused on toidu ebapiisav mälumine, liigsöömine,suurte vedeliku koguste joomine söögi ajal, hiline söömine, stress, maohappe või seedeensüümide ebapiisav sekretsioon.Häiritud seedimine põhjustab kindlaid sümptomied nagu näiteks energiapuudus,toitainete puudus,seedevaevused,sooletühjendamis häired. Regulaarne sooletühjendamine on tervise seisukohalt väga oluline ja kõhukinnisus võib suurendada teatud soolehaiguste tekkimise riski.Kestev kõhukinnisus võib suurendada soolevähi tekkimise riski.,divertiiklid ehk jämesoole seina sopistusi,soole mulgustisi,või isegi verejookse.
7. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Luxori ja Karnaki templid 8. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. 9. Kreeka kunsti 3 perioodi: 1) arhailine, e. Vana aeg 2) Klassikaline e. Õitseaeg 3) hiline e. Hellenistlik 10. Kreeka jagunes ehitusliigi sambatena ja need oli Dooria, Ioonia ja Korintos, Dooria oli kõige massiivsen ja peamiseks omapäraks oli kahest plaadist koosnev kapiteel, ülemine ruut alumine ring, Dooria sambal puudus baas. Ioonial oli 2 voluuti millel oli inime ja loom kujutisi. Korintos, kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente, pikad ja sihvakad. 11. Tavaline tempel oli ristküliku kujuline põhjaplaaniga. Ehitusmaterhaliks olid esialgu puu
Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine. Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus) Venelased varauusaja eestis: · 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus) · Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal moodustasid sõjaväelased 5-15% ja sõjaolukorras isegi kuni 30% elanikkonnast. · Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel
tulemusi. Eelistatumad on avatud ja pikki vastuseid võimaldavad küsimused. 1)tervitus, sissejuhatus; 2)küsimused kandidaadi varasema tööalase tegevuse ja kogemuste kohta; 3)küsimused hariduse ja koolituse kohta; 4)küsimused huvide, hobide ja perekonna kohta; 5)ametikoha ja asutuse lühitutvstus; 6)kandidaadile küsimused ja nägemus tulevasest töökohast; 7)intervjuu lõpetamine X Karjääri kujundamine Karjääri kujundamine 1.Karjääri etapid: varane (18-30); keskmine (31-50) ; hiline (51-65) 2.Karjääri komponendid: *töö sooritus; *enese esitlemine; *teisejärgulistest töökohtadest loobumine; *lojaalsus organisatsioonile; *toetajad; *hea haridus; *õigel ajal õiges kohas. 3.Karjääri teooriad: ·M.Driver- karjäärimudelid: *lineaarne (astmeline plaan); *püsiv (ühe töökoha piires); *spiraalne (valdkondade vahetus); *ajutine (erinevad valdkonnad) ·E.Scheini kolmedimensiooniline mudel: *vertikaalne(hierarhia alusel); *horison-taalne(allüksuste vahel):
V: tõsiasjadest 14. Millega me kirjeldame pilte, mida me endale tõsiasjadest loome Wittgensteini arvates? V: lausetega 15. Kuidas nimetada seda, mis jääb meie tunnetusest väljaspoole Wittgensteini arvates? V: väljendamatuks ehk müstiliseks 16. Mis kehtivad sõltumata teadvusest Wittgensteini arvates? V: loogikaseadused 17. Kumb on veendunud, et on ka midagi muud peale loogika-maailma Russel või Wittgenstein? V: Wittgenstein 18. Kas hiline Wittgenstein uskus lihtsate definitsioonide võimalikkuse? V: ei 19. Kuidas nimetab Wittgenstein keelelisi kontekste, milles sõnad saavad tähenduse? V: keelemängudeks (näide: palun tõlkige lause ,,Seal on hea elada" inglise keelde!) 20. Millest on tekkinud Wittgensteini arvates kõige suuremad segadused filosoofias? V: keelemängudest Karl Popper (1902-1994) 1. Mis sajandil ja kus Popper sündis? V: 20. sajandil Viinis 2
Kui betoon saaks takistamatult kahaneda, oleks kahanemisest põhjustatud pragunemine olematu. Kuna normaalne kahanemine on tegelikkuses takistatud vundamentide, pinnase, armatuuri või põrandaga külgnevate teiste konstruktsioonide poolt, tekivad betoonplaadis suured tõmbepinged. Vead, mis põhjustavad intensiivsema kahanemispragunemise: · Liiga suur mahukahanemisvuukide vahekaugus, · Saetud kahanemisvuukide liiga väike sügavus, · Kahanemisvuukide liiga hiline saagimine, · Betoonpõrand külgnevatest konstruktsioonidest eraldamata, · Väljaulatuvate nurkade juures täiendavate vuukide või diagonaalse armatuuri puudumine, · Betoonisegude kasutamine, milles tsemendi kogus liiga madal või vee kogus liiga kõrge või muude koostiosade kasutamine, mis põhjustavad betoonisegu normaalsest suurema mahukahanemise, · Puudulik betooni hooldus või selle puudumine, · Pinnase ebatasasused ja betoonikihi paksuse kõikumised,
Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline). Seinamaalid ja ornamentika kasutamine 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik. Filosoofia võeti üle kreeklastelt. Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat. Arhitektuuri ilmusid kaared, võlvid ja kuplid. Akveduktid, aknad uksed, väravad- kasutati kaare motiivi
Praetud sink või peekon Praetud muna 4. FULL ENGLISH BREAKFAST Kohv/tee Kuum piim Mahl Viljatooted (maisihelbed, riisihelbed, puder) Praetud makaronitooted Suitsutatud kala Praetud peekon või sink Praetud munad Röstitud sai ja või 4. BRUNCH breakfast+lunch 11.00 hiline hommikueine pakutakse selvelauast või puhvetist menüü mitmekesine: 8-10 sooja rooga järelroog puuvili juust 5. LUNCH lõuna 12.00 15.00 17.00 19.00 14 Diplomaatilises etiketis DINEE, soome k. päivällinen Algus 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
