Viirused ja Bakterid (1)

Q: Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Mis on viiruse genoom ja milliseid geene see sisaldab?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Millised on viirusvalkude peamised ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Millest koosneb viiruse kapsiid?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Milliseid funktsioone täidavad viiruse kapsiid ja ümbris?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Kus toimub viiruse genoomi repliktasioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Millised protsessid toimuvad viiruse genoomi replikatsiooni varases ja hilises staadiumis?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Milles seisneb viiruslike RNA-polümeraaside iseärasus ja mis sellest tuleneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Q: Milles seisneb viiruse lüsogeense elutsükli tähtsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Viirused ja Bakterid

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes?
Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?
Mis on viiruse genoom ja milliseid geene see sisaldab?
Millised on viirusvalkude peamised ülesanded?
Millest koosneb viiruse kapsiid?
Milliseid funktsioone täidavad viiruse kapsiid ja ümbris?
Kus toimub viiruse genoomi repliktasioon?
Millised protsessid toimuvad viiruse genoomi replikatsiooni varases ja hilises staadiumis?
Milles seisneb viiruslike RNA-polümeraaside iseärasus ja mis sellest tuleneb?
Milles seisneb viiruse lüsogeense elutsükli tähtsus?
Kuidas on omavahel seotud viiruste lüütiline ja lüsogeene elutsükkel?
Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis?
Milles seisneb vaktsineerimine?
Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused?
Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused?
Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I?
Milliseid viiruse omadusi kasutatakse geenitehnoloogias?
Mis on viirusvektor ja milleks neid kasutatakse?
Milles seisneb haiguste geeniteraapia?
Millised on transgeensete organismide kasutusvaldkond?
Millised bakterid 3kuuluvad arhede hulka?
Mille poolest erineb prokarüootide bakterite nukleoid eukarüootide tuumast?
Mida nimetatakse plasmiidideks ja mis on nende ülesanne?
Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel?
Milliseid varuaineid koguvad bakterid?
Miks ei ole endospoorid paljunemisvahendiks?
Kui suured on bakterid?
Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid?
Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg?
Milliseid bakteritel esinevaid paljunemismooduseid oskad nimetada?

Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes ?
Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid.

Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust.
Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid , millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega.

Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?
Viiruste elutsükkel:

viirusosake vabaneb katetest ja siseneb rakku

viiruse genoom läheb raku sisemusse.

Viiruse genoomi ja viirusvalkude paljunemine.

Uute viirusosakeste moodustumine ja lahkumine rakust.

Mis on viiruse genoom ja milliseid geene see sisaldab?
Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Osadel viirustel on viirusosakeste oosseisu genoom üheahelaline teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes 3000 nukleotiidist suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist..

Millised on viirusvalkude peamised ülesanded?
Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpe geene 1) replikatsioonigeenid , mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise 2) regulaatorgeenid , mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt , et soodustada viiruse paljunemist 3) struktuurgeenid , mis kindlustavad viirusosakeste moodustumise .

Millest koosneb viiruse kapsiid ?
Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kapsiidiks. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega.

Milliseid funktsioone täidavad viiruse kapsiid ja ümbris?
Viirusosakeste kapsiidil ja ümbrisel on kaks funktsiooni. Esiteks kaitsevad need viiruse genoomi väljaspool rakku keskkonna mõjutuste eest. Teine viiruse kapsiidi ja ümbrise ülesanne on aidata kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise.

Kirjeldage viirusosakeste kinnitumist rakkudele.
Osa kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvatest viiruse struktuurvalkudest on viiruse ankurmolekulideks. Nende abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Pärast kinnitumist raku pinnale saab viiruse genoom siseneda rakku ja alustada paljunemist.

Kirjeldage raku nakatamise etappe .
Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvate ankurmolekulide abil. Viiruse sisenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta virustel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel.

Kus toimub viiruse genoomi repliktasioon?
Viiruse genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane ja hiline staadium. Raku tsütoplasmas viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Erinevad viirused võivad paljuneda raku erinevates piirkondades. See võib aset leida raku tuumas või tsütoplasmas.

Millised protsessid toimuvad viiruse genoomi replikatsiooni varases ja hilises staadiumis?
Varajases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNA-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon , struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda.

Milles seisneb viiruslike RNA-polümeraaside iseärasus ja mis sellest tuleneb?
RNA-polümeraas vastutab viiruse genoomi replikatsiooni ja valke kodeerivate mRNA-de sünteesi eest. Viiruslikud RNA-polümeraasid sünteesivad RNA-d suure efekiivsusega, kuid lülitavad kuni iga sajanda nukleotiidi sünteesitavasse ahelasse valesti. See RNA-polümeraaside omadus tingib RNA-genoomiga viiruste suure geneetilise muutlikkuse.

Kirjeldage viiruste tekkimise hüpoteese.
I hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Taandarengu hüpotees seletab viiruste teket kaheetapilisena. Esimesel etapil tekkisid organellide taolised rakusisesed moodustised, mis seejärel muutusid rakusisesteks plasmiidideks. Teisel etapil aga moodustusid mutatsioonide tulemuseda viiruse kapsiidivalkude geenid . Uus omadus liikuda rakust raku võimaldas sellistel parasiitidel populatsioonis kiiresti levida ja evolutsioneeruda.
II hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku.
III hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest iseplajunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv Mrna, mis omandas võime replitseeruda, võiski olla viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks .

Kirjeldage viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit.
Lüütiline: I Peiteperiood , mille jooksul pole viirusosakesi võimalik rakus näha. II rakusisese paljunemise periood, mille jooksul toodetakse raku sees suur hulk viirusosakesi, kuid need ei pääse veel rakust välja. II toimub bakteriraku surm ja lagunemine, ning nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda.
Bakteriviirused lülitavad oma genoomi bakteri genoomi koosseisu, kus see võib säilida ja paljuneda sünkroonselt bakteri genoomiga paljude põlvkondade jooksul, ilma, et viiruse enda geenid avalduksid. Niisugustnähtust nimetatakse lüsogeensuseks.

Milles seisneb viiruse lüsogeense elutsükli tähtsus?
Lüsogeensus on vajalik mõlema – bakteri ja bakteriviiruse jätkuvaks eksistentsiks.

Kuidas on omavahel seotud viiruste lüütiline ja lüsogeene elutsükkel?
Faagi lüsogeenne elutsükkel garabteerib viiruse ellujäämise bakteripopulatsioonis, samas hävitamata peremeesorganismi. Bakterite kasvutingimuste muutudes võib viirus lahkuda sellisest varjatud olekust ja alustada lüütilist elutsüklit.

Selgitage mõistet krooniline nakkus.
Haigus, mis avaldub pidevalt.

Selgitage mõisteid: äge viirusnakkus , peidetud viirusnakkus ja krooniline viirusnakkus.
Ägedate nakkuste korral toimub organismis viiruse kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Oma olemuselt on selline viiruse paljunemine sarnane bakteriviiruste lüütilise elutsükliga.
Peidetud ehk latentsete nakkuste puhul on viirus pärast kiiret paljunemist võimeline sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua aega. See on analoogne bakteriviiruste lüsogeense elutsükliga.
Viirusnakkust nimetatakse pidevaks ehk krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad taolised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus kiiremini, kui organism suudab nakkusest jagu saada.

Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis?
Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud .

Milles seisneb vaktsineerimine?
Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse.

Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused?
Tuulerõugeid, Epstein -Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid.

Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused?
Pappilloomviiruste onkovalgud kutsuvad esile reeglina lokaalse healoomulise kasvaja tekke, mida tuntakse papilloomide või rahvakeeles soolatüügaste ja konnasilmade all.

Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I?
HTLV- leukeemia ja HIV1 immuunpuudulikkuse viirus, kaugelearenenult nimetatakse AIDS-iks.

Milliseid viiruse omadusi kasutatakse geenitehnoloogias ?
Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom.

Mis on viirusvektor ja milleks neid kasutatakse?
Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, on võimalik ka see viiruse abil teatud kindlasse rakku toimetada ja sel viisil muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nimetatakse viirusvektoriteks. Selliseid rekombinantseid viirusi kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias.
3. Milles seisneb haiguste geeniteraapia ?
Geeniteraapia põhipostulaat: kui haiguse põhjustab geenidefekt , siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse.
4. Millised on transgeensete organismide kasutusvaldkond ?
Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi, loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks interferoone, kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms.

Millised bakterid 3kuuluvad arhede hulka?
Arhed ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest.

Mille poolest erineb prokarüootide (bakterite) nukleoid eukarüootide tuumast?
Elektronmikroskoopilised vaatlused on näidanud, et erinevalt eukarüootide rakkudest ei ole bakterirakul tuumamembraani. Piirkonda bakterirakus, kus paikneb DNA, nimetatakse NUKLEOIDIKS. Kui eukarüootide rakus on palju pulgakujulisi kromosoome, siis bakterirakus on ainult üks rõngakujuline kromosoom .
3. Mida nimetatakse plasmiidideks ja mis on nende ülesanne?
Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väikesmaid DNA rõngasmolekule- PLASMIIDE. Plasmiidid replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja reeglina on neid rakus mitu koopiat . Neil paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad talle kasulikuks. Plasmiidid võivad kanda ka geene, mis on vajalikud mõne keskkonnas sisalduva toitaine kasutamiseks.

Nimetage eukarüootsete rakkude organelle, mis prokarüootidel puuduvad.
Bakteriraku lihtsust näitab see, et tal puuduvad eukarüootidele omased organellid : mitokondrid, Golgi kompleks , endoplasmaatiline retiikulum ja tsentrioolid .

Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel?
Gaasivakuooli ülesanne on sarnane kalade ujupõie rollile. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore. Ühes rakus moodustub üks endospoor . Seega ei ole endospoorid paljunemisvahendiks.

Milliseid varuaineid koguvad bakterid?
Bakterid koguvad varuaineteks tärklist, glükogeeni ja polüfosfaate ning mõned ka väävlit.
7. Miks ei ole endospoorid paljunemisvahendiks?
Endospoorid ei ole paljunemisvahendiks, kuna neid katavad tugevad kestad ja veesisaldus on ainult 10-30% vegetatiivse raku veesisaldusest. Seetõttu taluvad and lühiajalist kõrget temperatuuri ja kiirgust ning on vastupidavad mürgistele ainetele ja mehhaanilistele vigastustele. Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega.

Kui suured on bakterid?
Enamiku bakterite pikkus või diameeter on 05-3 μm. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad.

nimetage bakterite põhilised kujurühmad.

kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid.

Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid?
Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne.

Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel.
Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on erineva ehitusega: nad võivad olla lihtsalt näsakesed, aga ka puukujulised.

Kirjeldage pulkbakteri pooldumist.
Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist, ligikaudu võrse arvu plasmiidi koopiaid ja piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule.

Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg?
Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis, nimetatakse generatsiooniajaks.

Milliseid bakteritel esinevaid paljunemismooduseid oskad nimetada?
Pooldumine ,

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 147 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

147 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marjumesimumm Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused viiruste ja bakterite kohta.

viirused bakterid viiruste elutsükkel viirusvalkude ülesanded nakatumine viiruste tekkimise hüpoteesid bakterite peamise kujurühmad generatsiooniaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Viirused, levimine, viirused ja inimesed.

1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema.

Bioloogia

doc

Viirused

Viirusosakese kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur, mis on sarnane Lego klotsodest kokku pandud esemetega. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikalise ka keemilise sidemega. -3- Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusoaskesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Setõttu ei saa viirused (erinevalt rakkudest) kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku makatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esnalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikiks viiruste genoomi paljunemine.

Bioloogia

doc

Bakterid & viirused

Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5

Bioloogia

docx

KT Viirused

Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

Bioloogia

docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA

Bioloogia

docx

DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees

rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist

Bioloogia

docx

Eluslooduse süsteem

(mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Nukleiinhapped säilitavad viiruste pärilikku

Bioloogia

doc

Bioloogia viirused ja bakterid konspekt

Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid