Muusika muinasajal ja vanaajal (0)

MUUSIKAAJALUGU 1. kursus
Esimene kontrolltöö:
Muinasaeg , vanaaeg 4,3 aastatuhat – 5.saj. pKr
Antiikaja muusika
Teine kontrolltöö:
Keskaeg 5.saj – 17. saj.
Varajane keskaeg 11. saj. ( kirikumuusika )
Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika )
Hiline keskaeg 16. saj.
Arevestus:
Renessanss 14. saj. – 17. saj.
Stiiliperiood: romaani, gooti , renessanss
Sissejuhatus:
Kultuur – ladina keeles cultura , harimine, viljelemine
Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile.
Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon .
Kultuur
Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav
Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri.
Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil.
Suhtlemiskeel: kunst , muusika, keel
Haridus ja hariduse omandamine oluline, et oleks see emakeelne. Suur roll Jesuiitide gümnaasiumil, Treffneril (1883)
Traditsioonid, kombed: teisenenud läbiaegade
Rahvakalender – peas kantav lugulaulude kogum
Esiaeg e. muinasaeg:
1.periood (Alates inimese tekkest kuni 3-4 aasta tuhande vahetuseni eKr.)
Eesti muinasaeg kestis 8. milj. – 3000 eKr
Kõikidele kunstidele pandi alus. Religiooni tekkimine – Kõik mida ei suudetud endale selgeks teha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem ), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna minekut.
Kombetalitus
Mütoloogia, religioon andsid moonutatud saate.
Muusika arenes inimese tootmistegemisest, tööst või koos sellega. Laulu kui niisugust tollel ajal ei olnud. See oli kui rütmiseeritud kõne, mida kasutati suhtlemiskeelena.
Rütm, mida edastati üksteisele oli tavaliselt, kas kaht puutükki kokku lüües või kivisid lüües jne.
Esimesed algelised pillid olid löökpillid.
Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub.
Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused.
Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides)
Keelpillid tulid siis, kui vibu kasutusele võeti. Keeltena kasutati esialgu soolikaid. )Eestis lamba). Saadi aru, et mida rohkem keerde, seda kõrgem heli tuleb.
Trompetieellased.
Tantsukultuur (oluline kehakeel ), näitekunst oid seotud maagilise mõtlemisega ja rituaalidega.
Vanaaeg:
2. periood (3,4 a.tuh.eKr – 476 pKr)
Algas Vanaidamaades, Lääne- Rooma impeeriumi lagunemine , Ida- Rooma e. bütsants
Egiptus , Palestiina ( Iisreal , juuda), Mesopotaamia , India, Hiina
Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg
Üldist kultuurrahvaste muusikast:

Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega.

Sakraalarvud 5, 7

Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid .

Ka keelpillid 5, 7 keelega.

Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine)

Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid
Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli.

Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem.

Noodikiri – kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile

Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon . Vabadus nagu taheti nii tehti.

Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas)

Oluline koht, vahend kasvatuses

Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku

Kõikide kultuurrahvaste juures va. India, Hiina ühesugused instrumendid, pillid on seotud jumalatega (Nende kultuspillidega)
Egiptus
Mesopotaamia:
Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel
Põhiline materjal savi
Tsikuraat e, vaatlustornid astmelised oid Babüloni juures toortellisest.
Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj)
Ninive Raamatukogu
Tsikuraat = Paabeli torn (ehitati erirahvaste, kellel eri keeled, sellest nimi Paabeli segadus ) Saageli templi õuel. Tornid seotud fallosega.
Puit oli väga kallis.
Panid aluse aritmeetikale, geomeetriale. Pythagorase teoreem – intervallid e. muusika arvsuhted
Muusikast:
Ei ole säilinud
Arheoloogilised leiud , pildid
Pillid enamasti samad, mis Egiptuses + nimetan need lüüra, harf, roost
Vilepillid ansamblimuusikas
Keelpillid 5-7 keelega
Ka raamtrumm, topeltaulos
Templites lauldi antifooniliselt ( vastamisi laulsid kaks või enam koorigruppi)
Intervallide nimetused võrrutatud aastaaegade nimetustega
Väga palju kasutati tseremoniaalset muusikat ka religioosset
Kodust, avaliku muusikat austati
Musitseeriti enamasti mitmehäälselt
Ei tuntud noodikirja
Hiina (Suletud kultuuriga maa, kauge maa)
Suurim ehitis, maailmamärk – Hiina müür (luitunud värvus, kuna see on paljude inimeste surmaga seotud)
Hiina portselan oli kallis, kaunis ja sulgkerge.
Siidiussid – siidimaal , siiditrükk
Filosoofiline kujutav kunst (mäed, orud)
Bagoodi stiil oli ehitistel
Leiutati: kompass, püssirohi, seismograaf
Olulisel kohal oli haridus
Tähtsaim filosoof Kong Fuzi
Muusika kõigi teaduste allikas, kalligraafia , stilistika, eetika , kiri, filosoofia
Meditsiin kõrgel tasemel nõelravi, vesiravi jne.
Muusikast:
„Kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ning milline on selle kõlblus, kuulake selle maa muusikat”, Kong Fuzi
Kõigi teaduste allikas
Seoti teiste kunstidega
Ühehäälne, harva mitmehäälsust
Heterofoonia – juhuslik mitmehäälsus (pill, laul)
Burdoon – meloodiaga kaasa liikuv pidev saatehelin, madal, ei muutu.(torupill nt. Eestis)
Pentatoonika e. 5- tooniline helilaad (5 maagiline number – maa, tuli, vesi, õhk, tuul ühinevad, ka inimese meeli 5)
Keisritel suur võim. Nemad võisid algusnooti muuta.
Muusika seotud ühiskonnaga.
keisrinoot
Minister
Truualamik, vastas
Riigiasjaajamine
Riigi üldine olukord
FA
SOL
LA
DO
RE
Helihark e. kammertoon (Sellele pani Pythagorase aluse A=440Hz
Pani paika helide arvsuhted, arvestades füüsikalist võnkesagedust.
Praegu on tempereeritud häälestus – Bachi järgi
Bambustorus 100 hirsitera – kammertoon
Luulekunst ja näitekunst
Tantsukultuur jagunes kaheks
Klassikaline
Folkloorne
Tseremoniaalne üritus
Lihtrahvale
Keisriõues
Loodus, loomad, linnud
Oluline ülim keha valitsemine. Hinnati plastikat.
Värvus ja muusika käib kokku
Tüüpkarakterid: tark mees, kangelane, ülik
Punane – ustavus
Must – ausameelsus
Kollane – kavalus
Sinine – kõrkus
Näitleja terve elu ühte ja sama rolli teatris.
Kõik oli täiuslik
Lauldakse kõrge, nasaalse häälega
On seotud sümboolikaga
Kui näitleja paneb maha mustad lipukesed (veekogu). Vaataja teab, mis see tähendab. Publikuga suheldi vabalt. Kui käes midagi rohelist, siis oli tegevus looduses. Küünal maas , siis tegevus õhtul. Kui piits , siis oletati, et ka hobune on kuskil.
Tavaliselt oli muusikuid kaheksane seltskond , kes saatis.
Dirigenti polnud. Tema asemel löökpillimängija. Saadavad lavalist liikumist.
Gong – löökpill, väike gong – laval alamsoo isik, suur gong – laval ülik
Keelpillid ja puhkpillid laulusaateks instrumentaalsed vahemängud. Kuna kelle kord mängida.
Tämber järjest kõrgemale + pikendus + laul lõppes kulminatsiooniga
PILLID:
Gong – löökpill
King – puust raam, kahes reas metallplaadid v. kiviplaadid, mida vasaraga lüüakse
Ja-Kou – väike Hiina trumm, mida mängiti puupulkade või kätega
Kuulame: gongid ja taldrikud (Bo)+2 Ja.Kou trummi
Puhkpillid:
Flöödi erikujud , trompetid (keisri õukonna tseremoniaalne muusika) (erineva pikkusega)
Šalmei e aulos – topeltaulos
Sheng – alumine osa kõrvitsast, 17-19 bambustoru, mis on eri pikkusega, küljel õhuava. Kui puhud torudesse, siis trotsid vibreerivad.
Kuulame: Sheng
Keelpillid:
Tähtsaim on Kin – 7 keelt, mis on siidist tehtud (Kong Fuzi lemmikpill , luule saateks
Tsitrilaadne keelpill – mängiti laua peal
Kuulame: Kin
Erhu – 2-keelega poogenpill NB! Esimene teada olev poogenpill
Pipa – lauto sarnane, suur kõlakast, 4 keelt, häälestuspulgad
San- Sjan – kõlakast on kaetud boanahast membraaniga, 3 keelt, meenutab kõlalt Bändžot
Hiina õukonnas oli olemas orkester , kus olid enamus jaolt kallid pillid. (flöödid, pikad trompetid, löökpillid, siidikeeltega olid pillid)
NB! Mängisid mitmeosalisi teoseid. (Enim kasutatud 4-osaline arendus)
India
Suurt tähelepanu pöörati seksuaalkasvatusele
Hariduse said kõrgema seisuse esindajad
Õppimine õpetaja pool kodus
Religioossed tekstid Veeda (püharaamat) baasil
Uppanišad – 6 põhivaadet selles raamatus filosoofia
Sankhja oli süsteem, ainet ja vaimu peab igaveseks / Joga oli side, inimene kohustus käitumisnorme täitma / Vedanta oli usuline filosoofiline õpetus
Pühaloom oli lehm .
Muusikast:
327 eKr Indias Alexander Suur
Suur roll mütoloogial – keeruline nähtus
Eksisteeris ebajumalate süsteem
Hindud tegid muusika kõrgemaks kunstiks
Vanim muusika 3000 aastat vana
Collage – üks parimaid accapella vokaalgruppe
Veeda kultushümnid
Retsiteerides e. laulvalt ette kandma
Rigweda on vanim hümni kogu muusika teoreetilised mõisted
India muusika esitab kõrgeid nõudmisi nii muusikaule kui ka kuulajale. Oluline on õppida pillimängu.
Ühehäälne, esineb ka heterofooniat
Improviseeritakse noodikirja kasutamata
Kasutusel palju burdoonpille
Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid üksikuid helilaadi astmeid.
Aluseks oli 7-astmeline helilaad jagatud veerandtoonideks (22 veerandtooni). Sellega seoses väga omapärane tämber.
Kuulame: India klassikaline laulustiil. See on süllaabiline (silbiline) laul 3 täistooni ulatuses.
Raasa – meloodia mudel, mis koosneb 5-9 helist ja näitab meloodia liikumise suunda.
Raaga – erinevad eetilise hoiaku poolest, jumalikkust, armastust näitav. Kasutus ainult teatud aastaaegadel v. hommik, õhtu, lõuna jne. Igale raagale vastab kindel emotsioon .
Raasa=Raaga
Taala on kindel rütmimudel
Beatlid kasutasid esimesena neid elemente.
Kuidas teose loomine toimub?
Koos musitseerib trio ( kolmik ) raagatihe seos džässiga, osaleb solist (looja, autor), keelpillimängija (burdoonkeelpill tampura), löökpillimängija. Igal oma positsioon.
Oluline dünaamiline skaala:
Sissejuhatus (solist, keelpillimängija) – vaikne ja aeglane
Peaosa – (solist, keelpillimängija, löökpillimängija paneb teaose meetrumi e.taktimõõdu paika) – tempo kiireneb ning on dünaamiline tõus
Impro - teos lõpeb järsult
Kestus 5 min-paar tundi
Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt
Pillid:
Põnevad, huvitavad
Palju löökpille ja värvipille, kulinaid – seotud tantsu- ja teatrietendustega
Keelpillid: suurus, kuju erinev
NB! Oluline keeled
1)Põhikeeled
2)Põhikeelte all resonaatorkeeled
3)Burdoonkeeled
Sitar – 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes häälestuspulgad
Kuulame: sitar
Vina – peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks)
Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks.
Sarod – lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament)
Tampura – burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng
Puhkpillid:
Flöödi erikujud
Oboe erikuju
Pungi – maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad
Löökpillid:
Tabla – 1) Kõrgehäälestusega
2) Madalahäälestusega
Kuulame: Tabla
Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid
Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi
Kuidas pillimehed kastides paiknesid?
Madalaimas olid löökpillimängija.
Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija.
Kõrgeimas oli inimene, tema hääl.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Tv-s
Jumalad
Kultuspill
Kultuslaul
Pidustused
Apollon (9 muusat e. jumala kaitsjat)
Lüüra (kitara)
Paiaan, kitara saatel
Püütjamängud (koos olümpiamängudega)
Dionysos (saadavad kaunid naised)
Aulos ( barbiton )
Saatür mängis aulost
Ditüramb (50-meheline meeskoor), aulose saatel
Dionüüsiad
Athena
Leiutas flöödi
Lisa:
Treen – surnuitk, aulose saatel
Hümenaios – pulmalaul, aulose saatel
Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, tegemist on koorilüürikaga
Hermes
Leiutas lüüra
Paan (pooljumal)
Paaniflööt e. sigrinx
Marsyas (Früügia saatür e. sileen )
Meisterlik flöödimängija
Saatüride naljadest arenes välja komöödia (comos – nali)
Ditürambist arenes tragöödia (tragos – sokk )