Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst (1)

KUNSTIAJALUGU – Esiaeg. Mesopotaamia . Egiptus
ESIAJA KUNST
Kiviaeg jaguneb:

• noorem paleoliitikum (40 000- 8000 a.e.Kr.).
  
• mesoliitikum (7000-4000 eKr)
  
• noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr)
  

Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux ´ Prantsusmaal.
Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest.
Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis , Põhja-Aafrikas jm.
Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone – nt. hirvejaht.
Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30 000-25 000 a. e.Kr.).
Tuntud on ka Laussel´i Veenus (20 000-18 000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´lähedalt, kõrgus 43 cm).
Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid.Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust jne.
Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a.e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga.
Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr.) kohtume esimeste arhitektuuri algetega, nn. megaliitehitistega (usuliste monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´).
Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena kulgev menhirite allee.
Dolmeneid leidub Iirimaal . Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) - Stonehenge ´ rekonstruktsioon Inglismaal. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks.
MESOPOTAAMIA KUNST U 4000 – 600 a eKr
Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi aladele . (4000- 2350 e.Kr. – Sumer, 2350-2150 e.Kr. – Akad , 1830- 1530 e.Kr. – Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. – Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia).
Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused . Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid – tsikuraadid.
Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris.
Suurim tsikuraat on asunud Babülonis – 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks).
Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav – jumalanna Ištari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi. Ištari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega. Ištari väravani viis protsessioonitee,mille seintel kujutatakse reljeefseid lõvisid ning mille algne pikkus oli 240 m, osa sellest asub Berliinis muuseumis. Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II (asub Horsabadis, ehit . 8. saj. e.Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati.
Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid.
Lamassu – lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur).
Lagaši linnriigi (Sumer) kuningas Urnanše oma perekonnaga (2400 e.Kr.).
Kujud preester -kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr.
Akadi kuninga Naram-Sini võidu steel (u. 2300- 2200 e.Kr., kõrgus 2m).
Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust.
Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu.
Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte .
Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest).
Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid , kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke.
EGIPTUSE KUNST 3000-300 a eKr
Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on loendatud 30:

• Vana riik: 3.-6. dünastia
  
• Keskmine riik: 11.-13. dünastia
  
• Uus riik: 18.-20. dünastia
  
• Hiline riik: 21.-30. dünastia
  

Egiptuse kunsti kõrgaeg 2700 -1000 a. e.Kr.
Kunsti, s.h. arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse – nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse.
Skarabeus oli levinuim õnnetooja Vana-Egiptuses. Sitikat peeti pühaks, sest see, kuidas ta kangelaslikult veeretab pikkade vahemaade taha oma sõnnikukuulikest (kus peituvad sitika munad), meenutab Päikese teekonda taevas. Nendest kuulikestest tulevad järglased ja sümboliseerivad uue elu tärkamist maast. Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina.
Vanim haudehitis – mastaba. Seoses vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati neid matma astmikpüramiididesse. Vaarao Džoseri astmikpüramiidi kompleks Sakkaras, U.2600 e.Kr.
Vana riigi ajal Giza väljakule ehitati püramiidid. Suurim ja vanim püramiididest on Cheopsi e. Suur
püramiid. Küljed on orienteeritud põhiilmakaarte suunas. Püramiidi südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist (maha kistud). Cheopsi poja, vaarao Chephreni, poolt platoo kõrgeimasse paika rajatud keskmine püramiid paistab optilise illusiooni tõttu kõrgem. Tegelikult oli ta algselt umbes 10 m madalam ( Tipus lubjakivikate säilinud).
Giza väljal valvab arvatavalt vaarao Chephreni näoline lõvi keha ja inimese peaga hiiglaslik sfinks . Kolmas püramiid on Cheopsi pojapoja, vaarao Mykerinose püramiid Giza väljal.
Aastaks 1500 e.Kr. oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstati üsna kiiresti pärast matuseid. Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Kuningate orus asub ka ainus
20. saj. puutumatuna säilinud vaarao Amenhotep IV järeltulija, varasurnud vaarao Tutanhamoni kaljuhaud . Tutanhamoni hauapanused. Tseremooniatool, kotkakrae, kaelaehe skarabeusidega, alabastervaagen. Tuntud on tema kullast näomask.
Haudehitiste vahetus läheduses asusid templid. Templi juurde viivat teed ääristasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid – sfinksid, mis sümboliseerisid vaarao võimu ja täitsid valvurite ülesannet.
Templisse pääses läbi väravaehitise – pülooni. Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Väravate ette püstitati päikesejumala auks 2 monoliitsammast - obeliski .
Egiptuse templi põhiplaan. Sammassaalile järgnes tihti teisi ruume , vahel pääses sellest otse salapärases pimeduses asetseva jumalakuju juurde.
Keskmise riigi ajal kujunesid välja Egiptuse ehituskunstile omased sambatüübid. Vanim – 16-tahuline protodooria sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks Egiptuses enamlevinud taimed. Egiptuse ehituskunstile eriti iseloomulikud sambavormid on lootos , papüürus ja palm .
Tänini on templid paremini säilinud Uue riigi ajastust. Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Templeid rajati ajendatuna egiptlaste sügavast religioossest veendumusest ülistada ja lepitada jumalaid. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõite kapiteeliga sammast, oli keskmine osa tõstetud ja varustatud akendega.
Egiptuse templite sambad on algselt olnud värvilised, nad on kaetud sissekraabitud reljeefide ja hieroglüüfidega. Uue riigi ajajärgul rajati ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis (13. saj. eKr.) Templi sissepääsu valvavad 20 m kõrgused kaljusse raiutud Ramses II (Osirisena) kujud. Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.a. kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 60 m kõrgemale.
Kaks korda aastas 22. veebr. ja 22. okt. tungib tõusva päikese kiir templi sügavuses asuvasse pühamusse ja valgustab Ramses II ja jumalate liivakivist väljaraiutud skulptuure.
Kaljuhaudade juurde kuuluvad templid asetsevad väljas, haua sissekäigu läheduses, kaljuseina sees. Kuulus on kuninganna Hatšepsuti suurepärane terrasstempel Dair al Bahris. Templini viis 1 km pikkune sfinkside allee, mis on kolme üksteisest väljatõusva terrassi kujuline.
SKULPTUUR
Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus.
Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi:

• Vaaraode ja jumalate kujud – need olid suuremõõtmelised, ranged , tardunud. Kaks asendit: seisev üks jalg ees, käed kõrval ruskias, harva üks käsi rinnale tõstetud; istuv, jalad koos, käed põlvedel, vahel üks käsi rinnal.
  

Vana-Egiptuse jumalate kujutamine oli täpselt kindlaks määratud - neid kujutati enamasti linnu- või loomapäistena või nende kujulistena. Nt. Surnutejumal Anubist kujutati šaakalina või šaakali peaga.
Taevajumal Horus ( Osirise ja Isise poeg), vaaraode kaitsja. Kujutati jahikullina või kulli peaga. Kass oli päikesejumala tunnusloom, headuse sümbol.

• Lihtinimeste ja teenijate kujud. Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamasti mingit tööd tegevana.
  

Surmalaev. Laialt oli levinud uskumus , et surnuteriiki tuleb minna üle vee. Usuti , et hauda kaasa pandud laevamudelid kannavad surnud hauatagusesse ellu.
Skupltuurid istuvast kirjutajast.
Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased. Reljeef on madalreljeef ja enamasti värviline, seega reljeefi ja maali võib nimetada Egiptuse pinnakunstiks.
Kuningaid ja ametnikke kujutatakse nn egiptuse poosis : nägu külgvaates, silm otse, õlad otse ja jalad külgvaates.
Narmeri palett – üks vanimaid mälestisi (u.3000 eKr.), 64 cm. Stseenid plaadi mõlemal küljel jutustavad lõunariigi võidust põhjariigi üle, kus steene tuleb lugeda nagu raamatut.
Egiptuse hieroglüüfid. Kirja võib lugeda vasakult paremale, paremalt vasakule või ülevalt alla. Kuidas just, seda näitavad inimeste ja loomade asendid, nende peapööre.
Seinamaal Teeba hauakambrist: Nebamuni aed ehk Tiik aiaga, u. 1400 eKr.
Kohtumõistmine Osirise ees. Südamekaalud tähistavad kõrgemat kohust, kuna uskumise kohaselt kaalus allilmas jumal Anubis selle peal inimeste hingi. Ühele kaalukausile asetati seaduse MAAT ´i sulg ja teisele poole lahkunu süda. Süda pidi olema kergem kui sulg, et hingel allilmas elada lubataks.
Aasrist, mis on elu sümbol. Seda kannavad kõik jumalad. Kuningkobra, vaaraode ja kuningliku perekonna püha sümbol.
Amenhotep IV suutis ainsa valitsejana kõigutada Egiptuse stiili raudseid reegleid. Ta kummardas ühtainsat jumalat – päikesejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana. Endale võttis ta oma jumala järgi nimeks Ehnaton. Kunst muutus tema ajal loomulikumaks ja vabamaks, kajastati füüsilisi puudusi, isegi rõhutati neid. Tema abikaasa Kuninganna Nofretete lubjakivist portreebüst, u.1365 eKr.