| | Lk_arv | smallint(6) | NO | | NULL | | | Keel | varchar(50) | YES | | NULL | | | Hind | decimal(6,2) | YES | | NULL | | | Tiraaz | mediumint(10) | YES | | NULL | | +-------------+-----------------------+------+-----+---------+---------------- + 9 rows in set (0.00 sec) 4. Kustuta tabelist RAAMAT väli Tiraaz. mysql> ALTER TABLE RAAMAT DROP COLUMN Tiraaz; Query OK, 42 rows affected (0.01 sec) Records: 42 Duplicates: 0 Warnings: 0 mysql> DESCRIBE RAAMAT; +-------------+-----------------------+------+-----+---------+---------------- + | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-------------+-----------------------+------+-----+---------+---------------- + | Raamatu_id | mediumint(8) unsigned | NO | PRI | NULL | auto_increment |
1*. Leia vanima raamatu väljaandmisaasta (väljasta aastaarv). mysql> SELECT MIN(aasta) AS 'vanima raamatu valjastamisaasta' FROM RAAMAT; +---------------------------------+ | vanima raamatu valjastamisaasta | +---------------------------------+ | 1920 | +---------------------------------+ 1 row in set (0.00 sec) 2. Leia vanima raamatu pealkiri, väljaandmise aasta ja autor. mysql> SELECT pealkiri, autor, aasta FROM RAAMAT WHERE aasta=(SELECT MIN(aasta) 'vanima raamatu valjastamisaasta' FROM RAAMAT); +---------------+---------------+-------+ | pealkiri | autor | aasta | +---------------+---------------+-------+ | Tde ja igus | A.H.Tammsaare | 1920 | +---------------+---------------+-------+ 1 row in set (0.00 sec) 3*. Leia kõige uuema raamatu väljaandmisaasta (väljasta aastaarv). mysql> SELECT MAX(aasta) AS 'koige uuema raamatu valjastamisaasta' FROM RAAMAT; +--------------------------------------+ | koige uuema raam
SHOW TABLES; Ülesanne 8. Tabeli muutmine 1. Lisa tabelisse RAAMAT uus väli Tiraaz, mis on täisarvu tüüpi. ALTER TABLE RAAMAT ADD COLUMN Triaaz INTEGER; 2. Muuda tabelis RAAMAT väli Koht väljaks Valjaandja ALTER TABLE RAAMAT CHANGE COLUMN Koht Valjaandja varchar(50); 3. Muuda tabelis RAAMAT välja Valjaandja andmetüüpi, uueks tüübiks varchar(150) ALTER TABLE RAAMAT MODIFY COLUMN Valjaandja varchar(150); 4. Kustuta tabelist RAAMAT väli Tiraaz. ALTER TABLE RAAMAT DROP Triaaz; 5. Väljasta raamatute pealkirjad, mida on lugejad laenutanud. SELECT Pealkiri from RAAMAT INNER JOIN LAENUTAMINE ON RAAMAT.Raamatu_ID=LAENUTAMINE.Raamatu_ID; 6. Väljasta raamatute pealkirjad ja mitu korda on igat raamatut väljalaenatud. SELECT Pealkiri, count(*) from RAAMAT INNER JOIN LAENUTAMINE ON RAAMAT.Raamatu_ID=LAENUTAMINE.Raamatu_ID Group by LAENUTAMINE.Raamatu_ID; 7
1. Kopeeri fail ABSynnid.sql oma peakausta ikt.khk.ee serveris. 2. Tee aktiivseks oma andmebaas AB ja anna käsk source ABSynnid.sql . Mis toimus? 3. Millised tabelid tekkisid juurde? Kirjelda tekkinud tabeli välju ja andmetüüpe (kasuta sobivat käsku). Missugune väli on primaarvõtme väli, võõrvõtmeväli? Uuri lisaks ER-mudelit. mis on lisatud ülesande juhendile. mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | EMAD | | LAENUTUS | | LUGEJA | | RAAMAT | | SYNNID | +-----------------------+ 5 rows in set (0.00 sec) mysql> DESCRIBE EMAD; +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Ema_id | int(2) | NO | PRI | 0 | | | Ema_nimi | varchar(20) | YES | | NULL | | | Va
1. Tee aktiivseks andmebaas, kuhu soovid varundusfailis kool.sql tabelid koos andmetega paigutada. Klõpsa menüüs valikule Impordi, vali fail, kontrolli formaati (peab olema SQL) ning klõpsa nupul "Mine". mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | AINE | | AINE_OPILANE | | EMA | | EMAD | | HIIR | | HIIR_2 | | H_EMA | | LAENUTUS | | LUGEJA | | OPETAJA | | OPILANE | | OSAKOND | | O_GRUPP | | RAAMAT | | SYNNID | | koolitaja | | koolitusfirma | | koolituskursus | | koolitusteema | | tootaja | | tootaja_koolitus | +-----------------------+ 21 rows in set (0.01 sec) 2. Uuri millised tabelid tekkisid juurde? Uuri lisaks ER-mudelit, mis on
Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Seos on mitmekohustuslik, kui igal olemil võib olla seos ühe või mitme teise olemiga. Seose järku näidatakse lausendis sõnadega üks ja ainult üks ja üks või mittu. Näiteks. Iga lugeja võib laenutada ühte või mitut raamatut. Seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. ( Ühele ostjale võib olla väljastatud palju arveid. Kuna ostja andmed on eri tabelis, siis pole arvete tabelis neid vaja korrata, piisab ostja koodist, mille alusel saab ostjate tabelist alati leida ostja nime, aadress jne. See vähendab oluliselt arvete tabelite mahtu. Kui ostja andmed peaksid muutuma, siis on muudatus vaja teha vaid ühes kohas. See on oluline eelis mitmeid tuhandeid kirjeid sisaldavate tabelite puhul). Klassidiagrammil kujututakse objektid ristkülikutena. Seoseid näidetakse joontena. Joonte mõlemas otsas on näidatud seose järk. 0..* - seoses osaleb 0 kuni ükskõik kui palju olemeid; 1..1 seoses osaleb üks ja ainult üks olem.
Kõik kommentaarid