Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1)

Sindi Gümnaasium
Kunstiajalugu
XXXX XXXXXXXXX
Rembrandt Harmenszoon van Rijn
15. juuli 1606 Leiden – 4. oktoober 1669 Amsterdam
Aastalõppu referaat
Õpetaja:


Sindi 2008
Sisukord
Sissejuhatus 2
Elulugu 3
Looming 5
Autoportreed 7
Kokkuvõtte 8
Lisad 9
Kasutatudmaterjalid 31

Sissejuhatus

Rembrandt Harmenszoon van Rijn ehk kõnekeeles kutsutakse teda lihtsalt Rembrandtiks. Üldiselt peetakse teda parimaks, aga ka ühtlasi hoomamatumaks hollandi maalikunstnikuks. Ta lõi ohtralt imeteoseid mida hoitakse ülemaailma galeriides ülima turvalisuse all. Rembrandti ainsateks ainesteks oli kogu eluvältel piibliajalugu, portreed ja maastikud. Rembrandt manipuleeris valgusega ja käsitles seda emotsionaalselt.
Rembrandt Harmenszoon van Rijni valisin kunstiajaloo lõpputööks, sest antud kunstnikku on kasutatud mitmetes futurismi ja ulme teostes ning filmides , näiteks filmis " Alias ", seoses väidetavate kiriku saladuste teadmises.
Minu uurimus annab lühida ülevaate tema eluloos ja loomest tema eluajal loodud teoste ja maalide põhjal.

Elulugu

Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli jõukal järjel.
Rembrandt alustas oma haridusteed ladina koolis ja 14-aastaselt kanti ta Leiden´i ülikooli nimekirja. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted.
Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Peter Lastmani (1583–1633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kollegi Jan Lievensiga (1607– 1674 ).
1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (1596– 1687 ), kes oli tuntud luuletaja, helilooja , õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega.
Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid väga kiiresti kunstniku meisterliku maalimisstiili ning isegi tänapäeval on kunstiajaloolastel kohati väga raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti või mõne tema õpilase tööga. Näiteks maali " Kuldse kiivriga mees" peeti pikka aega Rembrandti teoseks ja alles hiljuti leiti, et teose tegelikuks autoriks on mõni kunstniku õpilane.
1931 . aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. Viimase nõbu, Saskia van Uylenburgiga, abiellus Rembrandt 1634. aastal. Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige.
Saskiaga abiellumisest tingitud seisusliku tõusu tõttu võeti Rembrandt ülemklassi vastu kui võrdne. Jõukuse andsid Saskia varandus ning õpetajatööst ja maalide müümisest laekuv raha.
1635. aastal kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja. 1639. aastal koliti uuesti ja seekord veelgi esinduslikkumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum ) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidama hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku erinevaid luksusesemeid ning kunstiteoseid , milledest paljusid kujutas ka oma maalidel.
Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal suri ja seda kõigest mõni kuu pärast oma sündi. Samuti suri ka nende 1638. aastal sündinud tütar Cornelia kõigest kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis neil teine tütar, kellele samuti Cornelia nimeks panid, kuid kes suri, kui oli elanud natuke enam kui ühe kuu vanuseks. Alles nende neljas laps, Titus , kes sündis 1641. aastal, jõudis täiskasvanuikka. Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti tuberkuloosi.
1640ndate lõpus alustas Rembrandt läbikäimist endast palju noorema Hendrickje Stoffelsiga, kes oli algselt olnud tema teenijanna. 1654. aastal said nad tütre, Cornelia.
Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahest isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme.
1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669.

Looming

Rembrandt on loonud umbes 600 maali ning arvutul hulgal joonistusi ja kavandeid.
Varasemad maalid
Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika.
1626 valmis Rembrandti esimene ofort.
1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraažides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut.
Tema esimene suurtest grupiportreedest, " Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi.
Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks.
Keskmine periood
Paljudes Rembrandt´i 1640-ndate aastate maalides on näha klassitsismi mõjusid. Ühes tema 1640. aasta autoportrees on selgelt näha Rafaeli ja Tiziani mõjutusi, see maal peegeldab tema sulandumist klassitsismi nii vormilise kujunduse kui ka sisemise rahu kujutamise poolest. Maalist “ Mennonite pastor koos naisega”
1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond ", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine.
1640ndail ja 1650ndail tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega. Ta kujutas oma teostel sagedamini maastikke. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks.
Hiline periood
Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel.
Omapärane valgusekäsitlus
Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat.
Õpilased
Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol ( 1616 –1680), Govert Flinck (1615–1660), Gerrit Dou ( 1613 –1675), Nicolaes Maes ( 1643 –1693) ja Aert de Gelder (1645–1727).
Tema võimekaimaks õpilaseks oli aga Carel Fabritius (1622–1654), kes elas oma elu lõpus Delfti linnas ja oli tähtsaks ühenduslüliks Rembrandti ja Johannes Vermeeri (1632–1675) vahel.
Tsitaate õpilastelt
1678. aastal kirjutati "Öise vahtkonna" kohta:
"See on oma mõttelt nii maalijalik, nii hoogsa liikumisega ja nii võimas, et selle kõrval rippuvad pildid näivad "mängukaartidena".

Autoportreed

Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat.
Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis , kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest.
Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus , tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge.
Nimi ja allkiri
Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime " Rembrant ", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe. Sellest hoolimata kasutasid enamus Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant".

Kokkuvõtte

Rembrandt Harmenszoon van Rijn sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena.
Rembrandt´i jaoks oli joonistamine ja graafika sama tähtsateks eneseväljendusvormideks kui maalimine. Tema omadeks on kuulutatud umbes 1400 joonist, millest enamus on tehtud pigem enda lõbuks, kui mõne suurema maali ettevalmistuseks või prooviks.
Enamus neist ei ole allkirjastatud , sest need olid tehtud iseenda jaoks. Tema varasemad joonised on tehtud musta või punase kriidiga, kuid hiljem sai tema lemmikuks tint valgel paberil , mida ta tihti kombineeris pintslitööga, et lisada tonaalset aktsenti. Ta tegi meisterlikke joonistusi läbi terve oma karjääri.
Tema piltide väärdus küündib tuhandetesse dollaritesse, "Portree 62 – aastasest naisest" (õli) müüdi 2000 aastal $ 26 460 000 eest.
Selle töö väärtust ei ole võimalik hinnata, sest Rembrandti elulugu nagu samuti tema kunstitöö on hindamatud ja veel mitmekülgselt uuritavad. seda tööd ei tohiks võtta, kui puhast ühemõttelist, ainsa tõena olevat vastust. Iga inimene saab siit maailma ühe kunstnikku peamise info, mis avardab isiku silmaringi.

Lisad

The Martyrdom of St. Stephen. 1625. Õli. Musée des Beaux - Arts , Lyons, Prantsusmaa.
Tobit and Anna. 1626. Õli. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland
Parable of the Rich Man. 1627. Õli. Gemäldegalerie, Berlin, Saksamaa.
Two Scholars Disputing (Peter and Paul?). 1628  Õli. Victoria Rahvus Galerii, Melbourne, Austraalia .
Peter Denying Christ . 1628. Õli. Bridgestone Muuseum , Tokyo , Jaapan
Self- Portrait . c. 1629. Õli. Mauritshuis Muuseum, The Hague, Holland.
Self-Portrait with Wide - Open Eyes. 1630. Soola - graveering . Rijksmuseum, Amsterdam, Holland.
Portrait of Rembrandt's Mother . c. 1630. Õli. Kollektsioon Von Bohlen ja Halbach, Essen .
Philosopher Reading . 1631. Õli. Rahvusmuuseum, Stockholm , Rootsi.
"Öine vahtkond", 1642
The Raising of Lazarus . c. 1632. Söövitus ja uurits , 4th state. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland.
Cornelia Pronck, Wife of Albert Cuyper. 1633Õli. Louvre , Paris, Prantsusmaa.
Hendrickje in Bed. c. 1648. Õli. Šotimaa rahvusgalerii , Edinburgh, Inglismaa.
"Faust" c. 1652 -53. Graafika koos söövitusega, 3rd state. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland.
Christ Shown to the People. 1655. Graafika, 7th state. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland.
Joseph Accused by Potiphar's Wife. 1655, Õli. The National Gallery of Art, Washington, DC, USA
Jacob Blessing the Sons of Joseph. 1656. Õli. Staatliche Kunstsammlungen, Kassel, Saksamaa.
A Woman Holding a Pink. 1656. Õli. The National Gallery of Art, Washington, DC, USA.
Rembrandt. Self-Portrait. 1640. Õli. National Gallery, London, Inglismaa.
The Conspiracy of Claudius (or Julius ) Civilis. 1661. Õli. Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi.
The Syndics of the Clothmakers' Guild (The Staalmeesters). 1662. Õli. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland. 

Kasutatudmaterjalid

Kunstikultuuri ajalugu Renessansist impressionismini, Jaak Kangilaski , Kirjastus Kunst , 2004

Silmaringi teatmik , Kunst , Robert Cumming, Kirjastus Varrak , 2005

http://en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt

http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/lingid/Rembrandt.html

http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Rijn/sisu.html

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/rembrandt_laura_kunnap.ht m

http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/rembrandt/

http://www.rembrandthuis.nl/cms_pages/index_main.html

http://www.rembrandtpainting.net/

http://www.abcgallery.com/R/rembrandt/rembrandt.html
31