Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone (0)

(kool)
Nimi
Klass
Referaat
Ajalugu
Tallinn 2005
Sisukord
Sissejuhatus
Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone
Egiptlaste ehitised
Astmikpüramiid
Murtud püramiid
Punane püramiid
Egiptus
Sissejuhatus
Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus.
Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus.
Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone.
Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lähedal, delta kohal, sajab vihma kõige rohkem kümme korda aastas, Ülem-Egiptuses aga kord kümne aasta kohta.
Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult. Sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda , mis asendab kõige paremaid väetisi.
See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki.
Egiptuse pind pole igal pool ühetasane ja mõned paikkonnad ei näe vett kogu aasta jooksul. Lisaks jäid mõned maakohad väikese veetõusu korral viljakandvast mudast ilma.
See kõik lõi kokku olukorra, et Niiluse jõe orgu asustav rahvas pidi emba- kumba , kas hukkuma, kui ta oleks olnud nõrk, või õppima vett reguleerima, kui tal oleks olnud võimeid. Egiptlastel olid need võimed ja nad lõid tsivilisatsiooni.
Juba kuus tuhat aastat e.m.a. märkasid egiptlased , et Niiluse vesi hakkab tõusma, kui Päike asub Siiriuse lähedal, ja langema, kui Päike jõuab Kaalude tähtkujusse. See tähelepanek innustas neid tegelema astronoomiaga ja võtma tarvitusele kalendri.
Et säilitada vett kogu aastaks, lõid egiptlased kanalite võrgu, mille pikkus oli mitu tuhat miili, ja et ära hoida uputusi, ehitasid nad võimsaid tamme ja veehoidlaid. Lisaks sellele ehitati kanalite äärde lihtsaid hüdraulilisi seadmeid, mille abil sai valada vett põldudele, mis asusid paar astet kõrgemal. Peale kõige muu oli vaja iga aasta puhastada kanaleid mudast, parandada tamme ja ehitada teid.
 
Säärased hiiglatööd nõudsid suuri teadmisi astronoomia, maamõõtmise ja ehituskunsti alal, aga ka eeskujulikku organiseerimist, sest tööd toimusid suurel maa-alal üheaegselt ja tuli lõpetada kindlaks tähtajaks.
Egiptus oskas organiseerida säärase tööarmee. Selle armee lõid nähtavasti preestrid , egiptuse targad ja nemad koostasid ka tööde plaanid, mis seejärel vaaraode käsul ellu viidi. Sel ajal olid preestrid mõistuseks, vaaraod tahteks, rahvas kehaks ja sõnakuulmiseks.
Heasüdamlik, lõbus ja hoopiski mitte sõjakas egiptuse rahvas jagunes kaheks klassiks - põlluharijateks ja käsitöölisteks. Need aga, kes töötasid suurtel ehitustel, moodustasid otsekui sõjaväe.
Iga tööala, eelkõige ehitustöö, vajas veojõudu ja tööriistu: keegi pidi päevast päeva ammutama vett kanalitest või vedama kive kivimurdudest. Neid raskeid mehhaanilisi töid, eriti kivimurdudes, tegid sunnitööle mõistetud kurjategijad või siis sõjavangid.
 
Põlised egiptlased olid uhked oma vasekarva nahavärvi üle ja suhtusid põlgusega mustadesse etiooplastesse, kollastesse semiitidesse ja valgetesse eurooplastesse. Nahavärv, mis võimaldas oma kaasmaalast eristada võõramaalastest, soodustas rahva ühtsuse säilitamist rohkem kui usk, mida võib soovi korral vahetada või keel, mida võib ära õppida.
Vaarao valitses riiki alalise sõjaväe ja miilitsa ehk politsei abil, samuti suure hulga ametnike abil, kellest hiljem kujunes pärilik aristokraatia.
Vaaraod tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi jumalate pojaks ja jumalaks . Vaarao ei võtnud vastu ainult jumaldavaid austusavaldusi, vaid mõnikord ehitas ka ise endale altareid ja suitsutas viirukit omaenda kujude ees.
 
Vaaraode kõrval, tihtilugu nendest kõrgemalgi, seisid preestrid - maa saatust otsustavate tarkade seisus.
Enamasti allus vaarao preestrite tahtele, tõi kalleid ohvreid jumalatele. Sel juhul elasid vaaraod kaua; nende nimed ja kujutused jäädvustati kivisse raiutuna mälestussammastele ja nende kuulsus kandus edasi põlvest põlve.
 
Kui Niiluse idaosa võis nimetada elavate riigiks, kus asusid kuningate kojad , siis Niiluse vasakul s.o. läänepoolsel kaldal asusid templid ja hauakambrid .
Püramiidid on suurejoonilised kiviehitised, mida mõned muistsed rahvad kasutasid templitena või hauakambritena.
Püramiide on enim püstitatud Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas.
Päikesetempel Mehhikos , Lõuna-Ameerikas. Ehitatud savist ja kividest ning on 61 m kõrgune. Trepiastmed viivad mäetippu, kus seisis Päikesejumala tempel. Tempel on ehitatud 50 ja 200 aastate vahel m.a.j. (meie aja järgi).  
Püramiidi ees olid hiiglaraidkujud, mille kõrgus vastas viiekorruselise maja kõrgusele. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli kuuldavale hääl, mis meenutas harfi keele katkemise heli.
Mõnda hauakambrit ehitas vaarao kolmkümmend aastat.
Hauakamber kujutas endast tervet lossi, kus olid ruumid kuninga, tema perekonna ja teenijate jaoks, söögisaal, magamis - ja vannituba, kabelid mitmesuguste jumalate jaoks ja lõpuks kaev, mille põhjas oli väike ruum, kus vaarao muumia pidi igavesti puhkama .
Ruumide seinad olid kaetud palvesõnade ja piltidega, mis kujutasid kadunu kõiki töid ja lõbustusi.
Ruumid olid varustatud mööbli, söögiriistade, tõldade, relvade, toitude, igasuguste küpsiste ja veinidega. Peale selle oli neis ka suur hulk skulptuure, mis kujutasid vaaraod, tema preestreid, ministreid, naisi, sõdureid ja orje, sest kuningas ei tule ka teises ilmas toime ilma kallite majariistade, valitud roogade ja ustavate teenriteta.
See on kuninga Hufu elusuurune kivikuju, mis on 165 cm kõrge, asub Gizas ja tehtud 2530 aastat e.m.a.  
Matusetseremooniat viisid läbi preestrid. Kuninga muumia pandi kasti ja koos kastiga kivist sarkofaagi, millel oli inimese keha kuju. Muumia nägu oli kaetud kullast maskiga.
Surnukeha lasti sügavasse kaevu , kus oli väike tuba. Pärast müüriti avaus kinni, nii et ka kõige vilunum silm poleks võinud hauda üles leida. Siis läksid preestrid üles ja müürisid ka kaevusuu niisama kõvasti kinni. Preestrid tegid kõik selle ise, ilma tunnistajateta, ja nõnda hoolikalt, et Ramses II muumia puhkab oma asupaigas hästi kaitstuna nii varaste kui ka tänapäeva uurijate eest.
Sajandite jooksul on palju haudu rüüstatud, kuid see on jäänud puutumatuks.
Seni kui üks osa preestreid vaarao surnukeha sisse müüris, tegi teine osa maa-alustesse tubadesse valgust ja kutsus elavaid sööma.
Egiptlaste ehitised
Astmikpüramiid
Püramiidide tegelikuks loojaks on kuningas Djoser (3. dünastia 2686 - 2613). Peale kuju oli revolutsionaarne ka materjali kasutus. Varem kasutati kive ka haudade ehitamisel, kuid neid ei tehtud enne täielikult kivist. Imhotep , kes oli kuningas Djoseri ehitusmeister aitas teda tublisti ja pärast surma austati teda nagu jumalat. Algselt oli sellel mastabal ainult kaks korrust, mille ümber oli tehtud 10m kõrgune müür. Lõppkuju moodustus alles siis, kui Djoser lasi mastaba mastaba otsa ehitada ja nii sai kõrguseks 60m.
Kokku sai kuus korrust. Maa alla viivad šahtid on osaliselt hauaröövlite ehitatud. Ruumidesse, mis tehti ka maa-alla olid maetud Djoseri perekonnaliikmed ja sealt leiti ka Djoseri vasak jalg.
Murtud püramiid
Püramiid sai oma nime sellest, et kaldenurk on all 54 ja ülevalpool 43 kraadi. Sellepärast ei saanud valmis mitte 135m vaid 1041m püramiid, mille külje pikkus on 190m. Selle püramiidi eripääraks on asjaolu, et üks sissepääs on tehtud klassikaliselt põhja suunas ja teine on suunatud läände. Need on omavahel keerulise käikude süsteemi järgi ühendatud, kusjuures sisse on ehitatud ka allakukkuvaid kive.
Muumiat püramiidist ei leitud. Nagu paljudel teistel on ka sellel püramiidil idaküljel tempel. Teised Snofru (4. Dünastia) püramiidid asuvad Dahschuris.
Punane püramiid
See on esimene "tõeline" püramiid, mille ehitasid Snofru järeltulijad. Kalle on sellel 43"36´. Hilisematel on keskmiselt 51 kraadi ja 52 minutit. Nime sai püramiid tänu oma värvile, kuna kivid , millest püramiid on ehitatud, õhtuhämaruses punakad tunduvad. Sees on kolm kambrit, neist suurim on 9,5m pikk ja 4,0m lai. Idapoolel on tehtud märkmeid kiviplokkidele, kui kiiresti on tööga edasi jõutud.
Cheopsi ( Chufu ) püramiid
Kõige tuntum püramiididest, mida nimetatakse ka Suureks püramiidiks. Kõrgust oli sellel püramiidil kunagi 146,0m, sellest on tänaseks vaid 137,5m alles jäänud. Küljepikkuseks on 230m, ehitatud on umbes 2.300.000 kiviplokist, millest ühe kaal on ca. 2,5 tonni. Põhjapindala on 5,3 hektarit kaldenurk 51 kraadi ja 52 minutit. Võrreldes kõrgust ümbermõõduga saame suhte 1:2Pi. Cheops ise oli 4. dünastia vaarao, elas seega vahemikus 2613-2498 e.m.a.Cheops valitses nagu ta isagi (Snofru) umbes 24 aastat ja ta suurimaks saavutuseks oli oma püramiidi ehitamine.
Chephreni püramiid
Chephreni (Chafre, 4. Dünastia) püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub nagu oleks see veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4m kõrgune. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel.
Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Sees on hauakamber, kus asus graniidist sarkofaag. Kuid selle leidja 1818 G.B.Belzoni ei leidnud seest midagi, röövlid olid ette jõudnud.
Mykerinose püramiid
See püramiid on kõige väiksem Giza platool olevatest püramiididest ja selle lasi ehitada Mykerinos (Mekaure). Külje pikkus on 108m ja kõrgus 70m. See on viimane kolme suurema püramiidiga võrreldav, ja ei erine eriti eelmistest. Selle seest leiti muumia, mis anti Briti Muuseumile Londonis.
Lõppsõna
Enamik teadlasi on tänaseks jõudnud veendumusele, et Giza püramiide ei püstitatudki vaaraode hauakambriteks, vaid mingil muul otstarbel. On välja uuritud, et kolme püramiidi asend vastab täpselt Orioni vööks nimetatud tähtede asendile. On teada, et Cheopsi matusekambri ehitamiseks kulus 30 aastat. Nii tohutu ehitise rajamiseks sellise ajaga kulunuks tuhandeid ja tuhandeid töökäsi! Selgitust otsides on teadlased püstitanud erinevaid hüporteese. Paar neist on praktiliselt ka võimalikud. Nimelt on Grupp teadlasi jõudnud minu arust üsna tõenäolisele järeldusele. Nimelt on nad välja nuputanud, et kunagi võisid Marsilt või Kuult tulla Egiptusesse nüüdseks välja surnud tsivilisatsiooni esindajad. Nood tulnukad võinuks aidata egiptlastel püramiide sellise täpsusega rajada. See seletaks ka müüdid punasest planeedist. Aga - elame, näeme!
Kasutatud kirjandus:
Raamat: Vana Idamaa
http://postikana.ttu.ee/~kairi/egiptus.html#cheops
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/egiptusekuningriik.ht m
http://lastekas.hot.ee/hobi.php3?id=100&cid=117&a=1