6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom. RIIGIORGANITE STRUKTUUR, FUNKTSIOONID NING PÄDEVUS Rahvas kui kõrgeim riigiorgan Kõrgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivõimu:
sisalduma hakkava regulatsiooni subjekt; kas see on konkretiseeritud või mitte. Kuivõrd õigusnorm ja õigusaktide süsteem on keerukad nähtused ja paljude õigusaktide osas võib tõsiselt vaielda, kas tegemist on üld- või üksikaktiga (näiteks eelarveseadused), oleks lihtsam ja konkreetse õigusakti kehtestaja suvast mittesõltuvam lahendus rääkida õigusaktide liigitusest vaid õigustloovateks ja üksikaktideks, mille koha õigusaktide hierarhias määraks ära akti vastuvõtja pädevus ning millel puuduks konkreetne liiginimetus. See tähendaks, et 4 olenevalt õigusakti (või selle üksiksätte) iseloomust peaks õigusakti kohaldaja igakordselt otsustama selle kuuluvuse õigustloovate või üksikaktide hulka. Ülalkäsitletud üldreeglid, mida haldusakti kehtestamisel silmas tuleb pidada: 1) haldusakte saavad kehtestada vaid kindlad seaduses selleks volitatud subjektid;
vähemtähtsatel positsioonidel harilik kodanikkond, kõige viimastes ridades võisid mänge jälgida naised ja orjad (3). Gladiaatorite positsiooni on selles kontekstis aga suhteliselt keeruline määratleda. Võib neid ju võtta kui kõige madalamal positsioonil asuvaid tähtsusetuid isikuid, samas on neil kogu ülejäänud rahva tähelepanu, olgu see siis poolehoid või vastupidi, halvakspanu. Samamoodi ebamäärane oli ka gladiaatorite kuuluvus ühiskondlikus hierarhias. Nad olid kogu ülejäänud ühiskonna silmis põlatud inimhulk, kuna pärinesid enamasti kurjategijate, sõjavangide ja halvasti käituvate orjade seast. Nii mõnedki neist aga saavutasid rahva poolehoiu, au ja kuulsuse, rahvas imetles neid kui vapraid võitlejaid. Leidus ka neid, kes tänu sellele teenisid omale vabaduse, ometi märgistas neid elu lõpuni infamia ehk häbi, mis jäi gladiaatoritele pärast esimest võitlust eluks ajaks külge ja võttis neilt teatud õigused
Legaalsuse printsiip Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud
Nulltolerants sallimatus Prv Pluralistlik Erimeelsuste lahendamise võimalused: 1. Tugevama õigus (jõumeetod) 2. Enamusotsustus (hääletus) 3. Kompromiss lahenduse jõudmiseks teevad kõik osapooled järeleandmisi 4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega. Nt. Siin on pandus nad tähtsuse järjekorda 1. Eesti Vabariigi põhiseadus 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 3. Haridusministri määrus õpilaste
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES `PERSONALI JUHTIMINE' 1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi ja...
juba olemasoleva akti lõppu lühem ja lihtsam ülevaade eelpoolmainitud paragrahvide sisust, sest hetkel Riigi Teatajas avaldatud Ravimiseadus on liiga keeruline enamike inimeste jaoks. Kokkuvõte Loetud õigusaktide puhul on tegemist Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvate õigustloovate aktidega – need on kirjalikult avaldatud Riigi Teatajas, olles samal ajal kehtivad ning läbinud kehtima saamiseks vajaliku formaalse tee. Eesti Vabariigi õiguskorra õigusallikate hierarhias paigutuvad antud aktid neljandale astmele ehk tegemist on seadusega, olles seega allutatud Eesti Põhiseadusele, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning printsiipidele ja konstitutsioonilistele seadustele. Seadused suhestuvad piisaval määral õiguse idee komponentidega ehk loetud õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased. Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse
elu.Hindud võivad kummardada mitut jumalat, kuid nad usuvad sealjuures, et kõik jumalad on üks. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste.Uskumus, et inimese teod määravad ära tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu.Head teod põhjustavad hea karm, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni, halvad teod aga halva karma, mis viib palju vähem soovitud ümbersünnini:võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes ühes mitmest põrgust. Klassikalise hinduistliku vaate järgi halveneb maailma seisund vähehaaval, kuni lõpuks hävitab tuli kõik ja maailma naaseb kaosesse.Maailm ise läbib pidevalt evolutsioonitsüklit.Mitteeristumisstaadiumist jõuab maailm läbi paljude ajastute oma hävitamiseni ning tagasi mittearenenud seisundisse, kust tsükkel algab uuesti.See evolutsiooni ja lagunemise protsess
võivad teistelt inimestelt saada. Täiskasvanud saavad siin aidata, kui hetkel aset leidvat emotsiooni ka ise näitavad või siis on neil hoopis vastupidine emotsioon. Lapse kukkumise näide kuidas vanem sellele reageerib. MOTIVATSIOON 10. Mida tähendavad mõisted "motivatsioon" ja "vajadus"? Mille poolest need erinevad? Kirjeldage Maslow motivatsiooniteooriat. Milline vajadus on Maslow' hierarhias kõrgeimal kohal ja milles see seisneb? Nimetage veel vähemalt üks motivatsiooniteooria ja selle põhiidee. · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab · Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk · Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele A
........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .........................................................................................9 Kasutatud kirjandus................................................................................10 Ares -julm ja verejanuline jumal Ares on Vana - Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht – ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele.
a. Tehnoloogiline moderniseerumine (puhastusfiltrid) b. Ökomaksud c. Seadused d. Kodanikuühiskonna arendamine 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste o Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. o Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele. o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng)
sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste 5 seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Vastus: Alustades kõige üldisemast ja hierarhias kõige kõrgemal asuvast seadusest, vaataksin esmalt Eraõiguse üldseadust. Seal on kirjas, et kui antud seaduses sätted puuduvad, kasutatkse Asjaseaduse sätteid ja kui ka seal puuduvad, siis teiste seaduste sätteid. Seea vaataksin edasi Asjaseadust. Asjaseadusest loeksin välja, et pikaajalise kinnisasja valdamise puhul tekib asjale omanikuõigus ja et maaomandi puhul reguleerib tähtajad maaseadus. Nüüd vaataksin Maaseadust, kust loen välja, et omanikuta maa on riigi oma
See onbütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532 537.Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. 20. Mida tähendavad mõisted · Misjonär- kristluse levitaja · Peapiiskop- kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja, piiskopist järgmine aste ja enne kardinali. · Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim · Konstitusiooniline monarhia- riigikord, kus monarhia võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega ning võib olla demokraatlik · Jakobiinide diktatuur- Prantsusmaa revolutsiooni päästmise vahendina kehtestatud tugev ja piiramatu vägivallavõim · Reformatsioon oli 16
pandud täpsed tingimused, mida peab töötaja aasta jooksul täitma või muidu võidakse teda vallandada). · NEGATIIVNE: 1) Bürokraatlikus süsteemis on töötaja kõikidest teistest isoleeritud (inimesed on kapseldunud oma ruumidesse ning ei suhelda eriti teistega, mistõttu paljud ei tunnegi üksteist suures kollektiivis. Suhtlemine väga minimaalne -> suhtlemisvajadus on peaaegu, et bioloogiline. Soodustab inimeste kaugenemist üksteisest); 2) mida kõrgemale hierarhias töötaja tõuseb, seda suuremale hulgale privileegidest ta ligi pääseb (nt. ministeeriumis töötavad inimesed); 3) bürokraatides kujuneb välja staatuse tunne, millele vastavad teatud staatuse sümbolid ja edu sümbolid. Olulisemateks sümboliteks: a) riiklikud autasud (ordenid jms); b) aunimetused (konsoolid, saadikud); c) elukoht (kujunevad vanarikaste, uusrikaste ja vaeste linnaosad); d) transpordivahendid jt. 4) bürokraatlik asjaajamine omandab rituaali iseloomu (nt
Nad arreteeriti ning kogu sündmusele pandi nimi ,,Apalachin Meeting". Seega aastast 1951, kui valitsus maffia olemasolu tunnistas, tõusis ka kohaliku politsei ja FBI aktiivsus. Kõik kulmineerus kuni RICO Aktini. RICO ehk Racketeer Influenced and Corrupt Organizations Act, loodi selleks, et oleks lihtsam süüdistada maffiabosse nende perekondade tegevuses. Senikaua, kui keegi maffiast vahele oli jäänud, olgugi et seos oli selge, ei saanud süüdistada kedagi hierarhias kõrgemat selles kuriteos, kuigi oli teada, et käsk tuli bossilt. Uue RICO seadusega sai süüdistada samas kuriteos nii kurjategijat ennast, kui ka seda, kes korralduse andis ja kesiganes sellega kaasa aitas. Sedaviisi raskendati maffia tegevusi ning toimivate organisatsioonide hulk vähenes drastiliselt. RICO on süsteem, mida kasutatakse ka tänapäeval ning on öeldud olema number üks põhjus maffia suurele allakäigule.
- eri ringkondadel ühiskonnas on oma psühhograafia - viimaste aastate ja aastakümnete trendid on muutnud reklaamiapellatsioone - sobiv strateegia trendide ohvriks mitte langeda on toetuda psühhograafias inimeste püsiväärtustele; väärtused on kestvad ja püsivad tõekspidamised sellest, et mingi käitumine või käitumise tulemus on soovitatav ja hea (õige) (Milton Rokeach) - mõned väärtused on hierarhias kõrgemal, teised madalamal - põhi- või süvaväärtused patriotism, eetika, religioossed väärtused, vabadus, ohutus, saavutused, perekond ja sõprus, elu on tugevad motiveerijad ning on raskesti muudetavad - reklaamitegevuses tüüpiliselt arvestatavad väärtused: praktilised materiaalsed väärtused, tegevusväärtused (töö, kehaline aktiivsus, mäng), koduga seotud väärtused, perekesksed väärtused, tervis, mõnu- ja naudingutundega seotud väärtused,
Tempel oli etruski stiilis, tõstetud kõrgele poodiumile. Jupiteri kuju asus keskmises cella's ja kahe jumalanna kujud kahes äärmises. Oluline on, et Jupiter domineerib, ta on suverään, Maximus, kaks naist on mõnes mõttes ta külalised. Pärimuse kohaselt oli Jupiteri kuju autor Vejist pärit Vulca-nimeline etruski meister. Kuju on valmistatud savist ja värvitud punaseks. Ent juba mõte kujust, mis jäljendas jumalat, oli midagi täiesti uut. JUNO Jumalanna Juno oli hierarhias Jupiterist järgmine, teda kutsutakse ka regina'ks, ent mitte seepärast, et Jupiter on rex. Sõna regina meenutab Juno muistset funktsiooni kogu Latiumi linnajumalanna, ent valitsejana ei saanud teda roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Ref...
Antonüümid pole seega sugugi sõnad, mis on tähenduselt teineteisest võimalikult erinevad. Nt sõnadel riigikogu ja küülik, kalkun ja tango tähenduslik ühisosa puudub ning nad ei ole antonüümid. 3. Hüponüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid soo-liigi suhteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. Hierarhias ülalpool on väga suuremahulised üldised mõisted, allapoole eristustunnuste hulk kasvab ja mõiste maht väheneb. 4. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust: a. sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint `kala' ja tint `kirjutusvedelik', b. sama häälduskuju, c. sama kirjakuju. Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu (b)
tahetakse. Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid: tootlikkus, majanduslikkus, kasum, kapitalirentaablus, omakapitalirentaablus, käiberentaablus Ettevõtte konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid: tootmis-turundus eesmärgid, finantseesmärgid, juhtimis-ja organisatoorsed eesmärgid, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia Üheks oluliseks ettevõtte eesmärgiks on ja jääb alati kasumitaotlus, kuigi tema koht eesmärkide hierarhias on aegade jooksul muutunud. Nt: Eesti ettevõtted peavad 1990. aastatel tehtud uuringute põhjal kõige olulisemateks eesmärkideks toodangu kvaliteeti, kliendi rahulolu, ettevõtte konkurentsivõime tagamist, ettevõtte imago loomist ning töötajate kõrget kvalifikatsiooni. Samas on oluline tõdeda, et eesmärkide süsteem on dünaamiline sõltudes aeg-ruumist ja küsitletud ettevõtete valimist. 10. Milleks kasutatakse `eesmärkidepuu' võtet organisatsioonis?
ls - (list) käsu abil saab UNIXis kataloogilistingut küsida. Käsk teatab kasutajale üksnes failide nimed. Käsk ls -l annab pika kataloogilistingu koos täiendava infoga. Käsk ls -a võimaldab näha kõiki faile, ka punktiga algavaid konfiguratsioonifaile. cd - (change directory) käsu abil saab vahetada kataloogi. cd järele kirjutatakse selle kataloogi nimi, kuhu soovime minna. Korraldus cd ilma parameetriteta viib kodukataloogi. Korraldusega cd .. saab liikuda failide hierarhias ühe kataloogi võrra ülespoole. mkdir - (make directory) käsu abil saab luua uusi alamkatalooge. Neid saab korraga luua rohkem 9 kui ühe. rm - (remove) käsu abil saab faile kustutada. UNIXi keskkonnas tuleb aga kustutamisega ettevaatlik olla, sest juba kustutatud faile enam taastada ei saa. rmdir - (remove directory) käsu abil saab katalooge kustutada.
vapustusi üle elanud ühiskonnad? Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa), sest ühiskonnad, mis keskenduvad traditsiooni säilitamisele on vähem avatud ning ühiskonna arenguvõime on tunduvalt aeglasem. 11. Võrrelge hierarhilise ja võrgustikuvalitsemise toimimist ühiskonnas. a.) olulisemad erinevused: Hierarhias alluvad alluvad alluvad ülemustele.. Võrgustikuvalitsemises on osalejate suhe võrdne ehk ei ole ülemuste ja alluvate suhet. Tegutsemispiirid on rangelt paika pandud, võrgustikuvalitsemine on paindlikum b.)esinemine: hierarhia nt erasektoris, kus on kindlad alluvad ja ülemused. Võrgustik kodanikuühiskonna korral c.) tooge kolm võrgustiku näidet: KOV ümarlaud, rahvusvähemuste ümarlaud, regionaalarengu ümarlaud 12
(ALIIDE) Kontrolli ametnike üle tuleb teostada, et vältida korruptsiooni ning veenuda rahva huvide täideviimises Korruptsioon on ametiseisundi ärakasutamine omakasu huvides (nt altkäemaksu võtmine, riigi raha kasutamine jne) 26. Parkinsoni seadus ja Peteri printsiip? (vana õpik lk 121) (MIKK) Parkinsoni seadused : 1) Töö võtab alati nii kaua aega, kui tema sooritamiseks on antud; 2) Dokument kaitseb ametnikku Peteri printsiip: Mis tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandini. 27. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? (vana õpik lk 122-125) (HIIR) Kohtuvõimu ülesanded on: 1) Rahu tagamine 2) Avaliku võimu kontroll 3) Põhiseaduslikkuse järelvalve 4) Vaidluste lahendamine eraisikute vahel 5) Kriminaalasjades esitatavate süüdistused 6) Õiguse kujundamine ja loomine Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel:
Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud (näitavad kuidas tulemuseni jõuda) - töökus, õppimine, ausus. Väärtustüübid: - majanduslik-praktiline; - intellektuaal (mõtleja); - võimu hindav; - esteet; - suhete tähtsustaja; - religioosne. Vajaduste konfliktid vastuolud, milles ei lasta teisel tema vajadusi rahuldada või sunnitakse omi talle peale.
Ka laktatsioonijärk omab suurt rolli söömises. Pärast poegimist tõuseb söömus küllalt kiiresti. Kanada farmides tehtud uuring näitab, et täiskasvanud lehmad saavutavad kuivaine söömuse maksimumi 8 nädalat, esmapoegijad aga 14 nädalat pärast poegimist. Laktatsiooni jooksul langeb söömus koos piimatoodangu vähenemisega. Samuti mängi rolli lehmade vanus. Esmapoegijad söövad vähem kui täiskasvanud lehmad. Põhjuseks on sageli asjaolu, et nad paiknevad karja/grupi hierarhias madalamal ja söödaküna juures jäävad suurematele ja vanematele loomadele alla konkurentsis söödakoha pärast. (Jõudluskontrollikeskus) 11 Kokkuvõte Referaadis andsime ülevaate erinevatest teguritest, mis mõjutavad loomade söömust. Materjalide valik selle teema kohta oli suhteliselt lai, kuigi mõningate faktorite kohta jäi meie arvates materjali natuke väheks, aga teiste faktorite kohta oli seda jällegi piisavalt.
üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline. Kardinal katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. suur skisma aastatel 13781409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. ristisõda (teada mõiste kitsamat ja laiemat tähendust): · Laiem tähendus: kõik katoliku kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõigud paganate vastu. (Nt ristirüütlite sissetung Baltimaadesse
Raseduse ajal naise kallal vägivalla tarvitamine võib viia raseduse katkemiseni. Seksuaalne vägivald kaasneb sageli füüsilise vägivallaga või viib füüsiline vägivald kulminatsioonis seksuaalvahekorrale sundimisele ja vägistamisele. Seksuaalne vägivald on ka igasugune naisele soovimatu seksuaalne puudutamine ja tähelepanu osutamine. Vägivaldne seksuaalvahekord on võimuvahend, mida kasutatakse teise osapoole alandamiseks, et talle kätte näidata madalam koht sugude hierarhias Vägivalla eri vormid võivad esineda koos. Kõik vägivallavormid sisaldavad alati vaimset vägivalda. Pole võimalik naist peksta või vägistada ilma talle sealjuures psühholoogilist traumat tekitamata. Perevägivalla defineerimine Eestis on tihti perekonnas toimepandud naistevastasest vägivallast räägitud kui pere-või koduvägivallast. Koduvägivald nagu ka näiteks tänavavägivald, on üldmõiste, mis tähistab vägivalla toimepanemise kohta
Kõige tähtsam on tema jaoks riigi terviklikkus ja ühtsus. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid, kes annavad riigile tarkuse ja juhtides võtavad vastu tarku otsuseid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi kolm seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest sõjamehed ja käsitöölised. Filosoofid on ideaalriigi tipus. Sõdurid asuvad hierarhias teisel kohal ning neid on filosoofidest märgatavalt rohkem, Sõdurite ülesandeks on loomulikult riigi kaitsmine väliste ohtude eest. Kuna nende vooruseks on vaprus. Kolmas klass on talupoegade ja käsitöölistele, kelle ülesandeks on toota inimeste vajaduste rahuldamiseks ainelisi väärtusi, millest pevad ka kaks esimest kihti elatuma. Nad on oma riigile ustavad ja sellega rahul ega kipu mässama. Töölised on ainus klass, kes omab õigust eraomandile
talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste auaste või tiitel osundas kohale ühiskondlikus hierarhias, näidates teeneid riigi ees. vormiriietus võimaldas kindlaks määrata kandja positsiooni ühiskonnas 1722 teenistusastmete tabel- kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus Vene aristokraatia tsaari teenistuses aristokraatia nõrkuse ning kodanliku alternatiivi puudumise tõttu oli aristokraadistaatus ja monarhiteenimine väga tihedalt seotud, sest tsaar eraldas
madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) – vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus o Vertikaalne mobiilsus – liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev o Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) o Põlvkondadesisene mobiilsus – individuaalne karjäär tööelu jooksul o Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna
heuristikuid kasutatakse? Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisüles annete lahendamist? 1. Kuidas Ajukoore representeerit motoorsete akse liigutusi piirkondade hierarhias ajukoore representeerit motoorsete akse liigutusi piirkondade järgmiselt: hierarhias? 1) Prefr ontaa
Kui on lisa, siis lisade paremal ülanurgas tehakse sel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile(andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde kuulub. Lisal peab ka olema signatuur. Kohtuotsuste struktuur: 1)sissejuhatav osa on kohtuotsuse motiveeriv osa 2)see osa, milles on formuleeritud otsus, on kotuotsuse resolutiivosa Actus contrarius printsiibi osad: 1) lex superior derogat legi inferiori õigusaktide hierarhias kõrgeima õigusjõuga õigusakt või norm. On ülimuslik madalama suhtes, vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga aktist. 2)lex specialis derogat legi generali erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes, ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes. Kui erand kummutab kogu reegli, ongi ta ise kogu reegel.
tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus.
IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2. II-XIV ptk + Põhiseaduse rakendamise seadus 3. Seadused PS §104 lg2 mõttes 4. Lihtseadus 5. Valitsuse määrused (PS §87 p6) EL õiguse prioriteet 6. Ministri määrused (PS §94 lg2) 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrused 8. Kohaliku omavalitsuse valitsuse määrused 9. Halduse individuaalakt Põhiseaduse muutmine 1. Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president) 2
arvestamine; suhtlemine, infovahetus, koostöö ja partnerlus; konfliktide lahendamine; eeskujuks olemine ning otsuste ja tegevuste eest vastutamine; inimeste kaasamine ettevõtte ellu ja osalus tegutsemisel; eetika kui inimlikkus, õiglus, ausus, usaldus, hea tahe ja austus. Eetiline juht tekitab usaldust ja ühtekuuluvustunnet, mis on iga organisatsiooni puhul väga tähtis. Eetika edukus seisneb hierarhias. Kui juht ise ie käitu eetiliselt, siis on alluvatelt seda raske oodata. Ebaeetilise käitumisega juht on nagu viirus, mis kõiki mürgitab. Selle juhi alluvad peavad olema väga tugevad, et nad ise mürgistust ei saaks. Juht võib küll eksida ja vigu teha, kuid sellega on kergem leppida ja andestada eetilise käitumisega juhile. Üks Ameerika sotsioloog on öelnud, et iseloom on see, mille kaudu inimene saab olla teistele juhiks (Politsei- ja piirivalveamet ... 2011).
info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsija lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid.
4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd
ebakompetentsus või kogemuste puudumine Enne kui käivitada protsess peaks omama piisavalt tõendeid väidetava probleemi või süüdistatava kohta 17.12.15 53 Peaks tõsiselt vaagima distsiplinaarsete vahendite vajalikkust ja tulemuslikkust eriti tema alluva suhtes, kui ei ole tegemist ohtlikkusega tarbija või ühiskonna suhtes. Kuid, kui on ikkagi otsus panna asi käima, tuleks algselt arutada olukorda hierarhias järgmisel astmel oleva töötajaga, et selgitada fakte ja kontrollida, kas on olemas pehmendavaid asjaolusid. 17.12.15 54 Eirates ebaprofessionaalset ja ebaeetilist käitumist kas otstarbekuse puudumise või kaastunde pärast võib kaudselt ohtu seada tarbija. Tahtliku kõrvale hiilimist “vilistamisest” inseneri poolt peetakse sama ebasündsaks, kui kaasa aitamist selles teos
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine
millest äsja linnas saabunud vaesed inimesed ilma jäeti. Samal ajal ei tähendanud ka kodanikustaatus veelõigust osaleda linna valitsemises. Enamik tsunftide liikmeid tavaliselt linnanõukokku ei pääsenud. Tüüpiline linn oli selline kogukond, mida valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad. Inimese sotsiaalset staatust näitas see, millisesse gildi ta kuulus. Gildikuuluvus näitas ka seda, millist staatust linna sotsiaalses hierarhias inimene omas. Inimestevahelised suhted kujunesid feodaalühiskonnas individuaalsel alusel. Sotsiaalsed sidemed korporatsiooni sees olid mitte vertikaalsed, vaid horisontaalsed. Nõudes igalt oma liikmelt allumist kindlale distsipliinile, ühesugust elu- ja isegi mõtteviisi, sundides neile peale jäiga käitumismudeli, kasvatas korporatsioon neid samal ajal võrdsuse ja grupi kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu
siis alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Aga tagasi minnes Gustavi eelkäiate juurde, siis nad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias üles poole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli
Kooli nimi
Erinev aga see, et seaduse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda).
millest äsja linnas saabunud vaesed inimesed ilma jäeti. Samal ajal ei tähendanud ka kodanikustaatus veelõigust osaleda linna valitsemises. Enamik tsunftide liikmeid tavaliselt linnanõukokku ei pääsenud. Tüüpiline linn oli selline kogukond, mida valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad. Inimese sotsiaalset staatust näitas see, millisesse gildi ta kuulus. Gildikuuluvus näitas ka seda, millist staatust linna sotsiaalses hierarhias inimene omas. Inimestevahelised suhted kujunesid feodaalühiskonnas individuaalsel alusel. Sotsiaalsed sidemed korporatsiooni sees olid mitte vertikaalsed, vaid horisontaalsed. Nõudes igalt oma liikmelt allumist kindlale distsipliinile, ühesugust elu- ja isegi mõtteviisi, sundides neile peale jäiga käitumismudeli, kasvatas korporatsioon neid samal ajal võrdsuse ja grupi kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu
37. Seaduse optimaalne üldistatus - tuleb püüelda selle poole, et seaduses oleks võimalikult vähe erandeid - Pidagem meeles õigusnorm ei ole tegelike suhete koopia, vaid suhete üldistus! - Seaduse optimaalne üldistatus peaks tagama nii sõnastuse täpsuse ja täielikkuse kui ka üldarusaadavuse 38. Määrus Täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määrus on õigusallikate hierarhias seadustest madalamal, ta ei tohi olla seadusega vastuolus. Erinevate organite määrused on omavahel võrdsed, vastuolu korral peab vaidluse lahendama kohus. Liigid: intra legem m (rakendatakse kehtivat seadust, seadust täpsustavad määrused, VV ja ministrid annavad), preater legem m (antakse selliste valdkondade reguleerimiseks, mida seadusega seni pole reguleeritud, suht erandlikud), contra legem (PS välistab andmise, õigusaktid, millega muudetakse või tühistatakse seadusi). 39
liikumist mõlemas suunas Sidepidaja sild erinevate töörühmade/gruppide vahel Kosmopoliit side organisatsiooni ja välise keskkonna vahel (käib messidel ja seminaridel jne) Isoleeritu v. isoleeritud diaad töötavad omaette, ei suhtle eriti teistega. Kommunikatsiooni toimumisviisid : Kommunikatsioon ülalt alla toimub juhtimise kõrgematel tasanditel olevate isikute ja juhtimise hierarhias allpool olevate isikute vahel. Info jagamiseks kasutatakse juhendeid, ametlikke kirju, protseduurireegleid ja käsiraamatuid. Kommunikatsioon alt üles on vajalik õigete otsuste tegemiseks. Info kogumiseks kasutatakse: ettepanekute kaste, grupikohtumisi, ettekandeid ja avaldusi, koosolekuid, aruandeid, personaalseid kohtumisi, uuringud. Kommunikatsioon Organisatsioonis
- Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
Ainult selle organisatsiooni kõrgeim ulem vastutab oma ametikoha eest, mis tuleneb ametisseasumisest, valimisest või pärimisõiguse määramisest. Kogu halduspersonal, kes on korgema ametiasutuse all, koosneb koige puhtama tüübina üksikute ametnike hulgast, kes on määratud ja toimivad vastavalt järgmistele kriteeriumidele: (1)Nad on isiklikult vabad ja omavad õigust ainult nende isikupäraste ametlike kohustuste suhtes. (2)Need on korraldatud selgelt määratletud buroode hierarhias. (3)Igal kontoril on õiguslikus mõttes selgelt määratletud pädevusvaldkond. (4)Kontori täidab vaba lepinguline suhe. Seega on põhimõtteliselt vaba valik. (5)Kandidaadid valitakse tehnilise kvalifikatsiooni alusel. Kõige ratsionaalsemal juhul kontrollitakse seda eksamiga või garanteeritakse tehnilise väljaõppe diplomid või mõlemad. Nad on määratud, mitte valitud. (6)Neile makstakse fikseeritud palka rahas, enamasti koos pensioniõigusega.
vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Erinevad seletusvõimalused: Individuaalne vastutus, ‘õpitud abitus’ Vaesus kui struktuurselt (taas)toodetud nähtus Individuaalsete ja süsteemsete tegurite vastasmõju SOTSIAALNE MOBIILSUS - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) Põlvkonnasisene mobiilsus: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
