Hinduismi konspekt (0)

Hinduism
Ajalooline ülevaade
Tänapäeval tähistab termin 'hinduism' enam-vähem kõiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid.Praegune arusaam hinduismist on välja kujunenud alles 19. sajandil, siis kui hinduistlikud reformaatorid ja lääne orientalistid hakkasid nimetama hinduismiks Lõuna- Aasia usundeid.Hinduismil ei ole üht ajaloolist asutajat, ühtset lunastusõpetust ega keskset autoriteeti.Selles suhtes erineb ta teistest maailma usunditest. Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin 'hinduism' on nüüdisaegne, on hinduistlikud traditsioonid väga vanad ja ulatuvad ajas tagasi rohkem kui teise aastatuhandeni enne Kristust.
Pühad tekstid
alates 1300 eKr kuni tänapäevani kirjutatud hinduistlikud pühad tekstid moodustavad suure tekstikogumi. Kohalikes India keeltes on märkimisväärne hulk religioosset kirjandust ja originaaltekstide variante , mis rõhutavad hinduismi erinevaid tahke. Näiteks ''Adhjatama Ramajana '' on populaarse eepose ''Ramajana'' versioon , mis rõhutab pühendumist. Hindud jagavad ona pühad kirjutised tavaliselt kaheks: need, mida on kuuldud või ilmutatud (šruti), ja need , mis on meelde jäetud (smriti).
Veedad
Hindude kanoonilisi pühasid tekste nim veedadeks.Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanišadid.

• vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad peamiselt vanadele hinduistlikele jumalustele, eelkõige jumalate kuningale Indrale pühendatud hümne.
  
• Braahmanad kirjeldavad detailselt ohvririitusi ja seletavad rituaalide, eriti tulerituaali tähendust.Tulerituaali ajal valati või visati tulle ohvriannid, et neid jumalateni toimetada.Kõige rohkem räägitakse braahmanates tulejumalast Agnist, ilmselt olid tulega seotud rituaalid varajastest India rituaalides väga tähtsad.
  
• Aaranjakad ('metsaraamatud') analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse paralleel rituaali ja kosmose vahel.Rituaalil usutakse olevat omaenda sisemine jõud, mistõttu jumalatest on mingil määral mööda mindud .Aaranjakad siirduvad rituaalsetelt braahmanatelt palju sügavamate ja filosoofilistemate teemadega upanišadide juurde.Aaranjakad ja upanišadid tähistavad kasvavat vastasseisu tuleohverduse rituaalsusele ja eelistavad rohkem
  

mõtisklev-süvenevaid ja vaimsemaid jumalakummardamise vorme.

• Upanišadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused.Peamised on neli teemat:sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia. Tuleohvri tähtsuselt ja keerukuselt on rõhk nihutatud isiku vaimsele arengule.
  

Kultus
Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis . Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi . Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla.
Uskumused
Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika . Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna. Paljud hinduistlikud seisukohad ja traditsioonid võistlevad tänapäeval kogu maailmas, et kindlaks teha hinduismi algtõdesid. Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monistid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Kaks tähtsamat jumalat , keda hinduistid kõikjal kummardavad, on Šiva ja Višnu.
Višnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega.Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma (korra, seaduse, õigluse) alalhoidmisega.
Šivat ('heaendeline') kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga , krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana.Kõige rohkem kummardatakse fallosekujulist Šivat.Šiva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust-elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust-suhteid, millel pühineb kogu elu.Hindud võivad kummardada mitut jumalat, kuid nad usuvad sealjuures , et kõik jumalad on üks. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste.Uskumus, et inimese teod määravad ära tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu.Head teod põhjustavad hea karm, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni, halvad teod aga halva karma, mis viib palju vähem soovitud ümbersünnini:võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes ühes mitmest põrgust. Klassikalise hinduistliku vaate järgi halveneb maailma seisund vähehaaval, kuni lõpuks hävitab tuli kõik ja maailma naaseb kaosesse.Maailm ise läbib pidevalt evolutsioonitsüklit.Mitteeristumisstaadiumist jõuab maailm läbi paljude ajastute oma hävitamiseni ning tagasi mittearenenud seisundisse, kust tsükkel algab uuesti.See evolutsiooni ja lagunemise protsess on Brahma päev.
Neli sihti
Hinduism pakub inimestele nelja sihti , mis kokkuvõttes tagavad usutavasti vaimse ja ühiskondliku harmoonia .
Artha (maine, jõukus ja edu ) on õige siht, kui selle poole liigutakse ilma iha, viha ja ahnuseta
Kama (iha, nauding ) on samuti lubatud siht , kui see on kooskõlas dharmaga.Käma alla kuuluvad seks, mäng, meelelahutus ,kunst ja kirjandus.
Dharmal (voorus, moraal ) on kaks tasandit: inimese enda ainuomased kohustused ning absoluutne moraal, mis kehtib üldiselt
Mokša (vaimne vabanemine ) on hinduismi ülim püüdlus , see on vabanemine kannatuste ja ümbersündide köidikutest. Mõned hindud arvavad , et kõik need sihid on omavahel tihedalt seotud, kuid mitte ükski neist pole esmatähtis.Teised arvavad et nende sihtide hierarhia tipus on mokša, mis on tähtsam kui ülejäänud ja on nendega isegi vastasseisus.
Pühad
Hinduistlike pühade kombed nagu paljud muudki hinduismi tavad erinevad piirkonniti nii Indias endas kui ka mujal maailmas.Palju on kohalikke pidustusi, mis on seotud kindla palverännakukoha või pühamuga ning mida teisal ei teata.Samuti sõltuvad pidustused konkreetse austatava jumala kehastusest.Mõnda püha nagu näiteks Drival'it ja Holi't tähistatakse kõikjal, kuigi tavad, laulud tantsud ja jutustused võivad eri paigus olla erinevad.
Navaratri
Navaratri on väga eriline aeg, mis on Jumalaema auks pühendatud.
Iga päev on pühendatud erinevale Jumalaema aspektile ja sel päeval keskendutakse vastava aspekti energiale.
Need 9 päeva jagunevad ka kolme kaupa kolme rühma:
KALI -esimesed kolm päeva on pühendatud Kalile - Hävingu ja Taastamise Jumalannale, Shiva Kaasale.See on puhastumise aeg - aeg lasta lahti kõigest, mis on ebaoluline sinu elus. See on nagu suurpuhastus, et teha ruumi uuele.
LAKSHMI-järgmised kolm päeva on pühendatud Lakshmile - Õitsengu ja Heaolu Jumalannale, Vishnu Kaasale.See on aeg, et hoida ja hoolt kanda asjade eest või omandada vajalik (oskus , asi) selleks , et elu oleks täis heaolu ja soovide täitumist. See on justkui õigete asjade saamine, mis on vajalikud, et muuta su elu õnnelikuks
SARASWATI- viimased kolm päeva on pühendatud Saraswatile - Tarkuse , Teadmiste ja Kunstide Jumalannale, Brahma Kaasale.See on aeg, et vastu võtta Jumalik Juhendus, kuidas õigesti kasutada kõiki sinu teele saadetud abiallikaid. See on justkui selle kõige, mis sulle on antud, kõige efektiivsem ja sihipärasem kasutamine.
Hindu kalender
Hindud kasutavad kaheteistkümnekuulist kalendrit , kuhu iga viie aasta tagant lisatakse üks kuu, et pidada sammu päikesekalendriga.Iga kuu jaguneb' heledaks poolkuuks', mil kuu kahaneb.Sellegipoolest on India erinevates piirkondades läbi aegade kasutatud mõnevõrra erinevaid kalendreid.Enamasti lõppeb kuu täiskuuga ning piirkondades, kus kuu algab noore kuuga , võivad usupühade päevad erineda kuni 15 päeva.Aasta on samuti jagatud kuueks hooajaks, mis kajastavad India ilmastikutingimusi.
Erinevad teed
hinduismis on vaimse elu elamiseks üldtuntud usulised teed, mida kõiki võib nimetada joogadeks.Need on maailma ja enesemõistmise ning jumalikkusele lähenemise moodused ning iga inimene võib valida omale sobiva tee.Paljusid juhib sellel teel guru .

• Bhakti tee(pühendumine) Bhaktile andunu pühendab oma armastuse ühele jumalale , surudes alla isikliku tahte ning uskudes, et jumal kaitseb oma kummardajaid.Bhakti teele asunute siht on tuua oma elu jumalale armastusohvriks.
  
• Džnjaana tee (teadmine) Tähendab hinduismi filosoofiliste arutluste taga asuva tõe tundmist.Tõeni aga ei jõuta ainult tõest lugemise kaudu, tõde on võimalik ka otseselt kogeda.Džnjaana tee on võib-olla kõikidest teedest kõige raskem, selle jälgijat peab igal sammul juhendama guru
  
• Meditatsioon ja vaimse distsipliini tee. See tee hõlmab mitmesuguseid vaimseid distsipliine, sageli ka keha ning südame ja mõistuse. harjutused on sellel teel väga süstemaatilised ning õpilane liigub ühelt tasandilt teisele.
  
• Ahimsa. tähendab mittetapmist või mittevigastamist.Hinduismis peetakse nii inimeste kui ka loomade elu pühaks.Ahimsa pühimõtte jälgija ei söö liha ega tapa või haava kunagi ühtegi elusolendit
  

Püha lehm.
Hindud on sajandeid austanud ja kaitsnud lehma ning lehma tapmist on peetud raskeks kuriteoks.Lehm on tähtis nii India majanduses-kui ka usuelus.Lehmad söövad taimi ja toodavad piima, millest tehakse jogurtit, juustu, ja ghee'd.Härgadega küntakse maad, kuhu külvatakse vilja.Põllumajandus india külades sõltub paljuski lehmadest ja härgadest, mistõttu neid austatakse nagu ema ja isa.
Palverännak
Hindude usuelus on palverännakutel oluline koht ning sealt saadud õnnistused loovad palverändulile häid karmavilju. Kõikjal Indias on sadu palverännakuid , alates pühadest mägedest ja jõgedest ning lõpetades templite ja väikeste pühamutega.Mõned neist nt Varanasi Gangese jõe ääres.Kailase mägi Himaalajas, meelitavad kohale hindusid nii Indiast kui ka väljastpoolt Indiast.Samas on ka kohaliku tähtsusega palverännakupaiku.Palverännakuid võib teha aasta ringi ning igas pühapaigas saab abi erinevatele probleemidele.Ühed paigad on seotud haiguste ravimisega, teised soodustavad laste eostamist, kolmandate külastamine toob majanduslikku õitsengut ja õnnistust.Paljud lähevad palverännakule, et jõuda jumalale lähemale.
Riitused
Iga hinduismi siirderiitus koosneb mitmest rituaalist, mida nim samskara 'teks ning mis algavad juba enne sündi ja lõppevad surnukeha tuhastamisega.Need on hindu perekonnaringis suurteks pidustusteks ning need tugevdavad ka kogukonnasiseseid sidemeid .
Raseduse ajal loeb ema hinduistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Nimeandmise tseremoonia on tavaline kümnedal või kaheteistkümnendal päeval pärast sündi.Perekond teatab preestrile sündimise päeva ja kellaaja, et too võiks teha horoskoobi ja soovitada nimeks sobivaid silpe.Laps viiakse esimest korda välja nimeandmise tseremooni ajal.Kui laps on ühe- kolme - või viieaastene, raseeritakse ta pea, alles jäetakse ainult väike juuksetutt.Raseerimine sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist.Samuti tähistab see soovi, et lapsel oleks hea elu
Surma korral, kui võimalik pannakse surija suhu , enne kui hing on tema kehast lahkunud, mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda.Surnukeha pestakse,riietatakse,mässitakse uude riidetükki ja asetatakse kanderaamile ning viiakse rongkäigus matmistuleriidale.Tuleriidal poetab vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, samal ajal asetavad teised väikeseid puutükke tuleriidale.Sel ajal lauldakse mantrat.Kui tuleriit või ahi on süüdatud, kantakse ette palveid hindude pühakirjast, et anda hingele rahu. Tuhk puistatakse Gangesesse või mõnda teise jõkke või merre.
Pulmade jaoks otsivad vanemad oma poegadele ja tütardele sobivad abikaasad.Seda tehakse kas tutvuse või ajalehekuulutuse kaudu.Tseremooniat alustavad pruudi vanemad, tervitates kombe kohaselt peigmeest ja soovides talle õnne.Samal ajal võib pruut esitada jumalanna Parvatile isiklikke palveid.Paari ühinemist tähendab see, kui nende paremad käed on sümboolselt kokku seotud puuvillariidaga, mis on kurkumise kollaseks värvitud.Seejärel pritsitakse neid veega.Nüüd kõnnivad nad kolm korda ümber püha tule, ohverdades riisiterasid.Abielutseremoonia ei lõpe enne, kui paar on astunud seitse sammu , andes iga sammu ajal pühaliku tõotuse.Seitse sammu sümboliseerivad toitu, tugevust, heaolu,hüvangut,lapsi,häid hooaegu,harmooniat abielus ja sõprust.Alles seejärel on paar abielus ning pärast õnnistamist ja palveid saavad sõbrad ja perekond osa pulmapeost.
Hinduism tänapäeval
tänapäeval võib suuremaid hindude kogukondi väljaspool Indiat leida Lõuna-Aafrikas,Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias,Austraalias, Lääne-India saarestikus, Fidži saartel ja mujalgi.Nüüdisaegsed hindude religioossed organisatsioonid , nagu nt Ramakrišna Vedanta Missioon või Rahvusvaheline Krišna Tunnetuse Ühing (ISKCON) on leidnud viimasel ajal järgijaid läänes.Hinduismi põhimõttes ja sümbolid kuuluvad tänapäeval lääne usulisse sõnavarasse.Paljudel on hinduism elustiil- see on nii usund kui ka kultuur, millesse ollakse sündinud.Hoolimata hindude suhteliselt vähesest hulgast väljaspool Lõuna-Aasiat, on hinduistlikul filosoofial ja mõtlemisel arvestatav tähtsus lääne usulise mõtlemise ja eneseväljenduse arengus.