Eesti
Maaülikool
Veterinaarmeditsiini
ja Loomakasvatuse instituut
Liisa -Reet
Piirimäe, Maris Pihlapuu
Loomakasvatus
II kursus
Söömust
mõjutavad faktorid
Söötmisõpetus
Juhendaja
Emeriitprofessor Olav Kärt
Tartu
2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.
Mis on söömus 4
1.1
Söötmistase 5
1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5
2.Söömust
mõjutavad tegurid
2.1Looma
individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6
2.2
Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7
2.3
Söödaratsiooni
koostis 8
2.4
Fermentatsiooniproduktide
mõju 9
2.5
Vesi 10
2.6
Sööda
kvaliteet ja puhtus 10
2.7
Keskond 11
2.8
Lehmast endast tulenevad tegurid 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud
kirjandus 13
Sissejuhatus
Käesoleva
referaadiga tutvutakse söömise kui mõistega ning uuritakse, kuidas
erinevad faktorid mõjutavad söömust. Referaadist saab
informatsiooni selle kohta, kuidas mõjutavad söömust looma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lootspill
Õppematerjali autor
ainevahetuses ioonidena Ca2+. Elementaarset kaltsiumit ei leidu looduses, kõige tavalisem CaCo3.loom vajab mineraalelementi, kuid me söödame loomale mineraale. Mineraalelemendid imenduvad kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tähendab seda, et ioonid läbivad soole epiteelis rakkudevahelisi kanalite kaudu lihtsa difusiooni teel ( madalama September-detsember 2008. a. kontsentratsiooni suunas). Ca ioon surutakse läbi kanali transportvalkude abil. Mineraalelementide ioniseerumist mõjutavad soolkanali pH, ammoniaak, rasvade sisaldus söödas jne jne. Tänapäeval kasutatakse söötmispraktikas nn kelateeritud mineraalelemente, kus kahevalentsed mineraalelemendid on seotud aminohapetega ja/või valkudega. Sellised mineraalelemendid imenduvad kui aminohapped, mis pole reguleeritud hormonaalsüsteemiga. Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi. Kaltsium Kõige levinum mineraalelement.
tagasi. · Alguses kasutati glütserooli üleminekuperioodi lüpsilehmade energia ainevahetusega seotud haiguse (ketoosi) ennetamiseks ja raviks. Viimastel aastatel on seda hakatud kasutama ka kui energiaallikat suuretoodanguliste loomade ratsioonis, asendamaks tärkliserikkaid söödateravilju. Mõned katsed on näidanud, et manustades energiajoogina 1 kg glütserooli päevas väheneb NEFA- de taset veres ja sellega ketoosioht. · Parandab eriti silo söömust. Maaleht jutustab · Marko Kassi doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit. · Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva
poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt rohusööda seeduvust ja söömust. Kudede puitumise negatiivne Tabel 5. Kõrte/varte NDF ja TP sisaldus g kg-1 KA-s. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/ varsumine nuppumine Õitsemine NDF TP NDF TP NDF TP Põldtimut 541 121 660 101 688 85 Har. aruhein 537 128 624 114 661 97 Karj. raihein 529 122 612 106 620 93
emasloomade paaritamiseks puhtatõulist sugupulli; ristandpullidel on jõudlusnäitajad tagasihoidlikumad; Lihaveiseid on ostetud liiga palju, neile ei jätku sööta ja juurdekasv tagasihoidlik; Igal aastal kasutatakse uut tõugu pulli, teadmata, mida sellega saavutada tahetakse; Vasikaid ei võõrutata õigeaegselt- tekib suguluspaarituse oht; Ei grupeerita vanuserühmade järgi, mis põhjustab söötade ebaratsionaalse kasutamise; Poegimisi ei jälgita Sugupulli koormust mõjutavad tegurid Paaritamisele kuuluv lehmade ja mullikate hulk; Planeeritav vasikate sünniperiood; Sugupulli tõug, vanus, toitumus, tervis; Aastaaeg; Ümberindlevate emasloomade arv; Pulli koormus paaritusperioodil (kuni 60 päeva) 20...40 emaslooma Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades? Ekstensiivne mahetootmine: hereford, aberdiin-angus, soti mägiveis, gallovei, dexter; Intensiivne nuumamine: limusiin, akviteeni hele, sarolee, simmental, piemont, belgia sinine
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9,
Müra aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm violetne
• Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Suurt valget ja peekonitõugu emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid