Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................2
Perevägivalla
defineerimine ..................................................................................2
Müüdid perevägivalla
kohta.................................................................................3
Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla
erinevus.............................................4
Koduse vägivalla tagajärjed
lastele......................................................................5
Rasedate vastane vägivald
Eestis.........................................................................6
Statistikat perevägivalla
ohvrite kohta.................................................................6
Kust saab
tuge?....................................................................................................7
Kasutatud
kirjandus.............................................................................................8
Sissejuhatus
Vägivald on käitumine, mille abil
saavutatakse teises inimeses
hirmu tekitades võim tema elu üle. See tähendab ka teise inimese
käitumise, mõtete ja tunnete kontrolliminest.
Vägivaldse käitumise liigid on:
Vaimne vägivald
Füüsiline vägivald
Seksuaalne vägivald
Vaimne vägivald võib eksisteerida väga erinevates vormides , nagu
verbaalne, psühholoogiline, majanduslik, sotsiaalne vägivald.
Vägivallatsejad rakendavad oma ohvri suhtes erinevaid tehnikaid
alates psühholoogilisest survest ja õhkrast sõimust kuni
majanduslike piirangute seadmise ja sotsiaalse isolatsioonini. Mehe
vägivaldne käitumine võib olla alguses peaaegu märkamatu manipuleerimine ja naise elu ning tegemiste kontrollimine.
Manipuleerimine ja kontrollimine tähendab teise inimese mõtete,
tunnete ja käitumise suunamist ja juhtimist. Vaimse vägivalla abil
halvatakse ohvri mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Eesmärgiks on
ohvri enesetunde, eneseusu , vastupanuvõime purustamine ja isiksuse
hävitamine. Vaimne vägivald on tihti varjatud. Paljusid vaimse
vägivalla vorme on väga raske kindlaks teha.
Füüsiline vägivald võib ulatuda kinnihoidmisest ja
rusikahoopidest kuni kägistamiseni ja mitmesuguste relvade
kasutamisest kuni roimadeni. Naistele tekitatud vigastused, haavad, traumad vahelduvad sinistest laikudest, muhkudest, muljumishaavadest
kuni püsivate kahjustuseni, nagu kuulmis -, nägemis- või
liikumisvõime kaotamine. Raseduse ajal naise kallal vägivalla
tarvitamine võib viia raseduse katkemiseni.
Seksuaalne vägivald kaasneb sageli füüsilise vägivallaga või
viib füüsiline vägivald kulminatsioonis seksuaalvahekorrale
sundimisele ja vägistamisele. Seksuaalne vägivald on ka igasugune
naisele soovimatu seksuaalne puudutamine ja tähelepanu osutamine.
Vägivaldne seksuaalvahekord on võimuvahend, mida kasutatakse teise osapoole alandamiseks, et talle kätte näidata madalam koht sugude hierarhias
Vägivalla eri vormid võivad esineda koos. Kõik vägivallavormid
sisaldavad alati vaimset vägivalda. Pole võimalik naist peksta või
vägistada ilma talle sealjuures psühholoogilist traumat tekitamata.
Perevägivalla
defineerimine
Eestis on tihti perekonnas toimepandud naistevastasest vägivallast
räägitud kui pere-või koduvägivallast. Koduvägivald nagu ka
näiteks tänavavägivald, on üldmõiste, mis tähistab vägivalla
toimepanemise kohta. Perevägivalla mõiste annab teada, et peres on
vägivaldsed suhted, kui ei täpsusta, milliste pereliikmete vahel
vägivald aset leiab.
Mõiste „perevägivald“ alla mahub palju vägivalla eri liike:
- Mehe või meespartneri poolt abikaasa või intiimpartneri suhtes toime pandud vaimne, füüsiline, seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma , füüsilised vigastused või muu kahju.
- Naise või naispartneri poolt abikaasa või intiimpartneri suhtes toime pandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju.
- Vanemate või hooldajate poolt laste suhtes toime pandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju. Raskeim lastevastase vägivalla liik on intsest ehk laste seksuaalne ärakasutamine.
- Vanemate vendade -õdede või teiste suguvõsaliikmete poolt laste suhtes toime pandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju.
- Laste(noorukite) poolt vanemate või vanavanemate suhtes toime pandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju.
- Täisealiste lastepoolt eakate vanemate või vanavanemate(kes on kas perekonnast sõltuvad või haiged) suhtes toimepandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju.
Kasutades mõistet „perevägivald“ ei eristu ohvri ja
vägivallatseja sugu. Vägivalda võivad kodus kasutada nii mehed kui
ka naised, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kõige sagedamini esinev
perevägivalla vorm on selline, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme ja eelkõige intiimpartneri – abikaasa või elukaaslase
vastu. Ohvrite ja vägivallatsejate (naiste-meeste) vahekord perevägivalla juhtumite puhul 1:9, seega on igast kümnest ohvrist 1
mees- ja 9 naissoost. Seega saame seoses perevägivallaga rääkida
eelkõige naiste vastu suunatud vägivallast.
- Eesti keeles võiks intiimpartneri vastu suunatud vägivalda defineerida kui „lähisuhetevägivald“.
Müüdid
perevägivalla kohta
Enamlevinud müütilised arusaamad lähisuhtes toimepandavast
naistevastasest vägivallast:
Normaalne mees ei ole vägivaldne. Oma naist peksab vaid psüühilise
hälbega, vaimse puudega või asotsiaalne mees. Tegelikkuses on ka
täisesti normaalsed, isegi edukad ja haritud mehed vägivaldsed.
Vägivald ei ole vaimse tervise probleem ega psüühiline
kõrvalekalle. Vägivaldseid mehi kohtab kõigis ühiskonnakihtides,
kuni või ja vaimu tippudeni. Uurides lähemalt tippteadlaste,
kultuuri- ja ühiskonnategelaste elulugusid, selgub tihti, et eraelus
kohtlesid need mehed oma naisi julmalt ja jõhkralt. Üheks näiteks
on siin Pablo Picasco.
Kui naine jääb vägivaldse mehe juurde, tähendab see, et ta naudib
vägivalda või kiidab seda heaks. Kuna naiste- ja lastevastane
vägivald on niivõrd tavaline , eeldavad paljud naised oma
vanemate-sõprade-tuttavate ja eelmiste põlvede kogemustele
toetudes, et vägivald kuulubki paratamatult pereelu juurde. See ei
tähenda, nagu oleksid kõik naised, kes elavad vägivaldses suhtes,
masohhistliku meelelaadiga ja tahaksidki sellist kohtlemist
Kodune vägivald on tavaliselt ühekordne juhtum. Peres aset leidnud
vägivald on harva juhuslik üksikjuhtum. Üldjuhul muutub vägivald
peagi regulaarseks ja süstemaatiliseks ning võib kesta
aastakümneid, muutudes ajapikku üha julmemaks.
Naised põhjustavad ise oma käitumisega vägivalla puhkemise. Nad
provotseerivad mehi vägivallale oma pideva näägutamisega,
väljakutsuva riietuse või käitumisega. Tegemist on ühiskonnas
kõike tavalisema ja laiemalt levinud arvamusega. Vastavalt sellele
arusaamale naine provotseerib meest vägivalselt käituma oma
torisemise, vastuhakkamise, märkuste tegemise, kurtmise või
nõudmisega. Vägistamispõhjuseks peetakse sageli naist ennast, kes
ahvatleb ja peibutab meest vägistama. Selles mõtlemisviisis nähakse
naist süüdlasena vägivallas. Naised võivad sattuda
vägivallatsemise ohvriks, kui nad paluvad mehelt toiduraha , kui
lõunasöök pole õigeks ajaks valmis, kui mehe arvates toit polnud
hea- supp oli kas liiga soolane või mage . Tegelikkuses nendes
peredes, kus vägivald on igapäevane nähtus, algatab neine aruharva
sõnavahetuse, ta on liiga ärahirmutatud ja allasurutud, et oma
arvamust avaldada.
Meeste vägivalda naiste vastu põhjustab alkohol ja/või narkootikumid .
Tegelikkuses käituvad vägivaldselt nii purjus kui ka täisesti kained ja karsked mehed. Paljud alkohoolikud jätkavad oma partneri
ja/või lapse löömist ka pärast kaineks saamist. Alkohol ja
nakootikumide tarvitamine ei ole vägivalla põhjus, kuigi
joobeseisundis toimub 65-80% vägivallajuhtumitest. Alkohol mitte ei
põhjusta, vaid soodustab vägivaldset käitumist.
Naiste ja meeste
vastu suunatud vägivalla erinevus
Naiste vastu suunatud vägivald erineb paljude tunnuste poolest
meeste vastu suunatud vägivallast:
Vägivallatseja sugu.
Naiste suhtes kasutavad vägivalda valdavas enamikus vastassoost isikud ehk mehed.
Meeste kallal tarvitab vägivalda üldjuhul samast soost isik ehk iga teine mees.
Vägivallatseja ja ohvri lähedus aste.
Naiste suhtes kasutavad vägivalda enamikul juhtudel abikaasad / partnerid või tuttavad mehed. Umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat.
Meeste kallal tarvitavad vägivalda rohkem võõrad või juhututtavad, pereliikmete puhul eelkõige sama pere teised meessoost liikmed.
Vägivalla toimepanemise koht.
2/3 vägivallajuhtumitest toimuvad naise kodus. Seega kuulus inglise vanasõna „minu kodu minu kindlus2 naise puhul ei kehti. Naise jaoks pn kõige ohtlikum koht maailmas tema enese kodu
Mehed langevad vägivalla ohvriks valdavas enamikus kohtades nagu tänaval, baaris jm või siis töökoha.
Vägivalla kasutamise motiivid.
Naised kasutavad paarissuhtes meeste vastu vägivalda sagedamini siis, kui neid endid on enne pikema aja jooksul ja korduvalt vägivaldselt koheldud. Naiste vägivald on tihti enese või laste kaitsmise vahend või katse lõpetada mehepoolne vägivald.
Mehed kasutavad vägivalda eelkõige eesmärgiga naise üle domineerida.
Vägivalla tagajärjed.
Naine on üldjuhul mehest füüsiliselt nõrgem. Naistele on järelikult ka vägivalla tagajärjed raskemad . Eriti ohtlik on vägivald vanematele naistele. Ealised muutused toovad naise jaoks kaasa luude hõrenemise. Mehe rusikahoop võib vanema naise jaoks seetõttu lõppeda tõsise traumaga.
Mees on tugevam kui naine. Ka mehe füüsiline potentsiaal on paremini välja arendatud, mees teeb rohkeb füüsilist tööd, tegeleb enam jõudu arendavate spordialadega
Koduse vägivalla
tagajärjed lastele.
Lastest võivad saada vägivalla ohvrid mitmel viisil:
- seksuaalsed ja füüsilised kallaletungid
- seksuaalne ärakasutamine (näiteks lapsele või teismelisele prostutsiooni või pornograafia, sh poseerimise pealesurumine
- hooletussejätmine
- peksimine
- mõrv
- lapserööv
Lapse ja teismelise perevägivalla ohvri iseloomulikud tunnused:
- Silmaga nähtavad vigastuse. Sinikad , vigastused kätel.
- Vanemliku hoolitsuseta jätmine. Laps hooldamata , kasvatamata.
- Probleemid koolis. Popitegemine, mittehakkamasaamine, ühistegevustest kõrvalehoidumine, koolist väljalangemine
- Sotsiaalne isoleeritus. Omaettehoidumine, sõprade puudumine.
- Isiksusemuutused. Lapsest on saanud kiuslik, kuri, küüniline, depressiivne, kurb isik.
- Käitumisprobleemid. Agressiivne kaasõpilaste, endast nooremate laste, loomade suhtes. Lõhub asju, vandaalitseb.
- Otsustamisvõimetus. Ei suuda ise endale abi otsida ega kodustest probleemidest rääkida.
- Hulkurlus. Väldib kodu või põgenem kodunt.
- Alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine.
- Omandiõigust rõhutav ja armukade käitumine oma tüdruksõbra suhtes, tema käimiste ja tegemiste kontrollimine.
- Vägivaldne lähisuhtes. Ähvardused, seksi pealesurumine partnerile.
- Naistevihkamine. Noormeestel viha väljanäitamine tütarlaste suhtes või nende naeruvääristamine.
- Meestevihkamine. Tütarlastel viha või hirmu väljanäitamine poiste suhtes.
- Rasedus
- Väärkohtlemisest või vägivallaga ähvardamisest teatamine.
Lapsed õpivad vägivalda tundma väga erinaval viisil. Nad võivad
näha vägivalda filmides , raamatutes, televisioonis. Nad võivad
kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Laste kallal kasutavad
tihti nende vanemad, kuid ründajateks võivad olla ka teised pereliikmed , sõbrad, tuttavad, hooldajad ja võõrad.
Rasedate
vastane vägivald Eestis
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis läbi rasedate vastase
vägivalla uurimuse 2005-2006. Aasta sügistalvel. Uurimus näitas,
et raseduse ajal koduvägivald suureneb.Eriti intensiivistub
füüsiline vägivald. Iga viies naine, kellel on olnud rohkem kui
üks kooselu ja vähemalt teine rasedus, on kogenud raseduse ajal
partneripoolset füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda 6%,
vaimset vägivalda aga kolmandik.Nii kannatas raseduse ajal endise
partneri poolse vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all
1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem naisi kui Eestis
keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald
algas pärast rasedaks jäämist.
Statistikat
perevägivalla ohvrite kohta
Numbrilisi andmeid perevägivallajuhtumite kohta on võimalik saada
peamiselt kahest allikast – politseistatistikast ning mitmesuguste
uuringute kaudu. Kuna perevägivald on suures osas nö varjatud ehk
enamikust vägivallajuhtumitest politseile ei teatata, on asjakohane ametliku statistika kõrval tutvuda ka uuringutulemustega. Seejuures
tuleb arvestada, et uuringute tulemused sõltuvad sellest, mida ja
millises vormis on küsitud (kuidas vägivalda määratletakse,
millise perioodi kohta küsitakse jmt) ning statistika ja uuringutulemused ei ole võrreldavad.
Lähisuhtevägivalda on iseseisva teemana Eestis põhjalikumalt
uuritud alates 2000. aastate algusest. Nii 2001. aastal, 2003. aastal
kui ka hilisemad uuringud on hinnanud perevägivalla all kannatavate
naiste osakaalu kuni 20%-ni. Küsitud on nii vaimse, füüsilise kui
seksuaalse vägivalla kohta. See tähendab, et näiteks uuringu
„Vägivald ja naiste tervis“ andmeil sai kuni 41 000 naist
2003. aastal Eestis vägivalla tagajärjel vigastada.
Ka teistes riikides läbi viidud uuringud näitavad
lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste osakaaluks 10-25%,
olenevalt sellest, mida ja kuidas täpsemalt küsitud on. Seejuures
näitavad küsitlused, et politseisse jõuab umbes 10-30% kõikidest
perevägivallajuhtumitest.
Politseiameti teabe- ja analüüsitalituse statistika annab ülevaate
Eestis toimunud kehalise väärkohtlemise juhtumitest ( KarS § 121)
aastatel 2005 kuni 2008.
Perevägivalla levinuimad tüübid on: abikaasa väärkohtlemine
(mehe või naise), laste väärkohtlemine, vanavanemate
väärkohtlemine, õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine.
Registreeritud peretüli teateks loetakse politseisse laekunud ning
politsei infosüsteemi POLIS kantud teated , kus esmase põhjalikult
kontrollimata info kohaselt on tegemist peretüliga. Peretüli teate liigiks märgitakse:
a) peretüli lapse osalusega,
b) lapse osaluseta,
c) probleemne pere (märgitakse siis, kui tegemist on esmase infoga ja ei ole teada lapse osalus või mitteosalus).
Tabel 1. Kehaliste väärkohtlemine perekonnas
Sündmuse liik
2005
2006
2007
2008
Peretüli (lapse osaluseta)
243
282
378
246
Vägivald lapse suhtes
197
235
288
400
Peretüli (lapsega)
96
115
119
111
Probleemne pere
245
92
31
43
…
Kehalise väärkohtlemise
juhtumid kokku
2697
2955
3597
4354
Märkus: sündmuse liigi märkimine toimub sündmuse registreerimisel
esmase teabe põhjal.
Kui vaadelda kõiki peretülisid koos (nii lapse osalusega kui
osaluseta + „probleemne pere“) siis 2005. aastal moodustasid
peretülid 22 % kõikidest kehalistest väärkohtlemistest, 2006.
aastal 17%, 2007. aastal 15% ning 2008. aastal 9%. Võttes arvesse
kehaliste väärkohtlemiste umbes 40%-list kasvu 2008. aastal,
võrreldes 2005.-2007. aasta keskmisega, võib väita, et peretülide
osakaal kehalistes väärkohtlemistes on kahanenud, seda ka
absoluutarvudes.
Tabel 2. Vägivald perekonnas sündmuseliigi kaupa 2005.-2008. aastal
löömine
peksmine
kägistamine
ähvardamine/ psüühiline vägivald
muu füüsiline vägivald
Peretüli (lapse osaluseta)
421
506
40
11
137
Vägivald lapse suhtes
489
348
20
12
185
Peretüli (lapsega)
198
131
23
1
72
Probleemne pere
83
210
9
4
92
Perevägivald kokku
1191
1195
92
28
486
NB! UUEMAT STATISTIKAT MA INTERNETIST EI LEIDNUD
Kust saab tuge?
Eestis on praegu 10 naiste varjupaika, mis pakuvad vägivalda
kogenud naistele (vajadusel koos lastega):
· turvalist
pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohu korral ja
võimalust rahuneda, välja puhata ;
· vajadusel ajutist
elupaika;
· psühholoogilise
nõustamise ja kriisiabi võimalust;
· abi
ametiasutustega (nt politsei, sotsiaalamet) suhtlemisel;
· informatsiooni
probleemi juriidiliste külgede kohta (nt kohus, lahutus ,
lastekaitse) ja võimalusel ka juristi konsultatsiooni;
· tuge nn uue elu alustamisel ;
· võimalust alati
varjupaika tagasi pöörduda, et koos arutleda järgmisi samme.
Varjupaikade kontakttelefonid on rahaliste võimaluste piires avatud
reeglina ööpäevaringselt , sinna tasub helistada ka siis, kui
hetkel ei ole vaja mitte ajutist elupaika vaid lihtsalt nõuannet.
Samuti lepitakse telefoni teel kokku varjupaika saabumine, sest
aadressid ei ole turvalisuse huvides avalikud.
Kõik Eesti naiste varjupaigad on loodud kodanikualgatuse korras.
Esimene varjupaik loodi Tartus 2002. aastal. Järgmisena alustas
2005. aastal tegevust varjupaik Tallinnas. 2006. aastal avati naiste
varjupaik Ida-Virumaal, 2007. aastal Lääne-Virumaal. 2008. aastal
õnnestus avada koguni kolm uut varjupaika- Viljandimaal , Järvamaal
ja Valgamaal. 2009. aastal lisandusid varjupaigad Raplamaal ja
Pärnumaal. 2010. aastal käivitati Võru varjupaiga töö.
Seni on nende tegevuse põhiliseks rahastajaks
olnud Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.
Naiste varjupaigad:
Ida-Virumaa
Naiste Tugikeskus-Varjupaik
Järva
Naiste Varjupaik
Pärnu
Naiste Varjupaik
Raplamaa Naiste Varjupaik
Tartu
Naiste Varjupaik
Valgamaa
Naiste Varjupaik
Viljandi
Naiste Varjupaik
Tallinna
Naiste Kriisikodu
Tähtvere
Avatud Naistekeskus
Võrumaa
Naiste Varjupaik
Tugitelefon: 1492
Kasutatud kirjandus
„lähisuhete VÄGIVALD“ Helve Kase
http://www.naistetugi.ee
http://www.naisteliin.ee/index.php?id=29
9
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Fartyld trgfsda
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid