peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju kui süda kutsub. Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu." ,,Kui vankrigagi läbi saaks,"arvas naine.Ta oleks kõige parema meelega ostnud terve Vargamäe, aga juba elati seal ees. Näide: Hea meelega oleks Andres ostnud kogu Vargamäe, et elada siin omasoodu nagu vürst, aga teine mees oli temast ette jõudnud, oli teise koha varem ostnud. Seega jäi Andresele soisem ning raskesti haritav Mäeotsa. Andrese plaaniks oli rajada oma talu ning tagada parim oma naisele ning tulevastele lastele. Näide: Sest olgugi et peremees ainult paar kuud oli abielus, mõtles ta ometi juba järeltuleva soo peale; tähendas abielu temale eelkõige lapsi. Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Esmaseks ülesandeks oli kõik eluks vajalik sisse seda ning seejärel hakata tegelema maade kuivendamisega
inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks toota
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu: · Rahvaarvu kasv 2006- 2050: 14% · Sündimus: 12 4 · Suremus: 10 · Imikusuremus: 5,1 · Keskmine eluiga (N/M): 81/76 · Kirjaoskus: 99.0% · SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 31800 · Põllumajanduse % SKTst: 1,0 · Tööstuse % SKTst: 25,6 · Teeninduse % SKTst: 73,2 · Haritav maa: 23% Suurbritannia kuulub arengutasemelt inforiikide hulka, sest 20. sajandi lõpul, tööstuse osakaalu kahanemise ehk deindustrialiseerimise taustal kasvasid seal kiiresti äriteenused, meelelahutustööstus ning sotsiaalteenused. Inimestel on raha ja vaba aega, mitte ainult ülemkihil, vaid ka kesk- ja töölisklassil. RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: · Alates 1
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskk...
ise maad harima kuna neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Vabatalupojad tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul teotööd tegema. Neid leidus kõige rohkem maaisandate isiklukes valdustes: möldirid, kõrtsnikud, sepad, puusepad. Mõisa ametimehed oli vabad adratalupoegade tavalistest koormistest. Adratalupojad on talupoegade põhilikk, kes pidi tegema teotööd ja maksma makse. Omasid ka palgatöölisi. Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades(1 adramaa=ühe adraga haritav maa=410 ha). Üksjalad olid küladest välja poole uusi talusid asutavad adratalumede nooremad pojad. Koormised väiksemad –uudismaa ülesharimine oli vaevaline. Vabadikud olid külaühiskonna laumiseskihis ehk ilma maata või vähese maaga põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad-sulased-teenijad. 13, 14 saj. allikates on ka mainitud trääle ehk orje (sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahti ostetud surma mõistetud) Pilet nr.7 1.Vaimuelu Rootsi ajal. Uusaegne Põhja – Euroopa: 17
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute...
toodetakse hüdroelektrijaamades. Elektrienergia toodangult 1 elaniku kohta on Norra maailmas esikohal. 2009. aastal kasutati 25 691 kW/h inimese kohta ja toodeti 27 549 kW/h inimese kohta. Ma arvan, et selle riigi energiamajandus on vägagi paigas ja teised riigid peaksid võtma Norralt eeskuju, sest toota rohkem, kui tarbida ja seda väga rohelisel moel on suur saavutus. 15. Pildid hüdroelektrijaamast 16. Põllumajandus Põllumaa hõlmab 3,3% riigi territooriumist, sellest 2,7% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,01%. Rohumaad hõlmavad 0,6% Norra territooriumist, metsad 33,3% ja muud maad 63,4% Norra pinnamood on peamiselt mägine. Idaosas asuvad suured orud. Need tegurid raskendavad põllumajanduse arengut. Norra asub parasvöötmes. Seal on taiga- ja segametsade leet- ja pruunmullad, mis on väheviljakad. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule Norra edelaosas. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km².
Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus.
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese v...
Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%. Kolmveerand tarbitavast maagaasist ja naftast veetakse sisse, kuna Ungari maardlad on ammendumas. 36% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Töötlevas tööstuses toodetakse musti metalle, keemiakaupu, ehitumaterjale, toiduaineid, mootorsõidukeid ja ravimeid. Umbes kolmandik tööstusest paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani,
Liivi sõja alguseks oli teorent valitsevaks rendiliigiks muutunud just eramõisates, kuid näiteks Saare-Lääne piiskopkonnas oli see suhteliselt tagasihoidlik. 16. saj. jätkus mõisapõldude laiendamine. Eesti talurahvas jagunes sel ajal mitmeks alarühmaks, kes erinesid oma majandusliku ja õigusliku seisundi poolest: Adratalupojad kõige põhilisem ja arvukam rühm. Nimetus tulenes sellest, et põldude suurust arvestati adramaades. Adramaa tähendas keskmist talu, mis oli haritav ühe perekonna tööjõuga kasutades ühte atra ja rakendit. Üksjalad tekkis XV saj. I p. talupoegade kiht, kes olid peamiselt adratalunike nooremad pojad, kellel polnud isatalus ruumi ja kes rajasid uue talu senistele võsamaadele. Talud olid väikesed ja ja algul oli neil koorniseks mõisa vastu 1 jalapäev nädalas sellest ka nimetus. Kui üksjalad harisid maad juurde kasvasid ka koormised ja nende seisund lähenes adratalupojale.
8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse : Madalsoomuuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta. Madalsoomuldade põhiliseks puuliigiks on kask, kuid hästi sobib sinna ka must lepp. Kui madalsoomulda on kuivendatud, siis sobib sinna ka kuusk ( Raimo Kõlli 2012; lk 377). Väga õhuke, halvasti lagunenud madalsoomuld on väga kergelt haritav, kuid nad on oma turbakihi esinemise tõttu paigutatud C-agrorühma, ehk piiratud kasutussobivusega muldade rühma. Sellised raskelt haritavad mullad on tithi kasutatud metsamaana, just nagu antud maa. Kohapealt vaadatuna oli antud mulla struktuursus pigem hea ning tundus justkui seal sobiks teravlilja, rapsi, herne ja oa kasvatamiseks piisav. Selle mulla kaitsmiseks ongi jäetud sinna peale kasvama mets, et põllumaana mitte liiga ära kurnata. 17
Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada Soodsam olukord oli vabatalupoegadel Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad, ülesotsijad ja tagasitoojad Pärisorjus – talupoeg võis omada vallasvara, kuid pidi tegema mõisa põllul tööd ja maksma koormisi Sunnismaisus – talupoeg ei tohtinud väljarännata Adratalupojad – nimi tulenes adramaade(1adramaa=1 adraga haritav maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes isatallu ei mahtunud, rajasid talu kuhuhgi ääremaale, kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas Vabatalupojad – vabastatud teotööst, maksid raharenti, liikumisvabadus Maavabad – kõrgeim kiht, endiste ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, neid oli väga vähe
territoriaalsega, seega nõrgenes sugukonna mõju. Ta rajas ka killukohtu ehk ostrakismi. Klassikaline demokraatia: regulaarne Aristokraatlik: kaks eri suguvõsadest pärit rahvakoosolek. Õpik 2006: 107. kuningat; geruusia, 5 efoori Orjanduslik nagu ka Sparta. Spartalased olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Helootide haritav maa tagas neile võimaluse relvastada end hopliidina. 7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved. ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates 7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. noormehed riiklikus teenistuses.
1 kultuur- ja looduslikku taime. Kuna põld võib olla elupaigaks ka loomadele, uurin, milliseid imetajaid ja linde võib põllul kohata. 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1.Põllu mõiste Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamiselt lühiealisi (1-2- 2 aastasi) kultuurtaimi. Põld on lage, puudeta ala. Esimesed põllud tekkisid Eestis teise aastatuhande algul eKr. Peagi muutus põlluharimine eestlaste peamiseks elatusalaks. Asustus ja põlluharimine koondus kohtadesse, kus oli viljakas muld. Kasvatati peamiselt otra, hiljem ka talirukist. Esialgu
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
säilivuse tagamine. Katastripidaja vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. 39. Mis on maakataster? Maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 40. Mis on kõlvik ja nimetage kõlvikute liigid. Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega Liigid: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa 14
mljrdm3. Kaspia mere regioonist Euroopa turule suunduv suurim eksporditee läheb läbi Gruusia. Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe avati 2006. aastal ja päevas kannab see umbes 1 miljon barrelit toornaftat. Naftajuhtmete paiknemine on näha joonisel 6. 10 8. PÕLLUMAJANDUS Kogu pindalast moodustab maismaa umbes 99,7% ja siseveekogud 0,3%. Põllumaa all on 24650 km² ehk umbes 35,4% kogu riigist. Haritav maa koos mitmeaastaste põllukultuuridega moodustab 7,5% pindalast ehk umbes 5250 km². Ajutised põllukultuurid võtavad enda alla 3,7% ja mets 39,3%. Muude maastike alla jääb 17468,2 km² ehk 25,1%, peamine osa muust maastikust on mäestikud (joonis 7). Absoluutselt kogu riigi alal pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest teatud piirkondades on igilumi ja jää. Gruusias on üldiselt mägine pinnamood, lääneosas siiski leidub ka tasast maapinda, kuid
Reljeefi madalam osa jääb kaardi loode ossa. Madalaim kaardilt näha olev reljeefipunkt on 51,2 m. Enamasti jääb reljeefi kõrguslik erinevus maksimaalselt 40 meetri piirimaile. Kõlvikuline koosseis: 7 Baaskaardi lehel kujutatud ala keskmes on palju soist ala. Suuremad märgalad on Kakerdaja, Hallikivi, Kodru ja Laeksaare rabad. Lisaks Kaurla ja Põhjaku sood. Enamus alast on kaetud metsa ja looduslike rohumaadega. Haritav maa paikneb asulate ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi. Ojadest võiks välja tuua Ristoja, Palgissaare, Saueaugu, Treimani ja Kadaka ojad. 2.2 Lähteandmed Baaskaardilehel nr
56 viljad, koor, mahl vms on vajalikum kui puit. 102 globaliseerum ine e. üleilm astum ine - kogu maa etnoregioon - etnilisel identiteedil põhinev ühis ilma haarav majandus- ja kultuurialaste kontak kondlik ja majanduslik kooslus, millel on osa tide laienemine ennekõike side- ja transporditeh riiklikke tunnuseid, noloogiate arengu tulemusena. 19 etnos - selgelt eristatava enesemääratlusega, ena haritav maa - põllumajanduses kasutatav maa, masti ühise keele ja /v õ i kultuuriga inimkoos- mille alla kuuluvad regulaarselt haritavad põllu lus. 1 5 6 ,1 6 6 ,169 maad ja mitmeaastased istandikud (puuvilja- ettevõtlusklaster e. -kobar - paljude eri tüüpi kit aiad, viinamarjaistandused, oliivi- ja palmisalud salt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne jm). 85 kooslus, mis on seotud sarnase toote või toote hiidlinn e
, 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , , (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida kasutatakse hüviste tootmisel , 2) Kapital, capital - tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi 2) ressursse (hooneid, rajatisi, seadmeid) ja finantsilised vahendid, mida (, , ),
Rohumaad- 2 rohtaimede ja lehesammalde surnud osad org. Aine koguneb huumushorisonti. Soostunud rohumaad orgaaniline aine kuhjub mullapinnale ja mulda. Orgaaniline aine akumulatsioonihorisondiks, toorhuumuslik või turbahorisont. Sood madalsoos rohttaimed ja puud, rabas turbasamblad ja rabataimed erineva lagunemisastmega turbahorisontidesse. Haritav maa kultuurtaimede ja umbrohtude surnud osad (juured, tüü, põhk, pealsed), ka orgaanilised väetised.Orgaaniline aine satub mulda ka loomsetest allikatest organismide suremisel, ka väljaheited. Orgaanilise aine kaod mullast: 1. Lagunemine (muundumine), mineralisatsioon 2. Väljauhtumine 3. Ärakanne erosiooniprotsessi käigus Mulla orgaanilise aine muundumine: 1.Värske orgaanilise aine mehaaniline peenenemine 2.Biokeemilise protsesside käigus (raku sisemuses) 3
ja teised riiklikud aktsioonid. Käsumajandus on majandussüsteem, kus ressursside ja toodangu jaotamise mehhanismiks on riiklik tsentraalne planeerimine. Loomulik monopol esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab antud haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Lorenzi kõver on antud maal valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astme graafiline kujutis. Maa on tootmistegur, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( näiteks haritav maa, mineraalid, naftamaardlad, metsad ja veeressursid). Majanduskasum on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist antud tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist antud harru. Majandusmudel on oletuste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum, mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi.
teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused - Ettevõtlikkus Loodusressurss – hõlmab kõiki looduslikke ressursse, mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada - Haritav maa - Maavarad - Metsad - Veeressursid - Kliima Mittelooduslik ressurss ehk kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus - Tootmisvahendid - Tootmishooned - Masinad - Seadmed - Materjalid Mis on finantskapital? Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusessurssi. Positivistlik ja normatiivne analüüs
mail ja iseseisvuspäev 11. novembril. (Ibid.) Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja Chopin, teadlane Maria Curie- Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, praeguseks lahkunud paavst Johannes Paulus II. (Euroopa Liidu portaal 2011) Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. (Ibid.) 1.2 Poola riigi ajalugu Poolakad on oma ajaloo üle uhked, ehkki neil on tulnud üle elada palju raskeid ja valulisi hetki. Poola riik tekkis 1000 aastat tagasi. Selle asutas Mieszko I, kuulsusrikka Poola dünastia prints. Poola ajaloos on olnud aegu, mil valitses jõukus ja õitseng, ent maa on langenud ka mitmete sissetungijate ohvriks, mis on toonud rahvale suuri kannatusi.
Thomas Malthust tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Ta väitis, et inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16), aga nende kasutada olevad ressursid aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5). Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust ning oli arvamusel, et haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine, Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. LISA: “Rahvastiku eksponentsiaalset kasvuvõimet kirjeldas Briti demograaf Thomas Malthus (1798). Malthus täheldas, et Põhja-Ameerikas, kus kõrge kvaliteediga maa on vabalt saadaval ning elukvaliteet seetõttu kõrge, kahekordistub rahvaarv iga põlvkonnaga, ning piirkondades, mida on
ostnud. · Leidus kõige rohkem maaisandate isklikes valdustes. ,,Mis meri kaldale uhub on leidja oma." ,,Eliiti" kuulusid veel: · Möldrid · Kõrtsmikud · Sepad · Puusepad · Mõisaametimehed · Igasugused muud käsitöölised. Olid vabad adratalupoegade tavalistest korrmistest. ADRATALUPOJAD · Pidid tegema teotööd ja maksma makse. · Omasid palgalisi tööliseid Talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. 1 adramaa = ühe adraga haritav maa. U. 10 ha. ÜKSJALAD · Küladest väljaspoole uusi talusid asustavad adraniktalunike nooremad pojad · Koormised väiksemad uudismaa ülesharimine oli vaevaline. VABADIKUD · Külaühiskonnas alumises kihis ilma maata või vöhese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad: sulased; teenijad. On mainitud ka orje. 15. saj. II poole hakkas levima arusaam, et talupoeg on mõisniku oma ja kujunes välja sunnismaisus. Pilet nr.7 Vaimuelu Rootsi ajal
Põhjuseks oli : · Ilmastiku soojenemine (see kestis kuni 14. sajandi alguseni) · Hakati kasutama kolmeväljasüsteemi (üks põld alati ,,puhkas" ja selle süsteemi rakendamine oli väga efektiiivne, kuna ta võimaldas osal maal puhkust ja see tagas mulla viljakuse) · Ratastega hõlmikader (raua kasutusele võtt põllutööriistade tootmises suurendas efektiivsust) Seoses põllumajandusliku efektiivsuse tõusuga suurenes haritav põllupind, saagikus tõusis, paranes inimeste toitumine ja rahvaarv hakkas kasvama. Selle tagajärjel hakkas elavnema ka linnade teke. Näiteks 7. sajandil elas Euroopas 27 miljonit siis 13. sajandil oli rahvaarv Euroopas 73 miljonit. Linnad keskajal Linnade teke oli seotud inimeste liikumistega: · Kaubateede ristumiskohad · Sadama · Kirikute ja kloostrite ümber Varakeskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduses ja käsitöö keskused ja seal oli umbes 10000-20000 inimest
tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin oodanud. Pärast esimese osa lugemist tuli isu nad kõik läbi lugeda ja nii ma ka tegin, käsitlengi siin kogu pentaloogiat ühe teosena. Esimeses osas tundsin ma kohati ehedalt ära sellise maaelu, millest mulle mu vanaisa rääkis, kui ta lapsepõlves (ehk siis teise maailmasõja päevil) metsade ja soode vahel elas. Just see raskesti haritav maa, meeletu töörabamine näiliselt mitte millegi nimel. Lemmiktegelaseks pean ma enda jaoks kindlasti Oru Pearut, ilma temata oleks see raamat olnud palju igavam ja liialt masendav-filosoofiline. Ma usun, et see teos oleks vajalik lugemine igale õigele eestlasele. Teine osa räägib ju tegelikult Treffneri Gümnaasiumist, seega juba see seob mind selle raamatuga tihedalt. Lisaks muidugi on selles osas just taoline armastus, mis ma isegi, olles
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Lõuna-Schleswigis Margarethe II (1972-) Kuninganna 1973 sai Taani Euroopa Liidu liikmeks Tähtsaimad parteid: Sotsiaaldemokraatlik partei Venstre Taani Rahvapartei Sotsialistlik Rahvapartei Konservatiivne Rahvapartei Kehtivad kõrged ja keerulised maksud Tagasimaksed toimuvad fondide kaudu Taani tähtsamaks majandusharuks on põllumajandus - ¾ maast on haritav Taanile kuuluvad 2 territooriumi: Fääri saared ja Gröönimaa 1979 sai Gröönimaa autonoomia Taani koosseisus 1985 astus Gröönimaa Euroopa Liidust välja Fääri saared 1948.a lepinguga seoti Taaniga Kui Taani liitus EL-ga jäid Fääri saared sellest eemale Island Kuulutas 1944 end iseseisvaks; Esimene president Sveinn Björnsson; Islandile jäi tegutsema USA Keflaviki sõjaväebaas;
tootlikkusega hektarile. Keskkonna seisund on vastavalt sellele mõõdikule halvenenud ja halveneb jätkuvalt. Ökoloogiline jalajälg ületas esmakordselt Maa bioloogilise tootlikkuse 1970-ndate lõpul. 2005 on Ö.J. 40% bioloogilisest tootlikkusest suurem. Ö.J. väga suured erinevused riigiti: per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit. Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olev maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav põllumaa, karjatatav maa, metsamaa, bioproduktiivne meri, siseveed, hoonestatud maa, süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas.
2. põllumajandusmaad 3. metsamaad 4. rohumaad 5. muu maa 1. Asula puhul on hind sõltuv asula suurusest. On antud keskmised baashinnad, mida saavad linnavalitsused muuta igal aastal. Asulad on jaotatud: · ärimaa (kalleim, Tartu 2000kr/m²) · tööstusmaa · elamumaa (linnad jaotatakse tsoonideks), korrigeeritakse majade kordsusest tulenevalt Maamaks koosneb 2st osast riigile 0,5% ja kohalikule omavalitsusele kuni 0,7% 1. Haritav maa. 2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B boniteet hp-des L lisakulude koefitsent (~1) A asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha kõdusoo 3400kr/ha sinilille kt 5083kr/ha
Mida Malthusel aga ette näha polnud võimalik, oli tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil. Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendi- nõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp
- pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused Sisemaa piirkonnad - arengust maas, hõredamalt asustatud - metsad olid tihedad, raske maad harida - tegeldi karjandusega, alepõllundus - kalandusel ja jahil suurem osatähtsus Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle sellele võiks viidata nt kindla suurusega põldude kasutuselevõtmine (maksustati haritav maa) Ilmselt eksisteeris ühiskondlik võimuvõitlus selle poolt kõneleb ka linnuste kasutuselevõtt, mida kasutatid episoodiliselt Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi mõjust Põhja-Euroopale ja Eestile Eestini on mõju ulatunud kaudselt, läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted
detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. • Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. • (7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) põllumaa; • 2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala. Väetamine kaldega alal • Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. • Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi
tootlikkuse kiire kasv põllumajanduses, mis saavutati väetiste kasutamise, sordiaretuse jms abil. Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja
potentsiaali kandev element Veega seotud uskumused on eesti rahvausus esindatud mitmekihiliselt. Kaluriühiskonnas prevaleerib majanduslikust huvist ajendatud respekt; muudel juhtudel elavad paralleelselt avalik suhtumine veesse kui negatiivsesse elementi ning sealsamas vee (ja veekogude) kasutamine ravimisel ja riitustel 8. Talukompleksi ja kultuurimaa osa talupoeglikus maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale „sisemine” ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga
element Veega seotud uskumused on eesti rahvausus esindatud mitmekihiliselt. Kaluriühiskonnas prevaleerib majanduslikust huvist ajendatud respekt; muudel juhtudel elavad paralleelselt avalik suhtumine veesse kui negatiivsesse elementi ning sealsamas vee (ja veekogude) kasutamine ravimisel ja riitustel 8. Talukompleksi ja kultuurimaa osa talupoeglikus maailmapildis (I.Paulson) Talu ja haritav maa on talupojale ,,sisemine" ring, tegemist on kultuurmaaga, mida inimene oma vaevaga harib ja korras hoiab, et elada. Talu ja pere on olnud peaaegu samatähenduslikud ning pere all peetakse silmas nii veresugulasi kui ka teenijaid, kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi
muu maa 1. Asula puhul on hind sõltuv asula suurusest. On antud keskmised baashinnad, mida saavad linnavalitsused muuta igal aastal. Asulad on jaotatud: · ärimaa (kalleim, Tartu 2000kr/m²) · tööstusmaa · elamumaa (linnad jaotatakse tsoonideks), korrigeeritakse majade kordsusest tulenevalt Maamaks koosneb 2st osast - riigile 0,5% ja kohalikule omavalitsusele kuni 0,7% 1. Haritav maa. 2osaline määramis valem: Kehvemad maad 5-25 hp, paremad 25hp ja edasi. Kehvemate maade arvutamine: Mh=[50(B-5)+L·1000]·A Paremate maade arvutamine: Mh=[300(B-25)+1000+L·1000]·A B - boniteet hp-des L - lisakulude koefitsent (~1) A - asulakoefitsent Harku vald 1,46 Nõo vald 1,19 Meremäe vald 0,55 2. Metsamaa Aluseks MKT. Baashind - raba 1000kr/ha
võidu. Eesti Vabarigi esimeseks presidendiks K.Päts, ta nimetas ametisse valitsuse mille peaminister oli Kaarel Eenpalu, valitsus jätkas senist poliitikat, kaitseseisukord püsis, riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemnad seadused anti välja presidendi dekreetidena. 1934 hakkas majandu kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes loomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõttlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu ning loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid majanduse otstarbekamaks korraldamiseks, ilmnesid plaanimajanduse alged ja kasvas riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, NSVL tugevnes ning Hitleri tõttu muutus ohtlikuks
45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused Külvikorra olemus Seda perioodi, kui külvikorra kõik kultuurid on läbinud teatud külvikorravälja, nimetatakse viljaringeks ehk rotatsiooniks Uuele külvikorrale üleminek toimub järk-järgult Külvikord on sisseviidud siis kui iga kultuur on temale ettenähtud külvikorra väljal Külvikord on rakendunud kui kõik planeeritud kultuurid on uues külvikorras õiges viljajärjestuses Külvikorras on haritav maa jagatud külvikorraväljadeks Kultuuridel või kultuurirühmadel on kindel järjestus ning neid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis Eraldi planeeritakse: põllukülvikorrad (teraviljad, õli- ja rühvelkultuurid, kaunviljad, põldhein kuni 3 aastat jms) spetsiaalsed külvikorrad (köögivili, seemnekasvatus) rohumaade külvikorrad (pikaajalised rohumaad) Külvikorra tunnused kestus on 5-7 aastat kultuuride mitmekesisus
* Inimene mõjutab haljasalade taimi oma tegevusega. * Asulate rohelusesaared parandavad keskkonda, summutavad automüra, puhastavad õhku. Loomad linnas Linnas elavad loomad, kes on linnaeluga kohastunud. 54 * erinevad parasiidid, * inimkaaslejad, * lemmikloomad, * pisemad imetajad (siilid, oravad, mutid), * linnud. PÕLD Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamisels lühiealisi (1-2-aastasi) kultuurtaimi. Peamised põllutööd * Kõrrekoorimine (teraviljapõllul); * Sügiskünd * Äestamine * Külviaeg * Umbrohutõrje * Muldamine Elutingimused põllul * Avatud maastik ilmastik mõjutab põldu rohkem kui metsa. * Valgusküllane * Inimene loob soodsad tingimused kultuurtaimedele. * Põllu harimine masinatega muudab mulla omadusi. * Tahtlik maaparandus. Teraviljad
mullaharimiskvaliteedile. S- pii, C- pii, tüükultivaator, hanijalgkultivaator, Crossboard (vedrupiisilur). Äestamise kvaliteeti mõjutavad tegurid. Kultiveerimine Kultiveerimise ülesanded 1.Mulla kobestamine ja õhutamine, 2. Mulla segamine ja murendamine, 3. Põllupinna tasandamine, 4. Umbrohu hävitamine. 5. Väetiste ja mulda antavate herbitsiidide ja insektitsiidide segamine mullaga 6. Künnialuse kihi kobestamine 7. Künni asendamine Lauskultiveerimise eesmärgiks kogu haritav mullakiht kultuurtaimede kasvuks ja arenguks soodsaks muuta. 1) kultiveerida tuleb õigeaegselt, s.t. kui mullapind on tahenenud ja elutegevus mullas alanud; Kergema lõimisega mullal võib niiskus olla suurem, raskemal peab olema väiksem. 2) kultiveerida tuleb nõutud töösügavusega 3) kultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud;
Rohekesti on vitamiine, mineraalaineid ja kõiki selliseid ühendeid mida on inimestele ja loomadele vaja. Inimesele söögiks, tööstustooraineks sobib tärkliseks, siirupitööstuseks ja piirituseks. Teraviljast aetud piiritus on tunduvalt kallim kui kartuliset aetud piiritus. Loomasöödana asendab juurvilju kartulitööstuse jääke kasutatakse, peen kartulit. Väga tähtis loomade sööt on nuumloomade jaoks kartul. Oluliseks on veel ka see, et kartul on vahelt haritav kultuur ja seega mobiliseerib mullaainestiku. Agrotehnika võialdab tõhusalt võidelda umbrohtudega. Ta on heaks eelviljaks nõudlikele kultuuridele ja kartulitöö perioodil on erinevad kui teistel perioodidel ja see leevendab tööpinget. Kartuli kodumaa on lõuna ameerika, eriti tsiili. Seal on ligi üle 200 kartuliliigi. Umbes 10 liiki on mis lähevad toiduks. 1560.. 1570 toodi kartul hispaaniasse ja teda kasvatati ilutaimena. 18..19 sajandil levis vahemere ümbrusesse
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
Elenoor ise tuli järgmisel hommikul ja päris kuidas läks ning Jürka vastas tõetruult et isa usus, et ta oli sinna kutsutud peksma saama mille peale Elenoor lausus võibolle tõesti, võibolla mitte. Lõpuks lausu ta reetmise eest , et Elenoor on vastik ning Elenoor lahkus. PEATÜKK KAKSTEIST Jürka on hulga uusi põlde ja heinamaasi tekkitanud. Antsul on kavas laieneda 3 pea põhjusel. Esimene: Hooned on vanad ja on vaja uusi ehitada. Teiseks: Praeguste majade all on kvaliteet haritav maa, selle ei tohi raisku minna. Uusi maju saaks metsale lähedamale ehitada ja Jürkale meeldib mets, võit-võit situatsioon. Antsu kohta saame teada ka veel tema ärihaistu kohta, kuidas ta arvab, et sõjamasin on parim töö tootja, inimene kõige rohkme tulu toov elusana kuid puud ja metsad surnult. Peatükkist tulbe ka juttu rendist, nimelt kui uued majad valmis tõstab Ants renti ja kui Jürka kurtis, et miks mees ni palju renti tõstab seletas talle kuidas Jürka metsast
a) pii b) hanijalg c) külglõike tera kobestamiseks ja umbrohutõrjeks d) muldamiskorpused rühvelkultuuride muldamiseks Kultiveerimise ülesanded: 1) mulla kobestamine ja õhustamine 2) mulla segamine ja murendamine 3) põllupinna tasandamine 4) umbrohu hävitamine 5) väetiste ja mulda antavate herbitsiidide ja insektitsiidide segamine mullaga 6) künnialuse kihi kobestamine 7) künni asendamine Lauskultiveerimise eesmärgiks on kogu haritav mullakiht kultuurtaimede kasvuks ja arenguks soodsaks muuta 1) kultiveerida tuleb õigeaegselt, st kui mullapind on tahenenud ja elutegevus on mullas alanud. Kergema lõimisega mullal võib olla niiskus suurem, raskemal mullal peab olema väiksem niiskus 2) kultiveerida tuleb nõutud töösügavusega 3) kultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
