Kadrina valla mullastiku tingimused (0)

Eesti maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Student
Kadrina valla mullastiku tingimused
Muldade väliuurimise kursusetöö
Juhendaja : Kaire Rannik
Tartu 2015
Sissejuhatus
1. Sisukord......................................................................................................................2
2. Sissejuhatus................................................................................................................3
3. Metoodika...................................................................................................................4
3.1 Sisetööd
3.2 Välitööd
4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5
4.1 Rohumaa kaeve
4.2 Metsamaa kaeve
4.3 Põllumaa kaeve
5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8
6. Muldade morfoloogia ..............................................................................................10
6.1 Rohumaa sügavkaeve
6.2 Metsa sügavkaeve
6.3 Põllumaa sügavkaeve
7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13
7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed
7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed
7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed
8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17
8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse
8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse
8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse
8.4 Kadrina valla mullad
9. Kokkuvõte................................................................................................................19
10. Kasutatud kirjandus.............................................................................................20
11. Lisad........................................................................................................................21
11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. )
11.2 Rohumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 4. Lisa 5. Lisa 6. )
11.3 Metsamaa sügavkaeve lisad ( Lisa 7. Lisa 8. )
11.4 Sügavkaevete pildid ( Lisa 9. Lisa 10. Lisa 11. )
2.Sissejuhatus
Kursusetöö põhieesmärk oli uurida Kadrina Valla mullastiku seisundit kolmes erinevas keskkonnas (põllumaal, rohumaal ja metsas). Uurida on vajalik selleks, et saada aru ja näha milline on selles piirkonnas mullastiku seisund, ning mida tuleks nende maade harijal või omanikul edaspidi arvesse võtta. Et lähemalt mõista, milline on seisund teatud mullastikul, tuli kaevata kolm sügavkaevet ning iga sügavkaeve lähedale 8 poolkaevet. Seejärel analüüsida sügavkaeve igat horisonti ja poolkaeveid eraldi. Mullastiku seisundi määramine andis omakorda tudengile võimaluse saada kogemusi mulla omaduste ja horisontide arusaamisel , analüüside läbiviimisel, taimestiku ja mullastiku seoste loomisel, fauna ja taimestiku mõju mulla struktuurile.
3.Metoodika
Kolm kaevet viidi läbi Lääne-Virumaal, Kadrina Vallas. Esimene mis oli rohumaa kaeve ja kolmas mis oli põllumaa kaeve, mis teostati Kadrina vallas, Hulja alevikus . Teine sügavkaeve sooritati Kadrina Vallas, Lante külas. Kõik kaeved asuvad pandivere kõrgustiku piirkonnas ja üldiselt asusid lagedal alal.
Kadrina vald valiti piirkonnaks, sest sealse mullastiku seisundi kohta puudusid detailsed andmed ning asukoht oli kursusetöö koostajale kõige huvipakkuvam.

Sisetööd:
Peamisteks sisetöödeks olid mulla boniteedi arvutused, huumusringi tabeli koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis . Kõige lõpuks andis kursusetöö koostaja kõigile kolmele kaevele agronoomilise hinnangu, kus tõi välja, milline maa milliseks tegevuseks sobib ning mida tuleks teha, et mullastiku tingimusi tulevikus parandada.

Välitööd:
Kõik kolm kaevet teostati labidate abil, et ei ajaks horisonte segamini ja jääks võimalikult loomulik pilt horisontidest. Kõigepealt tuli võtta proov kilekotti igast horisondist, et koostada sügavkaeve liivmonoliiti. Seejärel tuli igast kaevest võtta proovid veel iga 5cm tagant kuni 55cm sügavusele. Lisaks nendele võeti 8 proovi iga sügavkaeve ümber olevatest poolkaevetest. Need proovid olid vajalikud liimmonoliitide valmistamiseks. Selleks, et täpsemalt uurida mullastiku seisundit, mõõdeti igast horisondist pH taset indikaatoriga, siis testiti keemise olemasolu, 10%-se HCl-ga, kogu sügavkaeve ulatuses. Huumuse% määrati ära silmaga, värvuse järgi hinnates. Mulla lõimis saadi teada sõrmeptrooviga. Lisaks uuriti torkides ja silmaga struktuursust, horisontide väljakujunemist, kivisust, tihedust ja raskust, poorsust, faunat ja taimestikku, sidusust, kleepuvust, plastilisust, üleminekut.
4.Uurimisalade iseloomustus
Kõik kaeved teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas. Kõik kolm kaevet jäid üksteisest umbes 5km raadiusesse, aga tulemused tulid väga erinevad.
4.1 Rohumaakaeve. Esimene kaeve teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja aleviku lääne poolse sissesõidu kõrval 50 meetrit teelt paremale. Teisele poole teed jääb puidutööstus Aru Grupp AS. Kaeve asub sujuva langusega lohu keskel, mis võis kunagi olla mingi veekogu põhi. Keve asukoht on planeeritav põllumaa, kus hetkel asub niidetav rohumaa. Rohumaal oli näha palju vihmausse, ämblikuid, tigusi ja ka mullamuti hunnikuid. Taimestikust määrati ära kohapeal rukki-kastehein, orashein, aasülane, harilik võilill , põldohakas, mitmeõieline tulikas, harilik hiirekõrv, rakvere raibe. Veerežiim oli ajutiselt liigniiske , kusjuures mul oli märg ning glei - ning roostetäppidega.
Joonis 1. Rohumaa kaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, punased jooned – Kaugused.
4.2 Metsamulla kaeve. Metsamulla sügavkaeve asukoht on Kadrina vallas, Lante külast läbi sõites ja hoides vasakule kuni T-kurvini, kust mindi paremale kuni paremat kätt olev põld lõppes ära, mööda seda metsa tukka liiguti paremale teest, kuni jõuti teisel pool olevat põldu metsani. Taimedest oli näha ümbruses kuuski , kaski, mets-ülast ja nõgeselisi. Metsaalune põõsarinne oli tihe. Mullas leidus vihmausse, tigusi, ämblike, sajajalgseid aga oli näha ka metssea kahjustusi. Kaeve mullastik oli kuiv, ning gleitunnused puudusid, seega oli tegemist parasniiske mullaga. Kivisus selle kaeve juures puudus.
Joonis 2. Metsa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punane joon - teekond
4.3 Põllumaa kaeve. Kolmas sügavkaeve, mis oli põllumaa peal, tehti Hulja alevikus, raudtee ülesõidust 500m ida suunas ning raudteest 75m põhja suunas põllu poole. Umbes 750m raadiuses asub Aru Põllumanajduse OÜ kuivati kompleks, mis on ühtlasi ka selle põllu harija. Kuna tegemist on haritava põllumaaga, siis sellel hetkel kasvas seal varajane oder ning umbrohtu polnud ümberringi märgata. Loomastiku poolest oli aga väga palju vihmaussikäike ja vihmausse. Paraku olid enamus vihmaussid kerasse tõmbunud, et oodata paremaid tingimusi. Siit võis järeldada, et muld on liialt tihestunud. Seda parasniisket põllumaad on kasutatud juba üle 20 aasta, millest pool minimeeritud harimise näol.
Joonis 3. Põllumaa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punased jooned - kaugused
5. Muldkatte koosseis
Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse ( Mullateadus , õpik kõrgkoolidele). Piirkonnas leidub enamasti leostunud muldasi, rähkmuldasi ja gleimuldasi ( T. Kikas ja P. Penu ). Leostund mullad on tugevalt karbonaatsetel lähtekivimitel kujunenud. Keemine algab 30-60 cm sügavuselt. Leostunud muldadele on tihti iseloomulik Bw ( pruuni savistunud horisondi, cambic ) esinemine. Rähkmullad on karbonaatsetel rähk-või veerismoreenil. Neid iseloomustab väga tugev karbonatsus, lühike profiil ja kivisuse paljusus . Kadrina valla põllumaad on enamus suure kivisusega, ning keemine on neil kõrgemalt, kui 30 cm. Kuigi need mullad on keskmise lõimisega, võivad osa neist olla sademevaesel perioodil põuakartlikud. Viimase sügavkaeve, põllumaa kaeve mulla nimetus oli rähkmuld , ning seal nähti, kuidas vihmaussid olid mulla liigse kuivuse tõttu keradesse tõmmanud. Glei- või gleistunud mullad on liigniiskuse all kannatavad mullad, kus on silmnähtavalt näha gleistumistunnuseid ja roostetäppe. Kursusetöö koostaja üks kaevetest, rohumaakaeve, oli ka karbonaatne gleimuld. Selline muld oli väga raske ja märg, tihe ning gleistumistunnustega. Kadrina vallas on väga suur enamus muldi kerge liivsavi lõimisega. Leidub ka keskmist liivsavi ja natukene ka turbamuldi. Põllumaa sügavkaeve lõimis oli kerge liivsavi kuni 25cm, seejärel oli Bw horisont mille lõimiseks saadi keskmine liivsavi. Rohumaa sügavkaeve lõimis ol i samuti kerge liivsavi. Metsa sügavkaeve lõimiseks tuli aga halvasti lagunenud turvas mille all oli sidus liiv.
Joonis 4. Muldade koosseis Kadrina vallas
6. Muldade morfoloogia
6.1 Rohumaa sügavkaeve.
Rohumaa muld määrati Gk-ks ehk karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsed gleimullad on alaliselt liigniisked paepealsed ja rähksed mullad. Kui nad esinevad looduslikel aladel, siis võivad neil esineda õhuke turbakiht. Karbonaatsetele gleimuldadele on iseloomulik tugevasti gleistunud karbonaatse lähtekivimi esinemine. Selliste muldade tekkimine võib olla tingitud kõrgematelt aladelt tulevast pinnaveest , kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest ( Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/ lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42.
AT – 0-42/42 :
Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont . Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus puudus kuid keemist esines pinnalt. Ülemine profiili osa oli tihedalt juurestatud. pH 6,2 ning horisondi üleminek oli järsk.
CG1 – 42-54/12 :

Väga selgelt välja kujunenud valge horisont, mille lõimiseks oli lubi. Väga sidus horisont, ning see horisont hakkas muutuma juba palju tihedamaks. CG1 horisont oli vähem poorsem ning sellest horisondist hakkas kivisuse aste silmnähtavalt suurenema. Üleminek oli järsk ning pH oli 6,4. Näha oli roostetäppe.
CG2 – 54-85+/31+ :
Kolmas ja viimane horisont oli väga niiske ja tunduvalt raskem, kui ülejäänud horisondid. CG2 siduvus ja kleepuvus olid väga suured. Näha oli palju roostetäppe ning alumises horisondi osas oli väga märg savi. Selles horisondis oli näha suuri paekivi tükke, mis raskendasid edasi kaevamist.
6.2 Metsa sügavkaeve
Metsas teostatud sügavkaeve määrati väga õhukeseks, halvasti lagunenud, madalsoomullaks (M’1). Madalsoomuldade peamised tunnused on rohketoitelise vee mõjulkujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Nende pealmine kiht on vähemalt 30cm paks turbahorisont. Nad on kujunenud elementide rikka, liigniiskust tekitava toitva vee abil. Madalsoomuldi jaotatakse tüseduselt kolmeks: 30-50cm – väga õhukesed (M’); 50- 100cm – õhukesed (M’’); üle 100cm – tüsedad (M’’’) (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid T2 – C. Lõimise valem on t2 28/r1 l2 72+. Huumusprofiili valemit turvasmuldadel ei koostata. Lähtekivimiks osutus rähkne liiv.
T2 – 0-28/28 :
Selgelt välja kujunenud turvastunud horisont. Tegemist oli halvasti lagunenud horisondiga. Struktuursus oli väga õhuline ja plastiline. Muld oli kerge ning ülemisene osa oli hästi juurestatud. Antud horisondis kivisus täielikult puudus. Üleminek järgmisele horisondile oli järsk ning pH oli 5,6.
C – 28-100+/72+ :
Lähtekivim , kus struktuursus muutus väga järsult tihedamaks. Selles horisondis oli muld vähem plastilisem ning ka vähem poorsem. Vihmausse ei leidunud. Muld oli märksa raskem ja sellest kihist hakkas peale paigutine kihisemine. Kivisuse aste – nõrgalt koreseline. Lõimiseks oli sidus liiv mille pH oli 6,0.
6.3 Põllumaa sügavkaeve
Põllumaa muld määrati rähkmullaks (K). Rähkmullad on karbonaatsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus, suur kivisus ja ka mulla lühike profiil. Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel põhimoreenitasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel positiivsetel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivim on kõige sagedamini mitmesuguse tüsedusega valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Põhjarannikul on sageli maapinna lähedal paas (Raimo Kõlli, 2012). Antud sügavkaeve geneetilised horisondid olid A - Bw - R. Lõimise valem oli r1 ls1 25/r2 ls2 30/paas+. Huumusprofiili valem: 0/25. Lähtekivimiks osutus karbonaatne rähkmoreen.
A 0-25/25 :
Selgelt välja kujunenud huumushorisont. Kivisus oli nõrgalt rähkme. Mida sügavamale kave läks, seda tihedamaks ja raskemaks muld läks. Seda muutust oli eriti hästi tunda pärast 15cm , kui labidaski enam hästi mulda ei tahtnud minna. Muld oli pigem vähe sidus ja ei kleepunud üldse. Plastilisust eriti polnud, pigem oli pude muld. Vihmausse oli näha palju, ning nende käike oli näha rohkelt. Lõimis kerge liivsavi, mille pH oli 5,4. Üleminek järgmisele horisondile oli järsk. Kihisemine räha tükkidelt oli pinnalt. Kihiseine mullas oli 17cm pealt.
Bw 25-55+/30+ :
Horisont selgelt välja kujunenud. Sellest horisondist tuli ette suured paekivi plaadi tükid. Mulla struktuursus oli väga tihe. Horisont oli vähe poorne ning ei sidunud peaaegu üldse. Mulla plastilisus ja kleepuvus olid väiksed. Lõimiseks oli keskmine liivsavi, mille pH oli 6.
R 55+
Pärast Bw horisonti tuli paas, mis algas 55cm pealt.
7. Muldade agronoomilised andmed
7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed:
Sügavkaeve kaevati kuni lähtekivimini ning nähtud andmete abil määrati muld karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsete gleimuldade huumuskate on pikaajaliselt liigniiske, mistõttu on see toorhuumuslik või turvastunud. (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, kaevati kaheksa poolkaevet igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele, et koguda andmeid huumuskihi kohta veidi laiemalt pinnalt. Rohumaa poolkaevete huumuskihi tüsedus varieerus 38cm kuni 44cm. Kuna huumushorisont on nii tüse, sobiks see tüseduse poolest kõige kasvatamiseks.
Tabel 1. Poolkaevete tüsedused ja huumusesisaldus .
Poolkaeve number.
1
2
3
4
5
6
7
8
Tüsedus
40
38
44
42
41
40
39
43
Hu%
3
4
3-4
4
3-4
3-4
4
3
Kaevete tüseduste vahe oli 6cm kõige tüsedama ja kõige õhema vahel. Antud mulla huumusesisaldused erinevused jäid 3% kuni 4% vahele. Kõige suuremad huumusesisaldused jäid lääne ning loode suunas. Sealne pinnas oli hästi kergelt kõrgemal kui ülejäänud kaevete kohad. Gleimuldade ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, mille orgaanilise aine huumusesisaldus on 7,0-8,0%. Kaeveks võetud koha huumusesisaldus jäi aga 3-4% vahele, kuna seda ala pole üles haritud.
Karbonaatsetest gleimuldadest moodustavad põhiosa rähksed gleimullad. Kõrgematel aladel kaasnevad nendega gleistunud rähksed ja paepealsed mullad ning madalamatel aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo Kõlli, 2012). Kaevete huumuskiht oli üpris tüse, seega selle mulla boniteet jäi 40-44 piiridesse . (Tulemused välja toodud tabel 2).
Tabel 2. Poolkaevete boniteedid , lõimised ja pH.
Poolkaeve number.
1
2
3
4
5
6
7
8
Boniteet
40
44
42
44
42
42
44
40
Lõimis
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
pH
5,2
5,2
5,4
5,4
5,4
5,6
5,2
5,4
Rohumaa kaevete pH jäi 5,2 kuni 5,6 piiridesse, mis tähendab, et see muld on mõõdukalt happeline ning selle järgi ei sobi see kõikide kultuuride kasvatamiseks kõige paremini. Lõimiseks oli kõigis 8 poolkaeves kerge liivsavi, mistõttu sobib seal kasvatamiseks sellised kultuurid mis ei talu liiga kerget ega liiga rasket mulda.
7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed :
Metsas tehti sügavkaeve 100cm sügavusele ning saadud andmetega määrati muld väga õhukeseks, halvasti lagunenud madalsoomullaks. Turbahorisondi tüseduse järgi jaotatakse madalsoomuldi väga õhukesed – 30-50cm; õhukesed – 50-100cm; tüsedad – üle 100cm (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, teostati kaheksa poolkaevet sügavkaevest 4 meetri kaugusele igasse ilmakaarde, et koguda andmeid huumuskihi kohta suuremalt alaltl. Metsamulla poolkaevete turbakihi tüsedus varieerus 28cm kuni 32cm.
Tabel 3. Metsamulla kaevete tüsedused ja huumusesisaldus.
Poolkaeve number.
1
2
3
4
5
6
7
8
Tüsedus
30
32
29
30
28
32
32
30
Hu%
Kaevete tüseduste vahel kõige õhemal ja kõige tüsedamal oli 4cm. Huumusesisaldust turbamuldadel ei määrata. Seetõttu kirjutati tabelisse kriipsud, et oleks arusaadav, miks välja jäetakse.
Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH.
Poolkaeve number.
1
2
3
4
5
6
7
8
Boniteet
28
28
28
28
28
28
28
28
Lõimis
T2
T2
T2
T2
T2
T2
T2
T2
pH
5,4
5,6
5,6
5,4
5,2
5,4
5,4
5,6
Metsamulla kaevete pH jäi 5,2 kuni 5,6 vahele, mis tähendab, et see muld on mõõdukalt happeline ning seetõttu ei sobi selline muld kõikide kultuuride kasvatamiseks ideaalselt. Lõimiseks oli kõigis 8 poolkaeves T2.
7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed :
Sügavkaeve kaevati seni, kuni ette jäi lähtekivim ning saadud andmete abil määrati muld rähkmullaks. Rähkmuldade nimetusi täpsustatakse korese kuju ja päritolu järgi. Kui mulla põhimass moodustab valjashallist rähkmoreenist pärinev teravaservaline(kulutamata) kores ,siis on tegemist tüüpilise rähkmullaga (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve ümber kaevati sammuti igasse ilmakaarde 4 meetri kaugusele 8 poolkaevet. Mulla huumuskihi tüsedus varieerus 23cm kuni 27cm tüseduseni.
Tabel 5. Põllumaa kaevete tüsedused ja huumusesisaldused.
Poolkaeve number.
1
2
3
4
5
6
7
8
Tüsedus
23
25
25
26
25
27
25
24
Hu%
3-4
3-4
3-4
3-4
3-4
3-4
3-4
3-4
Kõigi 8 kaeve kõige tüsedama ja kõige õhema vahe oli 5cm. Mulla huumusesisalduse varieeruvus jäi kõigil kaevetel 3-4% piiridesse. Põlluks haritud rähkmuldade huumuskate on rähkne ja pehmehuumuslik ning metsamuldadega võrreldes mõnevõrra väiksema huumusesisaldusega, varieerudes vahemikus 3,3-4% (Raimo Kõlli, 2012). Antud mulla huumusesisaldus jäi sammuti 3-4% vahele, mistõttu võis seda huumusesisalduse põhjal pidada rähkmullaks.
Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH.
Poolkaeve number.
1
2
3
4
5
6
7
8
Boniteet
65
68
68
68
68
68
68
65
Lõimis
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
Ls1
pH
5,2
5,2
5,4
5,4
5,4
5,6
5,2
5,4
Põllumaa kaevete pH jäi 5,2 kuni 5,6 piiridesse, mis tähendab, et see muld on mõõdukalt happeline. Haritavatel rähkmuldadel algab keemine tavaliselt juba maapinnat, mistõttu huumushorisondi reaktsioon on 6,5-7,5 (Raimo Kõlli, 2012). Antud mulla pH oli tunduvalt madalamal, kui kirjanduses mainiti. Lõimis oli igas 8 poolkaeves kerge liivsavi, mistõttu sobib sellel maal kasvatada selliseid taimi, kellele sobib keksmine tihedus mullas.
8. Muldade kasutamine ja kaitse
8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse :
Tugevasti kivised ja rähksed gleistunud karbonaatsed mullad on kuivendamiseks vähesovad, kuivendatud gleistunud rähksed liivasavimullad aga universaalse kasutussobivusega ( Raimo Kõlli 2012; lk 323 ). Gleistunud rähkmuldadel sõltub kasutamine kõige rohkem kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb pigem parasniiskete muldade kasutamisega aga kuivendamata muldade puhul on kõige tähtsam kõigepealt niiskusrežiim ära reguleerida. Kui gleistunud rähkmuldi pole kuivendatud, siis sobivad need hästi heintaimede kasvatamiseks ( Raimo Kõlli 2012; lk323 ). Karbonaatne gleimuld on seega piiratud harimiskindlusega muld. Antud mulla kaitsmiseks on rajatud ümber mitmed kraavid , paremaks enam pole midagi teha, kuna muld seisab rohumaana. Kui harida tuleks kindlasti jälgida, et mulla struktuuri ei halvendataks, tuleks lisada orgaanilist väetist, et seda parandada.
8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse :
Madalsoomuuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta . Madalsoomuldade põhiliseks puuliigiks on kask, kuid hästi sobib sinna ka must lepp. Kui madalsoomulda on kuivendatud, siis sobib sinna ka kuusk ( Raimo Kõlli 2012; lk 377). Väga õhuke, halvasti lagunenud madalsoomuld on väga kergelt haritav, kuid nad on oma turbakihi esinemise tõttu paigutatud C-agrorühma, ehk piiratud kasutussobivusega muldade rühma. Sellised raskelt haritavad mullad on tithi kasutatud metsamaana, just nagu antud maa. Kohapealt vaadatuna oli antud mulla struktuursus pigem hea ning tundus justkui seal sobiks teravlilja, rapsi, herne ja oa kasvatamiseks piisav. Selle mulla kaitsmiseks ongi jäetud sinna peale kasvama mets, et põllumaana mitte liiga ära kurnata.
8.3 Põllumulla kasutamine ja kaitse :
Rähkmuldade kasutamine on väga varieeruv . Piirid kõiguvad palju kuna nende hulka kuuluvad kõige halvema viljakusega mullad (koreserikkad automorfsed mullad), aga ka ühed kõige viljakamad mullad üldse ( tüsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad ). Koreserikaste rähkmuldade fütoproduktiivsus on vaid 5-6Mg kuivainemassi hektari kohta aastas, siis tüsedatel liivsavimuldadel on see umbes topelt suurem, 10-12 tonni. Sammuti väljendub see ka puistete boniteedis, mis ulatub vastavalt V-st kuni I-II boniteediklassini ( Raimo Kõlli, 2012; lk 322). Kuna antud kaeva asub haritaval maal siis hindepunktid varieeruvad 25-50 hindepunkti vastavalt lõimisele. Antud kaeve hindepunktid olid sügavuse ja huumusesialduse näitajate põhjal 65+. Haritaval maal mõjutab viljakust suuresti suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Rähkmullad on suure toitainetesisaldusega, vastupidava sturktuursusega ja kiire tahenemise ja soojenemisega. Nende kasutamise määrab ära siiski enamasti nende kivisus, sest see näitab nende viljakust ja mõjutab haritavust. Kõige rohkem takistab hairimist rähk, kuna ta on teravaservaline. Rähkmullad võivad muutuda teatud kuivaperioodil põuakartlikuks, seega tuleks nende külv sooritada võimalikult vara, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Sellel hetkel kasvatati sellel põllul otra. Kohapealt vaadatuna sobis see põld kõikide peamiste kultuuride kasvatamiseks, ning eelnevalt on seal kasvatatud nisu, hernest , rapsi, rüpsi aga ka kaera. Et mulda kaitsta tuleks jälgida kindlasti lämmastiku koguseid, sest muld asub nitraaditundlikul alal. Lisaks tuleks mullaviljakuse parandamiseks koristada kive ja peale vedada orgaanilist väetist, et mulla struktuursust parandada.

8.4 Kadrina valla mullad:
Kadrina valla mullad sobivad väga hästi põllukultuuride kasvatamiseks. Selles piirkonnas tuleb olla tähelepanelik, kuna pooled kasutatavast põllumaadest on nitraaditundlikus alas, ning põhjavett tuleb hoida.
9. Kokkuvõte
Töö koostamiseks oli kolm mullatüüpi; Rähkmuld – põllumuld, karbonaatne gleimuld – rohumaa, väga õhuke halvasti lagunenud madalsoomuld – metsamuld. Kursusetöö koostamisel juhatati teema sisse väikese sissejuhatusega, mille eesmärk oli anda ülevaade, milline ja miks tehti selline uuring . Seejärel seletati lahti nii sisetööde kui ka välitööde metoodika, kirjeldati piirkonda ning põhjendati miks valiti just see piirkond. Kui metoodika oli lahti seletatud, siis järgmiseks anti ülevaade uurimisaladest. Selles punktis kirjeldati täpsemat paiknemist sügavkaevetel, ning viidi see jutt kokku kaartidega. Lisaks toodi välja milline taimestik , loomastik , reljeef sellel asukohal oli. Neljandaks tuli kursusetöö koostajal kirjeldada muldkatte koosseisu. Selleks tuli piirkonda laiemalt iseloomustada, näidata piirkond mullastiku kaardil. Järgnev peatükk oli muldade morfoloogiast, mis oli üks põhi punktidest. Siin toodi välja kompleksjoonised ning kirjeldati nende sügavkaevete väiseid tunnuseid. Toodi välja ka kirjandusest antud mullatüüpide kohta välja näited ja kirjeldati kõrval kursusetöö koostaja enda kaevete tulemusi. Teiseks põhipunktiks oli muldade agronoomilised andmed, kus pidi lähemalt kirjeldama poolkaevete ja sügavkaeve andmeid ja võrdlusi. Selles peatükis toodi välja kõikide kaevete pH, lõimis, A-sügavus, H%, värvus, tihedus ja kirjandusest kõrvale leitud lisa. Viimane punkt, mis kandis pealkirja muldade kasutamine ja kaitse, omas kursusetöös üht kõige olulisemat osa, kus kogutud andmete põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa.
10. Kasutatud kirjandus:

Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover , A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool.

Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool.

http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid.
11. Lisad:
11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad.
Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid.
Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem.
Lisa 3. Põllumaa huumusringi iseloomustus tabelina.
11.2 Rohumaa sügavkaeve lisad.
Lisa 4. Rohumaa sügavkaeve horisondid.
Lisa 5. Rohumaa sügavkaeve asukohaskeem.
Lisa 6. Rohumaa huumusringi iseloomustus tabelina.
11.3 Metsamulla sügavkaeve lisad.
Lisa 7. Metsamaa sügavkaeve horisondid.
Lisa 8. Metsamaa huumusringi iseloomustus tabelina.
11.4 Kaevete pildid:
Lisa 9. Rohumaa sügavkaeve pilt.
Lisa 10. Metsamulla sügavkaeve pilt.
Lisa 11. Põllumulla sügavkaeve pilt.