Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kadrina valla mullastiku tingimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Eesti maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Student
Kadrina valla mullastiku tingimused
Muldade väliuurimise kursusetöö
Juhendaja : Kaire Rannik
Tartu 2015
Sissejuhatus
1. Sisukord......................................................................................................................2
2. Sissejuhatus................................................................................................................3
3. Metoodika...................................................................................................................4
3.1 Sisetööd
3.2 Välitööd

4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5
4.1 Rohumaa kaeve
4.2 Metsamaa kaeve
4.3 Põllumaa kaeve

5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8
6. Muldade morfoloogia ..............................................................................................10
6.1 Rohumaa sügavkaeve
6.2 Metsa sügavkaeve
6.3 Põllumaa sügavkaeve

7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13
7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed
7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed
7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed

8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17
8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse
8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse
8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse
8.4 Kadrina valla mullad

9. Kokkuvõte................................................................................................................19
10. Kasutatud kirjandus.............................................................................................20
11. Lisad........................................................................................................................21
11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. )
11.2 Rohumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 4. Lisa 5. Lisa 6. )
11.3 Metsamaa sügavkaeve lisad ( Lisa 7. Lisa 8. )
11.4 Sügavkaevete pildid ( Lisa 9. Lisa 10. Lisa 11. )

2.Sissejuhatus
Kursusetöö põhieesmärk oli uurida Kadrina Valla mullastiku seisundit kolmes erinevas keskkonnas (põllumaal, rohumaal ja metsas). Uurida on vajalik selleks, et saada aru ja näha milline on selles piirkonnas mullastiku seisund, ning mida tuleks nende maade harijal või omanikul edaspidi arvesse võtta. Et lähemalt mõista, milline on seisund teatud mullastikul, tuli kaevata kolm sügavkaevet ning iga sügavkaeve lähedale 8
Vasakule Paremale
Kadrina valla mullastiku tingimused #1 Kadrina valla mullastiku tingimused #2 Kadrina valla mullastiku tingimused #3 Kadrina valla mullastiku tingimused #4 Kadrina valla mullastiku tingimused #5 Kadrina valla mullastiku tingimused #6 Kadrina valla mullastiku tingimused #7 Kadrina valla mullastiku tingimused #8 Kadrina valla mullastiku tingimused #9 Kadrina valla mullastiku tingimused #10 Kadrina valla mullastiku tingimused #11 Kadrina valla mullastiku tingimused #12 Kadrina valla mullastiku tingimused #13 Kadrina valla mullastiku tingimused #14 Kadrina valla mullastiku tingimused #15 Kadrina valla mullastiku tingimused #16 Kadrina valla mullastiku tingimused #17 Kadrina valla mullastiku tingimused #18 Kadrina valla mullastiku tingimused #19 Kadrina valla mullastiku tingimused #20 Kadrina valla mullastiku tingimused #21 Kadrina valla mullastiku tingimused #22 Kadrina valla mullastiku tingimused #23 Kadrina valla mullastiku tingimused #24 Kadrina valla mullastiku tingimused #25 Kadrina valla mullastiku tingimused #26 Kadrina valla mullastiku tingimused #27 Kadrina valla mullastiku tingimused #28 Kadrina valla mullastiku tingimused #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasv Õppematerjali autor
See töö on abiks ja näidiseks. Esitlus sai C, et paremat hinnet saada, tuleb kirjutada võrdlused kõigi kolme kaeve vahel.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
docx

Meriley Raudsepp PS 2020- 4

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1. TÖÖ METOODIKA.............................................................................................................4 1.1.Välitööd.............................

Kategoriseerimata
thumbnail
18
doc

Muldade väliuurimine

miljoni aasta jooksul, see on keskdevonist kuni tänapäevani. Sakala kõrgustikul on ülekaalus orud, mis on tekkinud enne viimast jäätumist, ning viimase jääaja jooksul moodustunud kõrgemad pinnavormid (Rein, 1993). Eestis valdavad mulla lähtekivimid jääsetted ehk moreenid. Lõuna­Eestis punakaspruun saviliiv- ja liivsavimoreen, mille karbonatsus Põhjast Lõuna poole järsult vähenev (Reintam, 1962). Sisemaa klimaatilised tingimused väljenduvad eelkõige õhuniiskusest (aasta keskmine absoluutne niiskus 6,4 mm, relatiivne niiskus 85%) ja temperatuuris. Aasta 7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010). Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus

Mullateadus
thumbnail
25
docx

Nimetu dokument

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Muldi tuleb kaitsta kuna mullad on taastumatu loodusvara ning see pakub palju ökosüsteemiteenuseid, milleta inimkond elada ei saaks. Kahjuks ei hävine mullad mitte ainult inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks erosioon

Kategoriseerimata
thumbnail
62
docx

Liisoja ja Mäe talu mullastik

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2

Põllumajandus
thumbnail
6
docx

Mullateaduse välipraktika

Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid: Mulla

Mullateadus
thumbnail
14
doc

Välipraktika päevik

EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, h

Mullateadus
thumbnail
13
rtf

Metsatüpoloogia

eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida niiskusreziimi. Kuivendamata gleistunud rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja­ ja Loode-Eesti ning saared. Need mullad on ülekaalus Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullastiku suur kirjusus. 2.3 Mullaprofiil soometsas Kaeve sügavuseks sai 125 cm. Maapinna reljeef kaeve ümbruses on ühtlaselt lauskjas. Tegemist on kunagise sooalaga, kuhu on nõukogude perioodil kuivenduskraavid rajatud. Tänapäeval on ala osaliselt metsastumas ning ühele sellistest kohtadest tehti mulla sügavkaeve. Kõige peal oli viltjas, õhukene mustjaspruun alla 3 cm tüsedune kõdukiht, kus taimejäänuste osad ei olnud hästi jälgitavad.

Metsakasvatus
thumbnail
13
docx

Mullateaduse välipraktika aruanne

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Sinu Nimi Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostami

Mullateadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun