Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga (9)

„Tõde ja õigus“ 1.
A.H. Tammsaare
Võitlus maaga
Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:“See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval.“
19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine , linnastumine , vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga.Näide: Õhtul asemel enne uinumist uues kodus küsis Vargamäe Eespere noor perenaine peremehelt :“Miks sa just selle koha ostsid?““Aga misukese siis?“, küsis peremees vastu.“Kas paremat ei leidnud?“,küsis perenane uuesti.“Paremad olid enne mind ära ostetud, või mis veel olid, neid ei müüdud. Käisin ka Sooväljal vaatamas, aga need on veel hullemad, ligipääs ka raskem kui Vargamäele. Oli paar õige suurt, Paluka ja Sõõrussaare, kuid nende peale ei hakanud minu hammas: põlnud raha.“. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangalaenuga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. Hoo sai sisse ka rahvuslik ärkamine. 1857. aastal ilmus Johann Voldemar Jannseni ajaleht Perno Postimees, 1860 Aleksandriakooli rajamise idee, 1865 alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid " Vanemuine " Tartus ja "Estonia" Tallinnas, millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid ,1869 esimene üldlaulupidu Tartus. 1870. aastad olid ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks.
1)Vargamäe oli Andrese saabudes väga kehvas seisus. Talu asus soises piirkonnas. Juba kohalejõudmisega oli palju probleeme, sest tee oli nii pehme, et hobusel oli sellest raske läbi saada ning kui kohale jõuti, pidi Andres kohe minema lehma soost välja aitama . Soised olid enamus Vargamäe alad. NÄITED: “ Tundide kaupa sumbati soos ja vees, mis paiguti lausa solises, paiguti sauna Madise varvaste vahel ainult virtsus. Ainult väikesel Hallikivimäel ja Jõesaares oli päris kuiv.” “Juba läbikäidud maa järel otsustades oli krunti küll ja küll, nagu liigagi palju, arvu poolest üle poolteise saja tiinu . Aga suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, kus praegu lainetas alles elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti suurveega ja sügisvihmadega pidi siin küll otse järvepealist oletama. Aruheinamaad oli kodumail ainult väike lapike.” Põldude mulla all oli palju kive, mida ei olnud võimalik näha ning kündmisel lõhkusid need kivid Andrese tööriistu. Talu vajas väga palju tööd. Oli vaja palju kraave kaevata, kive koristada ning ka hooned vajasid remonti. NÄITED: “Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tulevikumõtted peast peletama, sest ees seisis hall igapäevsus: risakile ja laokile hooned, elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Kõige halvem lugu oli kambritega, sest seal kõlbas ainult suvel sees elada. Talvel külmaga pidi rehetuppa pugema , kus seisis nurgas kummiga ahi nagu elevent.” “Aiad õue ümber ja tänaval seisid hädaga püsti, väravad kannatasid vaevalt lahti- ja kinnitõstmist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees seisis sigade karjasmaa. Tuppa ja kambrigi tungisid rõngasninad kohe, niipea kui uks paokile unustati.”
2) Andresel olid Vargamäega suured plaanid. Näide: Sellepärast ei teinud noor peremees tänaselgi ülevaatusel muud, kui aina kavatses ja plaanitses, püüdes ette aimata, milliseks muutub maapind ja milliseks kasenäss, männijäss ja kuusekönn, kui kraave on kaevatud nii ja naa palju nig selles ja selles sihis. „Ega see nõnda igavesti jää. Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksad ja kadakas, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju kui süda kutsub. Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu.“ „Kui vankrigagi läbi saaks,“ arvas naine.Ta oleks kõige parema meelega ostnud terve Vargamäe, aga juba elati seal ees. Näide: Hea meelega oleks Andres ostnud kogu Vargamäe, et elada siin omasoodu nagu vürst, aga teine mees oli temast ette jõudnud, oli teise koha varem ostnud. Seega jäi Andresele soisem ning raskesti haritav Mäeotsa. Andrese plaaniks oli rajada oma talu ning tagada parim oma naisele ning tulevastele lastele. Näide: Sest olgugi et peremees ainult paar kuud oli abielus, mõtles ta ometi juba järeltuleva soo peale; tähendas abielu temale eelkõige lapsi. Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Esmaseks ülesandeks oli kõik eluks vajalik sisse seda ning seejärel hakata tegelema maade kuivendamisega. Ta rajas kraave, ehitas tamme, ehitas isegi kiviaedu, kõik eeskujulikuma talu nimel. Talle meeldis tööd teha ning ta tegi kõik, et rajada Vargamäele oma unistuste talu. Mäeotsa oli ning jäi tema elutööks. Mida aeg edasi seda suuremaks muutusid aga ka kohustused ning tasapisi hakkas ka innukus kaduma. Vaikselt hakati ja juba lastele lootma ning jäädi ootama mis saab.
3) Kohe kui andres vargamäele jõudis hakkas peale ka töö. Juba esimesel pühapäeval mindi linna sulast ja tüdrukut otsima , samas kohtuti ka uute naabritega . Kui sulane tallu tööle tuli tehti tööd kõvasti,“ kui sulane sai söögitundigi siis peremees ei saanud sagedasti sedagi : pidi sel ajal külvama.“ Kui andres oli alguses arvanud et kui sulane tuleb jääb tal endal aega aedade kohandamiseks ja muuks tarvilikuks siis tegelikult neelas külv kogu nende aja. Enne sõnnikuvedu jõuti siiski kesalt mõnikümmend koormat kive aija äärde hunnikusse vedada“ las käime korda kolmgi nõnda kõik põllud üle, rääkis peremees, siis on juba teine tundmus sahkpuid peos hoida“ sel kevadel jõudis peremees siiski veel ühe töö ära teha nimelt kaevas ta ühe põllunõkku tüki kraavi , see pidi nimelt olema sissejuhatuseks järgnevatele. Sõnnikkuvedu tehti mitme taluga koos kuid andres sai sellest kõige vähem kasu kuna tema laudas oli sõnnikut vähem kui teistel. Juba valmistuti heinatööle, nii mõnigi tarvilik töö jäi sellekõrval tegemata kuna polnud aega. Esimene hainategu vargamäel oli raske tuli niita ka vihmaga ja päevad olid pikad. Kui sadas vihma raiuti võsa et saaks uut heinamad juurde. Kui hein oli tehtud pidi peremees nentima et nende heinamaade arvelt pole küll võimalik karja suurendada“põldu oli eelmine peremees vististi meelega narrinud, temalt aina võtnud ja võimalikult vähe talle andnud. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda“. Kui polnud heinatöö veel lõpus siis hakkas pudenema juba rukis . Heina ja ka rukki saak polnud hea, maad justkui oli aga vili kesine ja hõre. „müügipeale ei võinud mõteldagi, hea kui pole tarvis kevadel magasiaita minna“ kaer ja oder tõotasid paremat vististi kuna peremees nad ise oli külvanud, ka kartul paistis normaalne, lina aga seeeest ei täitnud ootusi. Esimesel aastal ei täitunud viljasalved ja kotid kül peremehe ootuste kohaselt ometi kogunes sinna rohkem kui too oli julggenud loota . „pole viga lausus peremees perenaisele, esimeseks aastaks käib küll“. Esimesel talvel meisterdati palju esmatarbe asju( toobreid, vanne , kappu, piimapütte, lusikaid, hainavõrke, põhukorve jms.) perenaine see-eest ketras ööd päevad- niikaua kui jaksas. Kuigi jussiga olid kõik rahul ei tahtnud too alguses järgmiseks aastaks jääda kuid kui perenaine oli talle asju pakkunud oli too meeledi nõus jääma.
Järgmisel kevadel alustati kohe kui maa paljas kraavikaevamisega(sauna madis). Teisel aastal sai sõnnikut juba kaheksa hobusega terve päeva vedada.“ei põld meid toida kui meie ta nälga jätame, ütles peremees“.rukkis kippus seeaasta lahjaks jääma kuna talv oli ebasoodne. Kui suve alguses oli ilm vilets ja head vilja ei tõotanud siis pärast jaanipäeva ilm muutus ning ka vili ja hein hakkas kasvama, paiguti rohkemgi kui eelmisel aastal. Jaagupipäeva paiku oli madis jõudnud ka piirikraavi jõeni kaevata. Kohe peale ühe valmimist alustas madis ka teist kraavi . Talvel toimus kõva ehitusmaterjalide vedu kuna andres tahtis maksku mis maksab uued kambrid üles ehitada. Palgiveo ajal tulid appi ka ümberkaudsed, ka pearu kes polnud kutsutud tuli ise kohale ja osutus kõige suuremaks abiliseks.
Järgmisel kevadel löödi uued kambrid üles kuigi see nõudis palju aega. Sõnnikut tekkis lauta niipalju et lehmad vaevu ära mahtusid. Põllutööd jäid rohkem jussi õlule kuna peremees pidi olema ametis kambrite ehitusel, siis tuli peremees söögitunni ajal appi külvama. Seemendamisel tulid jällegi üllatusena appi naabrimehe hobused .kogu kevad ja suvi kulus kambrite ehitusele. Samal aastal istutas andres ka esimesed puud. Suvel hakkas jant piirikraavi üle kuna pearu hakkas seal vett paisutama , ja sellega seose andrese maid üle ujutama. Kuna pearugakraavist ei saanud asja hakkas andres omale isiklikku kraavi kaevama. „ma ju ütlesin küll, et üksi tuleb kraavikaevamine odavam kui pearuga kahasse, aga sa ei uskunudseekord, ütles madis“.
Viiendal kevadel oli Andres oma kauaaegse soovi täitnud. Eespere aias oli kümmekond noort õunapuud, kirsi- ja ploomipuid, marjapuid, toomingaid ning pihlakaid. Näide: Andres oli mõnikord oma noorte puude keskel nii rõõmus, et oleks tahtnud seda rõõmu kellegagi jagada, aga ikka pidi ta üksinda olema, sest Krõõt kandis suure vaeva ja murega oma neljandat last rinna all.
Kümne aasta möödudes sai Andres Mariga oma esimese lapse, mis Andresele uut elujõudu süstis. Näide: Mariga esimese lapse saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Ometi oli Vargamäel alles kõik vana. Talus sibas seitsmehingeline lapsekari: Krõõda tütred Liisi, Maret Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Pere suurenedes leidis mees, et vaja on uusi ümberehitusi teha. Näide: Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta Vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada.
Paarikümne aasta järel olid põldudele tekkinud pikad kiviaiad ja suured kivivared, kuid puhtaks polnud põldusid ikka veel saadud. Heinamaid oli Andres paljude aastate jooksul korrastanud, neid mätastest puhastanud ja võsa niitnud, kuid ikkagi polnud sellega päris ühelepoole jõutud.Näide: Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikkagi veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega; ikka veel pidi ta korraliku niitmise asemel vikatiga aina rapsima, nagu peksaks ta ussi mätaste ja küngaste vahel. Suur kraavide kaevamise töö oli samuti peaaegu seisma jäänud. Näide: Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kuigi seda tehti, siis jäi mõni vana puhastamata, mis ehk veel tarvilikum oleks olnud kui uue kaevamine. Mees oli ehitanud endale ka uued valged kambrid, mis ühtäkki väikesteks ja pimedateks jäänud olid. Andres oli ehitanud ka uued karjalaudad, mille üle ta uhkust võis tunda, kuid siiski ei toonud need soovitud õnne, mida Mari oli lootnud. Näide : Ainult karjalaudad on veel niisugused, nagu nad ehk tänapäev Vargamäel olema peavad. Aga sellestki pole mingit tulu, sest uute karjalautatega ei tulnud karjapidamisse uut õnne, nagu Mari kindlasti oli lootnud. Positiivsuse suunas oli läinud Vargamäe jõukus, seal oli vilja, heina, loomi, riistu jar aha rohkem kui kunagi varem. Andres pidas isegi sõiduhobust tallis . Näide: Vargamäel näis nüüd kõike- vilja, heina, loomi, riistu, raha- rikkalikumalt olevat kui varemalt, aga kel oli sest kasu?
4)Andres oli oma maaga raskustes. Tema maa probleemiks oli liigniiskus , mida mees terve eluaja kraavide kaevamisega kuivendada tahtis, et need esialgu loomi kandma hakkaks . Näide: Muidugi ei mõtle tema Vargamäe soost kohe hakata põldu tegema, sest tema pole ju parun , kel oli terve vallarahvas käsutada. Kui niigi saaks teha, et soo hakkaks looma kandma ja head haometsa kasvatama. Andresel oli probleem ka kivise maapinnaga. Kiviaiad ja – vared muudkui kasvasid, kuid põldusid puhtaks ikka ei saadud. Näide: Aga nüüd tegi see teda ainult nukraks, sest ta tundis, et tema ülekeev jõud ja tööihk lööb kahanema , kuna aga kivikari põllul alles nõnda tihedalt seisab, nagu polekski kiviaiad ja kivivared siit võetud, vaid kuusagilt mujalt siia veetud. Andresele peavalu valmistasid ka heinamaad, mida mees võserikust ja mätastest aastaid puhastanud oli Näide: Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikkagi veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega. Enne oli nagu Andres pealetungija, tõrjus nad kaugele tagasi, aga nüüd algab nende rünnak.
5) Andrese iga-aastane kivide vedu ei andnud tulu. Igal kevadel kerkis maapõuest ikka uusi ja uusi kivisid. Nii oli ka heinapõlluga, kuhu kasvas mättaid ja võsa vägisi, mis segas niitmist. See kurnas andrest nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ta arvas, et Vargamäel peitub mingi jumal, kes neid kive koguaeg juurde lükkab. Näide: „Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Veel kümme aastat tagasi oleks ta võinud neid nähes rõõmu pärast hõisata ja Vargamäe mändide all tantsida, nagu tantsis Taavet millalgi seaduselaeka ees. Aga nüüd tegi see teda ainult nukraks, sest ta tundis, et tema ülekeev jõud ja tööihk lööb kahanema, kuna aga kivikari põllul alles nõnda tihedalt seisab, nagu polekski kiviaiad ja kivivared siit võetud, vaid kuusagilt mujalt siia veetud.“Näide: „Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega; ikka veel pidi ta korraliku niitmise asemel vikatigaaina rapsima, nagu peksaks ta ussi mätaste ja küngaste vahel. /.../ Enne oli Andres nagu pealetungija, tõrjus nad kaugele tagasi, aga nüüd algab nende rünnak.“Andres unistas ka sellest, et saaks kogu raba ära kuivatada, et paremat karjamaad saada(mis loomi kannaks), heinamaad ning metsa, sest varemalt olevat seal olnud suur mets. Andrese plaanid rikkus Pearu, kes ehitas kraavile tammi , mis ujutas Andresel põllud üle. Sellest tulid Pearuga kohtukäimised, Pearu arvates võib ta teha oma maa peal asuva kraaviga, mida tahab, Andrese arvates oli see ülekohtune. Õiguse taga ajamine väsitas Andrest, mistõttu ta vahest kodus oma viha välja elas.
6) Andres taipab, et perspektiivne väljapääs võitluses soomaastikuga oleks puhastada ära jõgi. Sellest tuleks välja kiskuda vanad tõkked mis veele kõige suuremaks takistuseks, seda tuleksvoogudelt suuremaks teha ja puhastada pilliroo- ja kõrkjapadrikust. Nii voolaks vesi palju kiiremini, veetase langeks mitu jalga ja soomaastik kuivaks tugevamaks pinnaseks. Andres ei asu oma unistust teostama, sest see on liiga suur ettevõtmine. Terve jõe puhastamine ja sügavdamine võtab liiga palju aega. Andres
Näide: „on juba vana ja sureb , enne kui näeb oma töö tulemusi, nõnda teeks ta tühja tööd.“
Andres plaanis appi kutsuda kõik, kellel heinamaad jõe ääres koos nende sulaste ja poegadega. Vaid paljude inimestega saaks midagi tehtud. Ta sai aru, et keegi ei tuleks talle appi, ta ei läheks ise ka säärast asja tegema, kui keegi kutsuks, sest asi poleks vaeva väärt. Nii ei õnnestu Andresel teiste naabritega koostööd alustada. Nad ei näe tulu tema plaanidest. Teised ei taha Andresega koostööd teha osaliselt ka sellepärast, et Andres Pearuga vaenus on. Koostöö ja läbisaamine Pearuga ei õnnestu A’l aga sellepärast, et P Andrese Vargamäelt välja süüa tahab ja ei taha, et A’l hästi läheks. Sellepärast ei tee P A’ga koostööd vaid talitab vastupidi. A’ teised naabrid on Näide: „inimesed, kes elavad siin väljamägedel [ ...], ilma et mõtleksid minevikku või aimaksid tulevikku.“
Neid ei huvita, kes olid enne neid või tulevad pärast neid või kes on üle aia. Nad on igaüks enda peal väljas, tahavad vaid, et neil endal hästi läheks ega hakka võõrast tööd võõral maal tegema, kui ise sellest kasu ei saa.