BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
0 a 2 Vahe=29,87-30,02=-0,15 Lubatav vahe=30,02/200=0,15 Eksplikatsioon(ha) sealhulgas katastriüksuse üldpindal õuemaa muu maa nimetus a haritav looduslik metsama maa rohumaa a kokk sh vee sh ehitised kokku u all LUUNJA 30,02 18,71 2,21 3,59 0,06 0,02 1,03 0,81
Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekubtäies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: ·soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid). ·soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks-seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast
Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood. Esimest kolm kohta näitavad kohalikku omavalitsust, seejärel linnosa nr, kvartali nr,viimaseks mitmes registeeritud üksus selles kvartalis Kõlvik- katastriüksuse ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja loodusliku seisundiga osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikute liigid: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa, muu maa. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid:elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus
2) Norra hüdroenergia 3) Venemaal 3) Läti - hüdroenergia 4)Rootsis 4) Itaalia tuumaenergia vastane 5) Island 7. ALTERNATIIVSED e. ROHELISED ENERGIAALLIKAD Veeenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, biomassi energia keskkonnasõbralikud kasutamine on veel suhteliselt kallis 2.ESMASEKTOR 1. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandusliku maa jagunemine: haritav maa põllumaa, mitmeaastased istandused looduslik rohumaa loomakasvatus taimekasvatus e. põllundus omatarbeline e. elatusmajandus kaubanduslik e. ekspordiks suunatud tootmine ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.)
Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes koduloomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusse. Eraettevõtlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu. Majanduse otstarbekamaks korraldamiseks loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid. Ilmnesid plaanimajanduse alged ja suurenes riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitika Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, sest NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletuleku tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st.
Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks
seaduse, Vee ja Pinnase kaitse seadus. Eelnevast olenemata ei paista, et olukord paraneks. Prognooside kohaselt on oodata, et Hiina haritava maa kogupindala on aastaks 2015 vaid 117 miljonit ha ehk alla kriitilise piiri, mida on vaja enda rahva toitmiseks. Praegusel hetkel on märgata väga suurt vastuolu Hiina püüdlustes tagada 95% isemajandamine, kuna kiiremini kui eal varem rahvastik kasvab ja samas haritav maa pidevalt väheneb. Arvestades Hiina praegust maakasutuse olukorda ja tuleviku püüdlusi ning vajadusi on oluline, et toimuksid suuremad institutsionaalsed muudatused ning mõelda, kuidas propageerida ning ellu viia jätkusuutlikumat linnastumist. Vastasel juhul ei ole Hiina võimeline täitma eesmärki, milleks on 95% isemajandamine sellest tulenevalt ei ole aga võimalik täita kahte olulist ülesannet: kõrvaldada nälg ja rahuldada aina rikastuva ühiskonna toidu nõudlust.
määral Austraalia. Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Tsitruseliste, oliivipuude kasvatamise, viinamarja istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid. 1 Troopiline kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa, kus võib aastas 3 saaki saada. Kasvatatakse nisu, puuvilla, datleid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne õhutemperatuur on läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajanduslikult on seal head tingimused. Suurema osa
Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades Fuji mägi leidub palju kuumaveeallikaid. Kõige ulatuslikum on 13000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Enamik inimesi on püsivalt Võhmutal elavad, palju ei ole ära ega ka juurde kolitud. See tähendab, et vanemate inimeste osakaal suureneb. Üpris tõenäoline on, et nooremad kolivad suurematesse asulatesse, et mugavalt koolis käia ja tööd saada, sest külas ei ole eriti palju tööd. Küll aga on küla rahulik keskkond suurepärane koht laste kasvatamiseks. Loodusressursid ja nende kasutuselevõtmise hindamine Maa, maakasutus Enamik maad on põllumajanduslikult haritav, seda teeb enamasti põllumajandusühistu AS Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste
Austraaliast. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis.. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse Jaapanisse, Hiinasse ja Indiasse. Põllumajandus Koos kaevandusharudega moodustab 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast. Ülekaalus on vähese inim- ja rohke masinatööstusega suurmajandid, mis sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuvilja (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu) ning piimakarja kasvatamisele. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal,
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest
POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2...
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
3) Gleistunud näivleetunud muld (LPg), esineb perioodilist ülavett, põllumaana vajab kuivendamist, rohumaana kasutades pole hädavajalik, vajab lupjamist. Lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid pärast kuivendustööde tegemist võib ulatuda ka 40-45 hindepunktini. [2] 4) Leostunud gleimuld (Go) on tekkinud alalise liigniiskuse juures karbonaatsel lähtekivimil. Suhteliselt viljakas aga raskesti haritav, nõuab täpset harimisaega. [2] 5) Leetjas gleimuld (GI) on hästi kasutatav rohumaana, põllumaaks peab olema hästi kuivendatud. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekoosluses puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. [2] Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta Gleistunud leetjad mullad on kuivendatuna head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks
Poola asub strateegiliselt väga olulises kohas, Euroopa geomeetrilises keskpaigas. Liikudes läänest itta või põhjast lõunasse on raske leida otsemat teed kui läbi Poola. Eesti jaoks on Poola oma asendi tõttu oluline transiitmaa. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab u. 46% kogu maismaa pindalast. 2. POOLA GEOGRAAFILINE ASUKOHT Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Põhjalaius: 49° - 55°, suurem osa Saksamaast, Inglismaast ning Ukrainast samadel laiuskraadidel.
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima
idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Kõige ulatuslikum on 13 000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. Seal asub ka Jaapani pealinn Tokio.Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid.Saareriigis on palju väga ilusaid järvi. Kõige suurem järv on Biwa järv, see asub Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad.
loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. · Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % · SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 · Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 · Tööstuse % SKT-st - 38,0 · Teeninduse % SKT-st - 54,0 · Haritav maa 7% · Linnarahvastik % - 81 (2009) 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? · IMF (Rahvusvaheline Rahaline Fond), · WTO (Maailma Kaubandus Organisatsioon) · EU-RIO gruppi (Rio grupiks nimetatakse poliitiliste konsultatsioonide
Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adramaa- Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 1adramaa=1adraga haritav maa=u 10 ha Lembitu- Lihula vanem, kes hukkus Madisepäeva lahingus 21.september 1217a. Kaupo- liivlaste vanem Piiskop Albert- Bremeni toomhärra, kellel õnnestus eestlased pärast Meinhardi ja Bertholdi katseid ära ristida, Riia linn ja Alberti kirik Riiasse asutada, kuhu ta koondas ristisõdijaid. Samuti lõi ta Mõõgavendade ordu. Kroonik Henrik ehk Läti Henrik oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
reljeefidetailide (korstnad, kirikud, suured kivid, geodeetilised punktid jne) kujutamiseks, mida ei saa väljendada kaardi tegelikus mõõtkavas nende väikeste mõõtmete tõttu. Igal taolisel leppemärgil on oma kindlaks määratud tüüpkujund ja tegelik keskkoht. Maastiku näitlikumaks ja selgemaks kujutamiseks jagunevad kaardi leppemärgid eritüübilisteks värvuse järgi: 1. Roheline - mets, nähtavust piirava taimestikuga ala 2. Valge - lage või haritav maa 3. Sinine - veekraavid, jõed (tumesinine) ja meri, järved, laiad jõed (helesinine) 4. Pruun - teed, reljeef (samakõrgusjooned, muud pinnavormid) 5. Punane, must, hall - asulad, ehitised, muud inimese poolt rajatud või inimtegevusega seotud objektid ning piirid. Koordinaatvõrgustik võimaldab määrata ja edastada kaardil arvväärtusena asukohti. Kaitseväes kasutatakse reeglina ristkoordinaate, millele vastav võrgustik on ühtlasi kantud 1:20 000 ja 1:50 000 mõõtkavaga kaartidele
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju
sugulased korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks 4. PÕLLUHARIMISE ALGUS Põllud olid vanasti kahte sorti: põlispõllud ja alepõllud. Põlispõldu hariti korrapäraselt, aga Eesti mullakiht paesel pinnasel oli väike ning sinna eriti midagi kaua ei kasvanud. Alepõld tehti aga metsa maharaiumisel ja maha põletamisel. Tuhk oli taimedele küll väetiseks, kuid mõne aasta pärast jäi alepõllul saak kehvaks. Mõisted: põlispõld korrapäraselt haritav maa alepõld pärast metsa maharaiumist ja puude põletamist kasutatud põld pronks vase ja tina sulam 5. MUINASEESTLASTE USKUMUSTEST Vanasti kujundas inimene oma elu looduse järgi. Arvati, et igal puul, põõsal, linnul ja kivil on oma hing ning et looduses on igal pool haldjad. Neile tuli ka ohverdada ohvrikivil, kuhu viidi oma ehteid, loomi, vilja, villa jms. Oma esivanemaid austati väga. Usuti ka tule, vee ja õhu võimeid
Ökoloogilise jalajälje meetod on ELFi hinnangul praegu üks parimaid ja maailmas aina laiemat kasutamist leidev meetod, mis võimaldab komplekselt hinnata organisatsioonide (organisatsioonid kui riigid, valitsusasutused, äriettevõtted, vabaühendused jms) tegevuste mõju keskkonnale. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maapind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. Maakera pind on jagatud kategooriateks: - haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); - bioproduktiivne meri (peamine kalapüügi territoorium); 5 - energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); - täisehitatud maa (hooned, teed jms); - bioloogilise mitmekesisuse maa (puutumatu loodus); - muu maa (kaljud, kõrbed jms).
kivikirstkalmete kohta. Ehituslikult ei ole võimalik teha vahet hilispronksiaegsete ja eelrooma rauaaegsete kivikirstkalmete vahel, neid võib eristada vaid leiumaterjali dateeringute põhjal. Nagu pronksiajal, nii jätkus ka eelrooma rauaajal matmine maahaudadesse. Eluolu poolest jätkus eelrooma rauaajal üksiktaluline asustus, süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle- näiteks maksustati kindla suurusega haritav maa. Ilmselt esines ka ühiskondlik võimuvõitlus, millele viitab ka linnuste kasutuselevõtt. Muistise üldiseloomustus 5 Eelrooma rauaaja algusest on säilinud põllujäänuseid ja kivikalmeid Põhja-Eesti paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised. Asulakohtadest on vaid väheseid jälgi elati väikestes eraldiasuvates taludes
kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel (Miksike, 2015). Eriti viljakad on rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ning pampa punakad ja mustmullad Argentina põhjaosas, poolkõrbe pruunmullad riigi lõunaosas on väheviljakad. Argentina loodeosas on ebaviljakad kõrbe-hall-pruunmullad (Wikipedia, 2015). Põllumaa hõlmab üle poole Argentina pindalast (51,3%), sellest 11,3% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 39,6% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,4% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 10,8% Argentinast Andide nõlvadel. 37,8% maast on mäestikud ja kõrbed. (Wikipedia, 2015) Argentiinas on põhiliselt spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka
kõrgust näitavad andmed ja muud nimetused. Eriline koht on kirjašriftil. Nt veekogude info on tavaliselt väljendatud kursiivkirjas. Plaanide koostamisel kasutatakse erinevaid värve. Musta värviga on joonestatud enamik maastiku objekte ja kontuure, sinisega kujutatakse hüdrograafiavõrk, punasega geodeetilised punktid ja administratiivpiirid, pruuniga reljeefielemendid ja horisontaalid. Ka pindobjektide puhul kasutatakse erinevaid värve. Veekogud on sinised, metsad rohelised, haritav maa kollane jne. Konkreetsel plaanil/kaardil kasutatud leppemärkide seletus ehk kaardi legend paigutatakse kaardi vabale osale, et lihtsustada kaardi lugemist. Reljeefi kujutamine Reljeefi kujutamiseks topograafilistel kaartidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi: kõrgusarve horisontaale Kõrgusarvud kantakse plaanile selliselt, et need kajastaksid reljeefile iseloomulikke punkte. Kõrgusarvu juurde käib alati punkt (täpike), sest muidu ei ole võimalik aru saada missugust
1980-ndad biotehnoloogia. 1990-ndad geneetiliselt muundatud taimed (mais, soja, kartul, raps, tomat, puuvill). Hõive hankivas majanduses 2013: Eesti: 4,4% Läti 8,8% Rumeenia 30% Türgi 23% Nepaal: 93% Suurbrittannia: 1,2% Saksamaa 1,6% Norra 2,5% Läti 8,8% Rumeenia 30,1% Türgi 23% Nepaal: 93% Etioopia 80% Maal on põllumajanduslikus kasutuses 37% maast sh haritav põllumaa 11%, heina- ja karjamaa 26% Põllumajandisliku tootmise arengutegurid: niiskus, soojus, pinnamoodi, mullastik. Suurimad tootjad: Hiina (21% maailma toodangust), USA (4,2%), India (6,7%), Jaapan (1,3%), Prantsusmaa (1,3%), Brasiilia (2,5%), Itaalia (0,9%), Indoneesia (2,7%)
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane)
Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570 El Muerto 6488 Pomerape 6282 Parinacota 6348 Tres Quebradas 6239 Tabel 1: Riigi kõrgemad tipud. MÕJU MAJANDUSELE Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. Haritav maa paikneb peamiselt laiuskraadidel 33°-42°ll Andide ja Ranniku-Kordiljeeride vahelises orus. Peamiselt kasvatatakse puu- ja köögivilju (eelkõige viinamarju, millest valmistatakse veini) ning ka teravilju. Üsna hästi on mägedes levinud aga karjakasvatus. Põhiliselt kasvatatakse lambaid ja veiseid. (Joonis 3) Sellise reljeefiga riigis on raskendatud ka infrastruktuuri rajamine. Kuna mägedesse on teede ehitamine üsna keeruline, sest teid ei saa teha
Põllumajandus Põllumaa on 67,3% riigi territooriumist Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 14.7% Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku Maa jaotus hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha järeldust, et põllumajanduse roll riigi 0 SKTs ei ole suur, aga rahvastiku 0,18 0,21 hõivatuses on üsna tähtis. Haritav maa Rohumaa mitmeaastased põllukultuurid Metsad Muu maa 0,12 Siseveekogud
inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed
Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit 4 | Page Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid Kirjaoskajaid Brasiilias on 88,6 % SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800 Põllumajanduse % SKT-st - 8,0 Tööstuse % SKT-st - 38,0 Teeninduse % SKT-st - 54,0 Haritav maa 7% Linnarahvastik % - 81 2. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Brasiilia kuulub arengumaade hulka. 5 | Page Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organistasioonidesse riik kuulub? IMF (Rahvusvaheline Rahaline Fond), WTO (Maailma Kaubandus Organisatsioon) EU-RIO gruppi (Rio grupiks nimetatakse poliitiliste
• Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond • Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid • Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus • Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED
Pandzabi viljakad tasandikud moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest, mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas , mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad
sademet aastane hulk väga suur. Ida-Aasia Hiina, Loodusolud Suurima Kõikides Kuna maastik on Tööstuses on Jaapanis on Palju Jaapan, P- on väga d sealsetes suhteliselt mägine, juhtkohal linnadevõrk ekspordita Korea ja L- erinevad, usundid riikides on siis on haritav maa Jaapan ja väga kse Korea, esineb Hinduism väga palju piiratud, aga ka Lõuna-Korea. arenenud. autosid, Taiwan, kõrbeid, , elanike ja on selleks on leitud Hiina tööstus Tähtis roll kodumasin Mongoolia parasvöödet konfutsia ka tihe lahendusi pole väga on aid, , nism ja asustus
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e
· kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne · tööjõud (oskused, hulk) · turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus) · valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium valitsuse toetused) · äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2. Maailmamaa kasutus Põllumajanduslik maa 30% Rohumaa 20% Haritav maa 10% (luhad, niidud, karjamaad) Põld Istandus (aed) 4.Mullatekketegurid Mulda kujundavad tegurid: - kliima soojus ja niiskus reziim - reljeef - inimene - lähtekivim - taimed - mullaelustik - loomad 7.Kalandus ? *ülepüük (püük on reguleeritud) püügi kvoodid *reostus
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
(sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine. Maismaad on 149 mln km2. Pool inimkonnast elab 5% maismaast, seega 7-8 mln km2. Inimtühi on 15% maismaast. 90% inimestest elab põhjapoolkeral, kus on ka kaks korda rohkem maismaad kui lõunapoolkeral (39% ja 19% poolkera pindalast). 80% elab Lõuna riikides. 11% maiamaast on haritav maa. 2/3 ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maailma keskmine rahvastikutihedus on 47 inimest km2-l, Eestis veidi vähem kui 30 inimese km2. Maailmas on inimese kohta 0,021 km2 maismaad (2,1 ha ehk 21 000 m2). Aomenis, endises Macaos on 18500 inimest km2-l, ühe inimese kohta 54 m2. Tallinnas elab 2500 inimest km2-l, ühe imese kohta 400 m2 maad. Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides
tingimustes. Tootmistulemust hinnatakse kahel eesmärgil: 1. aregngutaseme iseloomustamiseks ( tootmise lõppeesmärgi saavutamise põhjal) 2. arenguvõimalsute väljaselgitamiseks Tootmis efektiivsuse näitajate süsteem kujundab tootmise eesmärk, mis määrab efektiivsuse kriteeriumi ja teiselt poolt tootmiseks vajalike ressursside (kulude) suurus. Tootmisressursid on tööjõud, põhi-ja käibevarad, haritav maa. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vara rentaablus on tootmise üleefektiivsuse näitaja, seda kasutatakse tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks . 25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda? Kasum= puhastulu- maksud 26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid.
tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid, hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina, hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega. Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa, vesi jms) kasutati koos. Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste asukohana ning esivanemate matmispaigana püha. Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused.
o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp o Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus. o Toimus edasi kiire areng. o Põllumajandus Maareform o Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad. Moodustati riiklik maafond. Milles jagati maad kehvikutele ja maatameestele, keda hakati nimetama asunikekes. o Järgmistel aastatel laienes haritav põllupind, paranes saagikus, tõusis kariloomade arv, levisid moodsad maaharimisviisid, üha rohkem hakati kasutama masinaid jne. Suurenes ka ühistegevuse roll. Tootmine o Korraldati ümber tootmine. o Eestis tõusis esikohale loomakasvatus, milles domineerisid piimakarja ja peekonisea pidamine. o Suurenes teravilja toodang. o Seoses loomakasvatusega laienes söödakultuuride külvipind.
b. Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki maaisandat: · Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. · Tartu piiskopkond. · Saare-Lääne piiskopkond. · Kuramaa piiskopkond. · Riia peapiiskopkond. · Liivi orduriik. 2. Maaisandad ja läänimehed a. Maaisanda domeen kogu talupoegade poolt haritav maa: · Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud. b. Läänivaldused vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad: · Esialgu mitte pärandatavad, hiljem kujunesid vasallide pärusvaldusteks. · Läänide haldamiseks rajasid vasallid eramõisaid. · Vähenes maaisanda võimutäius, vasallid said enda kätte kohtupidamise jm funktsioonid. c. Rohkem läänistasid maid Taani kuningas ja piiskopid, ordul olid sõjamehed omast käest võtta 3
Valitseb kuum ja kuiv kõrbekliima. Vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Vihma eriti ei saja va. talvekuudel. Jaanuari keskmine temperatuur on Vahemere ääres 11-12°C, lõunaosas 15-16°C, kuumima kuu juuli keskmine temperatuur on põhjas 25-26°C, lõunas 30-34°C. Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna- suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu jõge ümbritsev haritav ala- võtab enda alla üksnes 4% Egiptuse pindalast, kuid ometi on sinna koondunud 99% rahvastikust. See org jagab maa Ülem-Egiptuseks, mis jääb Kairo linnast lõunasse, ning Alam-Egiptuseks, millele vastab põhiliselt Niiluse suure delta piirkond. Saavutas iseseisvuse aastal 1922, kuid inglise väed lahkusid sealt alles 1936 a. · SKT ühe elaniku kohta on 4200 USD · Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (13,2%), tööstus (38,7%), teenindus (48,1%)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
