Referaat Jaapanist (1)

JAAPAN
referaat
Tallinn 2009
TÕUSVA PÄIKESE MAA
Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu , Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri , kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast. Kõige ulatuslikum on 13 000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. Seal asub ka Jaapani pealinn Tokio .Jaapani jõed on lühikesed, kiirevoolulised ning erineva veehulgaga. Ebatasase pinnamoe tõttu on rohkesti vooluvett ning vähe laevatatavaid jõgesid.Saareriigis on palju väga ilusaid järvi. Kõige suurem järv on Biwa järv, see asub Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad .  Jaapanis on vahelduv kliima ja sellepärast on ka taimestik vaheldusrikas. Loomastik aga pole nii mitmekesine , kui taimestik. Riigis elab 140 imetajaliiki. Nendest väärivad esiletõstmist jaapani makaak, punakaru, mustkaru ja pruunkaru. 450 linnuliigist on enimlevinud varblane , pääsuke ja laulurästas. Sajandeid kestnud eraldatuse ja välismaalaste sisserännu keelu tõttu kujunes ühtne Jaapani rahvastik . Põhiliselt mongoliidsesse rassi kuuluvad ja jaapani keelt rääkivad jaapanlased on budistid või sintoistid. ( Sintoism on Jaapani pärimususund. Sintoism lähtub kujutlustest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega asustatud ja keiser on jumalikku päritolu) Tihti on jaapanlased mõlemat usku, sest need kaks usku ei välista teineteist.Kolm neljandikku jaapanlastest on linlased. Üle 30 miljoni inimese elavad Kanto linnastus , kus asub näiteks pealinn Tokyo .
PÕHIANDMED
Pindala: 377 750 km2
Rahvaarv: 125 638 000
Pealinn: Tokyo (8,3 mlj elanikku)
Keel: jaapani keel
Rahvaühik: jeen
Inimesi km kohta: 339 inimest ruutkilomeetri kohta
Peamine tegevusala : tööstus
Usund : sintoism, budism , konfutsianism
Suurimad linnad: Tokyo, Yokohama, Osaka
Pikimad jõed: Shinano, Ishikari, Tone
KEEL
Jaapani keeles 日本語 (nihongo) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest.Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanij`t (漢字), silpkirju hinakarat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rõmaji (ローマ字).Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. Balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis barut).
RAHAÜHIK
Jeen (jaapani keeles 円 en 'ring') on Jaapani rahaühik alates 1871. aastast.ISO 4217 kood on JPY ning rahvusvaheline tähis ¥, siseriiklikult kasutatakse kanjid 円.Üks jeen jaguneb 100 seniks (銭) ja 1000 riniks (厘), kuid need korjati käibelt juba 1954 aa
RIIGI-JA RAHVUSLIPP
Jaapani riigi ja rahvuslipuks on valge kangas, mille keskel on punane sõõr ehk päikesesümbol "Hinomaru". Lipp kuulutati riigi tunnuseks 1870. aastal, kuid ametlikult tunnistas Jaapani parlament selle riigilipuks alles 1999. aastal .Valge tähistab puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse, soojuse ja inspiratsiooni värv.Päikeseketas on muistsetest aegadest peale olnud Jaapani ja selle keisri sümbol. Legendi järgi rajas Jaapani Keisririigi päikesejumalanna Amaterasu Omikami poeg Jimmu Tenno.Valge tähistab puhtust ja puutumatust, punane on aga siiruse, soojuse ja inspiratsiooni värv.
VAPP
Jaapani vapp on jaapani rahvuslik ja keiserlik pitsat, mitteametlik riigivapp.
Vapil on kujutatud krüsanteemiõis 16 õielehega, mille alt paistavad veel 16 õielehe otsad.
GEODRAAFILINE ASEND
Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Korea,Hiina ja Venemaa.Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū, Hokkaido, Kyūshū ja Shikoku. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal ) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West , Florida.) Idapoolseim saar on,Minamitori mis asub 154° idalaiusel.
PINNAMOOD
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest .1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest.
KLIIMA
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber.
RAHVASTIK
Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295 ning 2008. aasta septembri lõpuks 36 276.
HARIDUSSÜSTEEM
Nagu eestlased, nii peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal, kui Eestiski - 19. sajandi teisel poolel - ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu rahvas oli omandanud kirjaoskuse. Praegu õpib 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%.Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis (小学校 (shōgakkō)), sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli (中学校 (chūgakkō)) ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli (高等学校(kōtōgakkō ehk 高校 (kōkō)). Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab 97% õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Umbes 22% keskkoolilõpetajatest jätkab oma haridusteed ülikoolides ja kolledžites, paljud õpivad edasi alama astme kolledžites või tehnikakolledžites.Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledžites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid . Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel.Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides (juku või yobiko). Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli jne.
IMPORT JA EKSPORT
Põhilised riigid ,kuhu Jaapan ekspordib on Ameerika Ühendriigid(22,9%),Hiina Lõuna Korea (7,8%) Taiwan (7,8%) ja Hong Kong (6,1%). Jaapan ekspordib põhiliselt transpordi seadmeid, mootorsõidukeid, elektroonikat ja kemikaale.
Jaapani impordib põhiliselt Hiinast (21 %), kuid ka Ameerika Ühendriikidest (12,7 %), Saudi Araabiast (5,5 %), UAE-st (4,9 %), Austraaliast (4,7%), Lõuna Koreast (4,7 %) ja Indoneesiast (4 %). Põhilised impordiartiklid on fossiilkütused, toiduained (eriti liha), kemikaalid, tekstiil ja toorained tööstuste jaoks. Üldiselt võib öelda, et Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina
KALANDUS
Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.
TÄHTSAMAD PÜHAD
Uusaasta
Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba Jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selle ajavahemiku peale pole küll Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid , mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. Jaapanis nimelt toimetatakse post kätte kohe 1. jaanuari hommikul.
O-bon
Teine väga tähtis püha Jaapanis on o-bon, mida tähistatakse augustikuus. Konkreetsed kuupäevad on igas maakonnas erinevad. Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket . O-bon'i tähistamiseks toimuvad suured tulevärgid ja tantsitakse erilisi o-bon tantse. O-bon sarnaneb meie lõikuspühale ja tantsuga avaldatakse jumalatele ja esivanematele tänu hea riisisaagi eest .
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_ajalugu
2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.ht m
3. http://jaapani-elust.blogspot.com/
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_keel
5. http://wapedia.mobi/et/Jaapani_jeen
6. http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan