Jaapani loodusgeograafia (1)

Jõhvi Gümnaasium

Jaapan
Uurimustöö
Julia Kisseljova 10.a klass
Õpetaja Ene Sokman
Jõhvi 2008

Geograafiline asend

Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos . Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ (nagu Lyon, Trieste või Montreal ) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ (nagu Key West , Florida ).
Jaapan on oma kujult piklik. Keskelt on see laiem ja mõlemast otsast läheb kitsamaks. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit.
Jaapan ise asub järgmiste geograafiliste koordinaatide vahel: 130°E - 142°E ja 32°N -45°N. Jaapani pealinn, Tokyo , aga asub laiuskraadidel 35oN ja 135oE. Kellaaja erinevus Eesti ja Jaapani vahel on 6 tundi. Tokyo on minu koduasulast ligi 91 000 km kaugusel.

Loodus

Pinnamood

Fuji mägi
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uhkeid joastikke. Nendes kohtades leidub palju kuumaveeallikaid. Kõige ulatuslikum on 13000 ruutkilomeetri suurune Kanto tasandik Honshu saarel. 70% Jaapani territooriumist katavad metsad . Kuna tasaseid alasid on Jaapanis vähe, siis haritav ala hõlmab 15% kogupindalast.
Jaapan asub Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika laamade kokkusaamiskohas. Seetõttu esineb seal tihti tugevaid maavärinaid, mis tekitavad tõenäoliselt ulatuslike purustusi. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest.
Jaapani pinnamood
Jaapani on vulkaanirikas maa. Eriti palju vulkaane leidub Honshu saarel. Seal paiknevad sellised vulkaanid nagu Asama (2542 m), Bandai (1819 m), Daisen (1729 m), Fuji (3776 m) ja Kongō ( 1125 m).
Maavaradest leidub Jaapanis lubjakivi , väävlit ja kivisüsi.

Kliima

Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega , kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed , õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm.
Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused . ja lähedus Euraasia mandrile. Õhutemperatuur juunist kuni septembrini on kõrge, esineb palju sademeid, mille toovad troopilised õhuvoolud Vaikselt ookeanilt ja Lõuna-Aasiast. Siis, kui need õhuvoolud jõuavad Jaapanini, on nad kogunud endasse palju niiskust. Jaapanis on märgitud vihmaperiood juuni algusest, mis kestab umbes kuu aega. Talvel aga jõuab Jaapani Siberilähedastele aladele kõrgrõhuala ja Lõuna- Jaapanisse madala rõhuga ala. Tulemuseks on külma õhu liikumine üle Jaapani saarte, millega kaasneb väga madal temperatuur ja tugev lumesadu Kesk-Jaapanis.

Aastane temperatuuri- ja sademetehulga kõikumine Jaapanis
Aastane temperatuuri- ja sademetehulga kõikumine Eestis

Õhusaaste

Õhusaaste Fujis
Kuna Jaapan on üks arenenumaid riike maailmas, esineb seal tõenäoliselt õhusaaste. Õhku saastavad kõikjale linnadesse paigaldatud tehased ja tööstused. Igal aastal suureneb ka Jaapani elanike arv, kes tahavad omada isiklikku transpordivahendit, mis ei mõju Jaapani keskkonnale hästi. Viimaste aastate jooksul on hakatud selle probleemiga tegelema mitte ainult Jaapanis, vaid kogu maailmas. Propageeritakse keskkonnasõbralikke kütuseid ja tegeletakse prügi sorteerimisega.

V Õhusaaste Fuji linnas
eevarud

Jaapani veevarud on piisavad, kuna langeb suhteliselt palju sademeid ja suurem osa jõgedest saab oma vee liustikest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest , siis on tal ka väga pikk rannajoon . Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju.
Shinano jõgi
Kõige pikem jõgi Jaapanis on Shinano (367 km), mis algab Kobushi mäelt ning suubub Jaapani merre. Kuna antud jõel võib esineda üleujutusi, ehitati üleujutuste takistamiseks 1922. aastal Ōkōzu Kanal . Kahjuks aga tähendas see seda, et Niigata linn jäi ilma viljakatest riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on Tone (322 km), mis algab Ōminakami mäelt ja suubub Vaiksesse ookeani. Tänapäeval on see jõgi piiratud tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari mäelt ja voolab läbi Asahikawa ja Sapporo ning suubub Vaiksesse ookeani.
J Biwa järv
aapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²). See paikneb kirdes Kyoto linnast. Selle sügavus on 103.58 m. Biwa on üks vanimatest järvedest maailmas, see on tekkinud ligi 4 miljonit tagasi. Pindala suuruselt teine Jaapani järv on Kasumigaura (167.6 km²). See järv asub 60 km kaugusel Tokyost. Mõlema järv vesi on värske ja seda kasutatakse joogiveena pajudes Jaapani linnades.
Biwa järv
Jaapani jõed ja järved on leidnud väga laialdast kasutust reovee juhtimiseks ja hüdroelektrijaamades. Kuna Jaapan on suhteliselt arenenud riik, kuhu on rajatud palju tehaseid ja tööstusi, esineb seal kindlasti probleeme veekogude puhtusega. Kuid samas on selle probleemiga hakatud juba ammu tegelema ning veekogude puhastamiseks on tehtud palju tulemusitoovat tööd.

Riik

Haldusjaotus

Haldusjaotus piirkondade järgi. Kaardilt puudub Okinawa piirkond. Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri.
47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu , Gumma, Hiroshima , Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa , Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki , Nara , Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga , Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi.

Majandus ja pinnamoe mõju sellele

Põllumajandus ja metsandus

Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid , valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang.
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstusliku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus , seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud.

Kalandus

Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.
Kasutatud materjal

• http://www.divejapan.com/Map_Japan.jpg
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
  
• http://www.solness.ee/maja/index.php?gid=36&id=448
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Asama
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Banda i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kong%C5%8D
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Daisen
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Fuj i
  
• http://www.eri.u-tokyo.ac.jp/VRC/kansoku/asama.GIF
  
• http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.ht m
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Japan#Climate
  
• http://www.bbc.co.uk/weather/world/images/country/barcharts/TT004460_tallinn.gif
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Tone_River
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Ishikari_River
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Shinano_River
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Kasumigaura
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Lake_Biwa
  
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e5/20061108uono_and_shinano_river.jpg/800px-20061108uono_and_shinano_river.jpg
  
• http://www.stat.go.jp/english/data/handbook/img/fig2_3.gif
  
• http://www.blogger.ee/genky/jaapan.php
  

Sisukord
Kaart…………………………………………………………………...1
Geograafiline asend……………………………………………………1
Loodus…………………………………………………………………2
Pinnamood……………………………………………………………………...2
Kliima…………………………………………………………………………..3
Õhusaaste............................................................................................................4
Veevarud.............................................................................................................4
Riik.........................................................................................................5
Haldusjaotus.......................................................................................................5
Majandus ja pinnamoe mõju sellele.......................................................6
Põllumajandus ja metsandus..............................................................................6
Kalandus.............................................................................................................6
Kasutatud materjal.................................................................................7
8