SÕJATOPOGRAAFIA (0)

Sarnased õppematerjalid

80

pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid.  Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta.  MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia

5

doc

Orienteerumine

teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua orienteerumise kasulikkuse inmestele . · Arendab teadmisi topograafia vallas . · Arendab oskust lugeda kaarti ja siduda teadmisi maastikuga . · Kujunevad iseloomulikud omadused : tähelepanelikkus ,vastupidamine ,tahtejõud ,samas ka oskus orienteeruda erinevates metsatüüpides . · Kujuneb välja otsustusvõime . Topograafiline kaart (edaspidi kaart) on Mõõtkavas ehk õiges vähendusvahekorras seal on kujutatud ka pinnvormid. Plaan on väikeste maa-alade (laagriväljak, linn, alev, taluõu) täpne, suuremõõduline

Geograafia

4

odt

Kompass

Kompass Kompass on suuna määramise mõõteriist Maa magneetilite pooluste suhtes.Kompassi magnetnõel näitab alati Maa magneetilise pooluse suunas. Kompass koosneb magnetiseeritud nõelast, mis pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompassi tähtsaim osa on magnetnõel, mille üldjuhul punaseks värvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nõela punane ots osutab, on magnetiline põhjapoolus. Ajalugu Arvatakse, et kompassi võtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel). Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tänapäevase väljanägemi

Füüsika

110

ppt

Topograafia

Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart  Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000  Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA  Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine  Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil  ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaard

Riigikaitse

14

doc

Ülevaade Eesti olulisematest kaartidest

ÜLEVAADE EESTI OLULISEMATEST KAARTIDEST Geoinformaatika II referaat  Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ­ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...

Geoinformaatika

1

doc

Topograafia konspekt

Topograafiline kaart ­ maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava ­ 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid ­ joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid ­ niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid ­ kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane ­ lagendik. Pruun ­ pinnamood, teed. Must ja punane ­ inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus ­ punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus ­ kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid ­ samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas ­ vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul ­ vesi voolab juurde ja ära k

Riigikaitse

4

doc

Geodeesia I eksami vastused

SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj ­ mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj ­ suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk ­ punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, k?

Geodeesia

42

docx

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega.  Kaartide koostamine ja toimet

Geoinfosüsteemid

Meedia

Kommentaarid (0)