Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla (0)

Keskkonnaseisundi analüüs:
Võhmuta küla
Liis Järvamägi
Biotehnilised süsteemid, I
Võhmuta 2013

Sissejuhatus

Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 1939–1950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida.
Joonis 1 Võhmuta küla aerofoto

Ülevaade piirkonna hetkeseisundist

Küla läbib tee nr 15128 (Järva-Jaani - Tamsalu -Kullenga). Järva-Jaani asub külast 6 km kaugusel ja Tamsalu 15 km kaugusel. Lähim põhikool asub 4 km kaugusel Vajangul ning Tamsalus on gümnaasium.
Ühistranspordiliiklus on tagatud ning mõlemas suunas sõidab päevas buss vähemalt neli korda. Tihedam liiklus ei ole minu meelest vajalik, sest meie külas ei ole eriti palju inimesi ja enamikel inimestel (eriti noortel) on oma autod. Koolibuss sõidab igal koolipäeval hommikul Võhmuta-Tamsalu suunal ja õhupoole tagasi ka. Vanematele inimestele, kellel pole autot, peatub korra nädalas rändkauplus.
Spetsiaalseid parke või puhkealasid külla rajatud ei ole, küll aga on vanal mõisal kena kujundusega haljasala .
Kodumajapidamised
Talukompleksid, (kus aga tegelikku talumajandust enam ei peeta) asuvad suure maantee ja Ambla poole viiva tee ääres või "Võhmuta linnas". Enamik maju on eraomandis, elamispinda ei üürita. Elumajade juures varem aida või lauda funktsiooni täitnud hooned seisavad enamasti kas tühjana või on ümber ehitatud garaažiks.
Vesi ja reovesi
Kuna majad on ammu ehitatud, on igal majapidamisel oma puurkaev ning vett võetakse põhjaveest. "Võhmuta linnas" ehk uuemate majade piirkonnas on pumbamaja, mille kaudu "linna" nelja majja vett saadakse. Pumbamajas on puurkaev, mis ammutab vett põhjaveest.
Tamsalu vallas kehtivad kommunaalteenustele järgmised hinnad:
Tasu võetud vee eest (füüsilised isikud)                -   1,08 €/m3; 
Tasu reovee ärajuhtimise eest (füüsilised isikud)    -   2,40 €/m3; 
Küte ja elekter
Majad on kas puu- või elektriküttega. Elektrienergia pakkuja on iga majapidamine ise valinud (enamasti ikkagi Eesti Energia), liinid on külas olemas, kõigis majapidamistes on elekter sees. Varem põlesid "linnas" öösiti suured tänavavalgustid, kuid otstarbe puudumise tõttu on viimastel aastatel lambid kustus olnud.
Jäätmed
Igal majapidamisel peab olema oma prügikast, mida 12 nädala tagant tühjendatakse. Põhiline prügivedaja meie piirkonnas on Ragn- Sells . Klaasi kogumise konteiner asub Vajangu külas (4 km kaugusel), Võhmutal sellist eraldi ei ole. Tamsalus töötab jäätmejaam, kuhu
olmeprügi, suuremõõtmelised ja muud jäätmed (nt eterniit , mis loodusesse sattmisel väga kahjulik oleks) ära viia saab.
Demograafiline seisund
Tabel 1 Võhmuta küla elanike arv aastatel 2008-2013
01.01.2008
01.01.2009
01.01.2010
01.01.2011
01.01.2012
01.01.2013
52
51
54
54
52
52
Enamik inimesi on püsivalt Võhmutal elavad, palju ei ole ära ega ka juurde kolitud. See tähendab, et vanemate inimeste osakaal suureneb. Üpris tõenäoline on, et nooremad kolivad suurematesse asulatesse, et mugavalt koolis käia ja tööd saada, sest külas ei ole eriti palju tööd. Küll aga on küla rahulik keskkond suurepärane koht laste kasvatamiseks.
Loodusressursid ja nende kasutuselevõtmise hindamine
Maa, maakasutus
Enamik maad on põllumajanduslikult haritav , seda teeb enamasti põllumajandusühistu AS Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks . Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks.
Geoloogiline info
Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel.
Kliimaressursid
Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem , kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul.
Veevarud
Põhjavett (kaitsmata) kasutab põhimõtteliselt terve küla ning AS Võhmuta PM üks kahest veevõtukohast on Pajuri kinnistul asuv puurkaev. Puurkaevust lubatud veevõtt aastas on 9160 m3, ööpäevas lubatud veevõtt 25 m3. Puurkaevu nõutav sanitaarkaitseala on tagatud. 2011. aasta I kvartali veetarbimine oli 538 m3. NTA alal on kehtestatud rangemad piirangud ka veel kaitsmata põhjaveega aladel ning karstilehtreid ja allikaid ümbritsevatele piirangualadele, mille laius on 10 meetrit lehtri ja allika servast. Kuna tegu on karstialaga, on uue ja puhta vee "juurdetekkimine" aktiivne ja veepuudust ei ole väga karta . Lumesulamis- ja sademetevesi valguvad karsti kurisutesse või imbuvad läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendavad nii põhjaveevarusid.
Maavarad
Võhmutal on kaks karjääri, üks on suletud ja teises toimub aktiivne tegevus. Viimasele on antud ka laiendamise luba. Peamiselt saadakse sealt liiva, kruusa ja lubjakivi. Külast 6 km kaugusel Karinu külas on tegutsev lubjakarjäär.
Mets
Mets on siinsete talude kooseisus , aga ka riigimetsa on küllalt. Raiet tehakse vastavalt omaniku soovidele ja riigi normidele. Tuleb koostada metsamajanduskava ja selle põhjal siis otsustada, kui suures ulatuses tohib/peab tegema raiet. Meie oleme oma metsas teinud sanitaar-raiet, istutanud juurde uut metsa ja pannud maha sihte.
Taimed ja loomad
Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased , varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks.
Loomadest asustavad metsi kitsed , rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast.
Looduskaitse
Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega.
Karstinähtuse inimestele tutvustamiseks on Võhmuta naaberkülla, Järsile, loodud Puhta vee teemapark , mille eesmärk on väärtustada puhta vee kättesaadavust ja karstialade kaitsmist.
Elukeskkonna seisundi analüüs
Prügivedu on meil hästi korraldatud ja lähedal olemas jäätmejaam, seega on jäätmete ladustamisega olukord normis . Biolagunevad jäätmed on meie küla elanikel tavaks koguda aeda hunniksse (või mõnel isegi spetsiaalsesse konterinerisse) ja kasutada oma enda aiamaal kompostina.
Põllumajandus
Külas asuvad AS Võhmuta PM mullikatall, pullide ja vasikate laut ning loomadele on eraldatud koplid. Enamik põllumaad on ühistu kasutada. Ühistu kasvatab erinevaid teravlijasorte (nisu, oder, raps ), aga mõned aastad tagasi on katsetatud ka maisi kasvatamist loomade toiduks. Eri aastatel kasvatatakse eri põllumaadel erinevaid kultuure, et säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus . Näiteks peab vahepeal kasvatama liblikõielisi taimi ja hernest . Meie talu (Jaani talu) põllumaad (u 16 ha) harime ise, peamiselt teravili.
Muld on heas seisus, üle 70 kg/ha ei tohi lämmastikku panna, aga samas tuleb tagada erinevate ainete (K, P, N) omavaheline koguste suhe.
Turism
Võhmutal on uhke mõis, mis on ehitatud 16. sajandil. 1900. aastatel asus mõisahoones kool ning viimased aastad on maja seisnud tühjana. Praegu ei ole mõisahoonel palju külastajaid ja seega ei ole mõisa ümbruse looduslik keskkond ohustatud. Suveti on mõisa juures korraldatud küladepäeva, kuid siis on korraldajad enda kanda võtnud alade niitmise ja puhtana hoidmise.
Võhmutat läbib ka Vajangu Põhikooli looduse õpperada. Õpperaja eesmärgiks on piirkonna looduse kaitsmine, selle mitmekesisuse säilimine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine läbi elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamise keskkonnasäästlikuks, rajades õpperaja ja integreerides selle riiklikku õppekavasse toetamaks keskkonnaharidust.
Transport
Ühistransport läbib küla umbes neli korda päevas. Kuna külast läbi minev tee on peaühendus Tamsalu ja Järva-Jaani vahel, on liiklustihedus keskmine. Palju liigub veoautosid ning põllumajandusmasinaid. Tee on heas olukorras asfalttee.
Tööstus
Tööstusettevõteteks on meie piirkonnas juba eelpool nimetatud AS Võhmuta PM. Mullikalautades kogutakse loomade väljaheited lahtistesse hoidlatesse. Laudas tekkiv vedel-tahesõnnik laotatakse ühistu kasutuses olevatele haritavatele põllumajandusmaadele. Laotuspinnad on üldjuhul intensiivkasvatuses olevad põllud ja rohumaad. Laotatud väetis küntakse kohemaid sisse.
Kuidas minna edasi?
Põllumaade heatasemelise viljakuse säilitamiseks tuleks kasutada väetisi normaalkogustes, et ei kurnataks ära maad, ei muutuks veerežiim ja ei saaks kahjustada putukad.
Elektri tarbimist saaks alati vähendada, et kokku hoida leibkondade raha, aga samas ka vähendada elektrienergiale kuluva töö ja tooraine hulka. Üks hea variant energia saamiseks on näiteks taastuvenergiaallikate kasutamine. Praegu on ühel külaelanikul plaan paigaldada küla lähedale, Järsile, tuulegeneraator. Päikesepaneel oleks samuti kasulik, kuid meie pilvise ilma juures on tuulegeneraator suurema kasuteguriga.
Ühistransport ei ole kõige tihedama graafikuga, aga ma ei leia, et seda oleks vaja tihedamaks muuta. Kuigi ühistranspordi kasutamine aitab vähendada keskkonna saastumist, ei ole bussiga reisijate hulk kuigi suur.
Veeressursside ja karstinähtuse kaitsmisega juba tegeletakse.
Prügi ladustamise ja äraveoga on kõik korras, kuna lähedal asub jäätmejaam, ei jäta inimesed ohtlikke jäätmeid niisama seisma, kus nad loodusele kahjulikuks saada võiksid. Kindlasti võiksiga pere oma prügi sorteerimisel hoolikas olla.

Kokkuvõte

Võhmuta küla keskkonnaseisundi analüüs näitas, et meie küla on looduslikult üpris heas seisus. Tegeldakse aktiivselt põllumajandusega, mis hoiab põllumaa kasutuses ja aitab toota tulu põllumajandussaaduste tootmise ja müügiga. Kuna maad harib põllumajandusühistu, on nende tegevus n-ö pädev, st, et maad koheldakse mõistlikult.
Põhjavett kasutatakse põllumajanduse tarbeks üpris palju, aga kuna meil on sage karstinähtus, siis pole põhjavee taseme langemise probleem kuigi tõsine.
Prügi vedamine on aktiivne ning Sääse jäätmejaam võtab vastu kõiksuguseid ehitsjäätmeid, ohtlikke ja suuremõõdulisi jäätmeid.
Metsa raiumiseks on tarvis teha metsamajanduskava ja seega ei ole eriti tõenäoline, et puid liiga palju maha võetaks, küll aga on ohus metsade sööti jäämine või ebapiisav istutamine .
Siinsel paerikkal pinnasel on võimalik karjäärides aktiivset tööd teha, ilma et pinda väga kahjustaks, aga kindlasti peab ettevaatlik olema ülekevandamise või maapinna vajumise suhtes.

Kasutatud kirjandus

Keskkonnainspektsioon. (22. 06 2011. a.). Objekti kontrollimise protokoll. Kasutamise kuupäev: 6. 10 2013. a., allikas http://www.ippc.envir.ee/docs/Kontrollitulemused/Laanevirumaa/Vohmuta_PM_2.pdf
Tamsalu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 6. 10 2013. a., allikas Tamsalu vald: http://www.tamsalu.ee/est/?part=html&id=672
Tamsalu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 6. 10 2013. a., allikas Tamsalu vald: http://www.tamsalu.ee/est/?part=html&id=284
Tamsalu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 6. 10 2013. a., allikas Tamsalu vald: http://www.tamsalu.ee/est/?part=html&id=669