Pakistan (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

3 HALB

Varstu Keskkool

10. klass

Elise Kasak

Pakistani Islamivabariik

Referaat

Juhendaja : Reet Järvpõld
Varstu 2009
Sisukord

Asend

Rahvastik

Energiamajandus

Põllumajandus

Metsamajandus ja metsatööstus

Tööstus

Transport

Turism

Kasutatud kirjandus
1. Asend
Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos . Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan , Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia . Pakistan tuleneb pärsia sõnast “pak”, mis tähendab “puhas” või “püha”, “ istan ” aga tähendab “maa”, mis kokku annab “pühade inimeste maa”.
Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Induse alluviaaltasandik, Belutšistani platoo, läänepoolsed piirimäed ning kõrbealad. Geoloogiliselt paikneb Pakistan mitme laama kokkupuutealal: idaosa on India- Austraalia laama, lääneosa Iraani laama ja põhjaosa suure euraasia laama osa. Niisugune asend põhjustab sagedasi maavärinaid. Kogu Pakistani põhjaosa hõlmavad umbes 320 km ulatuses Himaalaja lääneahelikud, äärmises põhjaosas on Karakorami mäestik. Viis tippu ulatuvad kõrgemale kui 8000 m: Himaalajas Nanga Parbat (8126 m), Karakoramis K2 (Pakistani kõrgeim tipp, nimetatakse ka Qogiriks ja Godwin-Austeniks, 8611 m), Gasherbrum I (8069 m), Broad Peak (8047), Gasherbrum II (8035).
Pakistan asub vahemikus 62-75 idapikkust ja 23,5-37 põjalaiust.
Lähim kaugus minu kodukohast on umbes 4800 km.
2. Rahvastik
Pakistanis on 2006. aasta seisuga 163 985 400 elanikku. Rahvaarvu poolest on Pakistan maailmas 6. kohal. Pakistani elanikkond koosneb väga erineva ajaloo ja kultuurilise taustaga etnilistest rühmadest: pandžabid (45%), sindhid (14%), puštud ehk puštunid (15,5%), seraikid (10%), belutšid (3,5%), muhadžirid (muhajir’id, 7,5%; Indiast tulnud, põhimõtteliselt Uru keelt kõnelevad muslimitest immigrandid ja nende järeltulijad) ja muud rahvad (4,5% sh. Tadžikid).
Usutunnistuselt on 97% rahvastikust muslimid (77% sunniidid , 20% šiiidid), on ka kritlasi, hinduiste, judaiste, sikhe, parse , hõimuusunite järgijaid jt. Pakistanis on Iraani järel suuruselt maailma 2. šiitide kogukond. Islami seadused on Pakistanis suures aus. Need määravad, kuidas täita usukombeid ja kuidas käituda. Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha. See tähendab, et avalikku kohta tulles kannavad naised peakotiga (burqa) riietust või katavad näo looriga (chaddar), et mehed nende nägu ei näeks. Traditsiooniliselt on ka kodune elamine sageli jagatud meeste pooleks maja eesosas ja naiste pooleks maja sügavuses.
48% (ligi 80 miljonit inimest) pakistanlastest räägib panžabi keelt, 12% sindhi keelt, 10% seraikit (on käsitletud ka kui pandžabi keele murret), 8% puštu (paštu), 8% urdu, 3% belutši (balochi), 2% hindko ja 1% brahui keelt. Sindhai, putšu, pandžabi ja belutši keel on piirkondlikud keeled. Urdu keel on aga Pakistani riigikeel ja ühtlasi rahvastevaheline suhtluskeel . Inglise keel on eelkõige eliidi ja enamiku valitsusasutuste töökeel ning kasutusel ka enamiku ülikoolides. Kirjaoskajaid on 49%, naistest 26% (2003). Belutšistanis ja Loodepiiriprovintsis on kirjaoskajaid naisi ainult 3-8%. Sindhid, kes elavad ja harivad põldu riigi lõunaosas on rikkalike kirjandus- ja muusikatraditsioonidega rahvas. Riigis valitsev tugev islami mõju takistab naistel hariduse omandamist .
Afganistanist oli 2005. aastaks Pakistani sõjapakku läinud üle 3 miljoni inimese. Kellest 83% kavatsesid sinna püsivalt elama asuda . Pakistan on väga kiiresti kasvava rahvastikuga riik: iive on üle 2% aastas ning ühe naise kohta sünnib 4 last. Väljaränne on siserändest suurem, 2006. aastal lahkus riigist 0,59 inimest 1000 elaniku kohta. Inimesi on ka ümber asustatud ka riigi sees, näiteks pärast 2005. aasta oktoobri tugevat maavärinat astusati ümber 3 miljonit inimest. Keskmine asustustiheus on 206 in/km2.
Graafik rahvaarvu muutumisest:
Rahvaarv Pakistanis järjest kasvab.
Tihedaim asustus on Induse oru, hõreaim Belutšistani provintsis . Pakistani 4 provintsi vastavad ajaloolistele piirkondadele. 2/3 maarahvastikust elab tihedasti asustatud külaes või asulates, kuid ka kõige suuremate külade rahvaarv ei ületa 2500 inimest . Linnaelanikke on umbes 1/3 rahvastikust. Suurim linn on Pakistani rahandus ja ärikeskus Karachi ( 1959 . aastani pealinn ning seal elab 11 800 000 inimest, mis on maailma suurima elanikearvuga linnade tabelis 13 kohal), kus asub riigi suurim sadam ning lisaks sellele on tegemist kerge- ja teenindustööstuskeskuse ning riigi tähtsaima kaevanduslinnaga. Oluliseks tööstus- ja kaubanduskeskuseks on veel Lahore linn ning seda ümbritsevad piirkonnad. Rasketööstuse keskuseks on Hyderabad. 1960. aastatest on valitsus püüdnud tööstust hajutada (varem olid tööstusettevõtted peamiselt Karachis), selle tulemusena on linnad arenenud ühtlasemalt.
3. Energiamajandus
Pakistani Induse basseini niisutussüsteemid on maailma suurimaid ja vanimaid rajatisi. Niisutusvõrk koosneb 43 peakanalist (kanalite kogupikkus on 58 000 km) ja kahest suurest veehoidlast. Süsteemis on ka kaks suurt paisu (maailma suurim pinnasega täidetud pais Tarbela ja maailma suuruselt 12. pais Mangala). Kavandatakse veel mitut suurt ja tehniliselt keerukat paisu, mis valmimise korral on maailma suurimad ning viivad Pakistani juhtivate veemajandus - ja hüdroenergiariikide sekka.
2004 toodeti Pakistanis 80,24 miljardit kWh ja tarbiti 74,62 miljardit kWh elektrienergiat. Pakistanis on märkimisväärne energiavaru. Peamine on maagaas, selle varu on 74,62 miljardit m3 (2005), millest 2004. aastal toodeti 27,57 miljardit m3, kõik sisetarbeks. Naftavaru on 46,57 miljonit tonni (2005), toodang aastas 3,13 miljonit tonni (2005) ja tarbimine 18,5 miljonit tonni (2004). Riigis on suur hüdroenergiavaru ja kasutatakse ka tuumaenergiat.
Minu arust on riigi energiamajandus piisavat tõhus ja sellel riigil on palju energiavarusid. Positiivne on minu arust veel see, et Pakistan kasutab hüdroenergeetikat.
4. Põllumajandus
Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises ja lähistroopilises kliimavööndis. Pakistanis on neli aastaaega: jahe, kuiv talv detsembrist kuni veebruarini, kuum ja kuiv kevad on märtsist kuni maini; suvel on vihmaperiood või edela mussoon , alates juunist septembrini ning mussoon taganeb oktoobrist kuni novembrini. Aastaaegade algus ja kestus sõltub mõnevõrra asukohast. Vihmasajud võivad esineda radikaalselt aastast aastasse ning hilisemad mudelid üleujutustest ja põudadest ei ole ebatavalised.
Ilmastikust olenevalt kõigub puuvilla - ja riisisaak ning selle müük tugevasti. Valitsuse majanduspoliitika on ebatõhus ja juhuslik. Nõrk ja hajus infrastruktuur . Pakistan on hakanud oma peamisi majandusküsimusi alles hiljuti käsile võtma.
Pakistani põllumajandus põhineb eelkõige niisutuspõllundusel. Pandžabi viljakad tasandikud moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest , mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge – Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas –, mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad.
Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest.
Peamised põllumajanussaadused on puuvill , nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad , õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal tootis Pakistan rohkem nisu kui kogu Aafrika. Palju peetakse loomi ning loomne toodang moodustab poole põllumajandussektori toodangust. Enamiku põllumajandustoodangust kasutab ära kiresti arenev toiduainetööstus. Riigis vajamineva teraviljakoguse suudab riik ise toota. Nii merest (70%) kui ka sisevetest püütakse kalu. Viimasel ajal on edendatud krevetikasvatust.
5. Metsamajandus ja metsatööstus
Metsa ei ole Pakistanis just eriti palju enamasti on seal kõrb, poolkõrb või rohtla, selle pärast ei tegele Pakistan eriti metsandusega. Riigi põhjapoolsetes mägedes kasvavad kuused, männid ja seedripuud. Läänepoolsetes mägedes kasvab kadakas ja võsa. Piki lõunarannikut on manglipuu metsad , mis moodustab suure osa ranniku märgalast.
6. Tööstus
Pakistanis on olulisel kohal telekommunikatsioon , arvutitarkvara, õidukite, tekstiili ja rõivaste, tsemendi, ravimite, toidukaupade, väetiste ja terase tootmine ning laevaehitus , viimasel ajal ka lennukiehitus. Tööstusarengu kasvutempo on 10,7 % (2005). Eri maavarasid on leitud üle 20. Vanim tööstusharu on kivisöe kaevandamine, kuid süsi ja ka rauamaak on halvakvaliteedilised. Kõige suurem on lubjakivivaru, mis üha kasvava tsemeditööstuse tooraine . Tähtsal kohal on kivisoola tootmine.
7. Transport
Pakistanis on 139 lennujaama (91 kõvakattelise lennurajaga), neist 5 rahvusvahelist, ning 18 kopteriväljakut (2006). Peamised torujuhtmed on gaasi- (10 257 km) ja naftajuhtmed (2001 km, 2006). Raudteed on 8163 km sealhulgas (445km kitsarööpmelist, 2004), maanteid 258 340 km (167 146 km kõvakattelisi, 711 km kiirteid, 2004). Karakorami maantee on maailma kõrgemaid, see rajati 1970 läbi Karakorami mäeaheliku (üle 4733 m kõrgusel kulgeva Khunjerabi kuru ). See on esimene maantee, mis ühenab Gilgiti linna kirdes asuva Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna linna Kaxgariga ning on peamine Pakistani ja Hiina vaheline kaubatee. Pikamaasõidud tehakse põhiliselt busside ja kaubaautodega. Tähtsaimad sadamad on Karachis ja Port Muhammad Bin Qasimi. Makrani rannikul on rohkesti kohaliku tähtsusega väikesadamaid. 2005 eksportis Pakistan 14,85 miljardi $ eest kaupu, põhiliselt tekstiilitooteid(rõivaid, voodipesu , puuvillast riiet, lõnga), riisi, nahakaupu, sporditarbeid, kemikaale, käsitöökaupu, vaipu. Impordi maht oli 21,26 miljardit $, sisse veeti peamiselt naftat ja naftatooteid, masinaid, plasti, transpordivarustust, toiduõli, paberit ja pappi, rauda ja terast ning teed. Pakistani ja Eesti vahelised majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Eesti ekspordipartnerina oli Pakistan 2005. aastal 58. ning impordipartnerina 39. kohal. 2005. aastal oli Eesti ja Pakistani kaubavahetuse kogukäive 155,2 miljonit krooni, Pakistanist toodi Eestisse 120,4 miljoni krooni eest ja Eestist veeti Pakistani 34,8 miljoni krooni eesti kaupa. Eestisse toodi sealt eelkõige tekstiili (92,6%) ja nahktooteid (5%), Eestist veeti Pakistani enim masinaid ja seadmeid (69%) ning metalle ja metallitooteid(15%).
8. Turism
Vaatamata rikkale kultuuripärandile ja puutumatule loodusele külastab Pakistani vähe turiste. 1994. aastast on siiski turism 16% suurenenud. Peamised lähtemaad on India (33%), USA (8%), Jaapan (3%), Afganistan (2%) ja muud (50%). Rohkem käiakse Pakistani mägedes.
Põhitegevus Pakistanis võiks olla seigeldes ühe vaatamisväärsuse juurest teise liikumine. St, maal on paljutki vaadata ning lisaks võib sellel maal ringiliikumine esmapilgul olla parajalt ehmatav seiklus. Ilmselt satub kõige enam lääne inimesi Lahoresse ja Islamabadi. Lennureiside transiitpunktina võib kõne alla tulla ka Karachi (sest paljud lennud Karachi kaudu Euroopasse on odavamad). Lahores on suurejoonelist moguliarhitektuuri: Lahore fort (pisut halvemas korras kui Delhi või Agra fort), selle kõrval kohe Badshahi moshee (palju suurem kui Wazir Khani moshee
näiteks India suurimaks
mosheeks peetav Delhi Jama Masjid), nende vahel on sikhi imperaator Ranjit Singhi mausoleum ja auvahtkonnaga Iqbali (Pakistani "idee" autori) memoriaal. Veidi eemal pargis on Minar i Pakistan vaatetorn, mis on ka pakistanlaste hulgas populaarne lõõgastuskoht. Lahore fordi taga algab vanalinn kitsaste räpaste tänavatega ja paari uhke mosheega (näietks Wazir Khan). Teiseks külastuspiirkonnaks
Lahores võiks olla tänav
Badshahi moshee nimega Mall. Seal on Lahore muuseum , mille ees on nn Kimi kahur, tuttav objekt neile, kes on lugenud Kiplingi "Kimi". Lahore kesklinnast mööda Grand Trunk Roadi Amritsari suunas on Shalimari aiad, põhjapoole jääb suurmogul Jehangiri mausoleum ja veel mitu päris huvitavat mausoleumi (tõsi, kõik nad jäävad alla Taj Mahalile). Rawalpindis pole
suurt midagi vaadata, kuid tasub külastada Islamabadi Faisali mosheed, väga suurt ja moodsat religioosset kompleksi. Linnast paarkümmend kilomeetrit läände jäävad Taxila arheoloogilised väljad, mis pakuvad palju huvitavat varabudistlikust ja Aleksander Suure ajast. Taxila muuseum on väike, aga sümpaatne, arvestades hõlpsat juurdepääsu ei tasu Taxilas käigust loobuda .
Põnev linn peaks olema ka Peshawar, Afganistani piiri lähedal asuv üsna värvikas Nanga Parbat idamaine linn, kus võib märgata hõimurahvaste ja afgaanide mõju, smuugeldamist jms. Võib korraladada erilubadega ja eskorditud sõidu ajalooliselt olulisele Khyberi kurule Afganistani piiril . Maa keskosas asuvas Multanis ja sufide pühas linnas Uch Sharifis on paar kuulsat sufi mausoleumi (Sheikh Rukn-i-Alam, Jalaluddin Surkh Bukhari, Bibi Jawindi jt). Omaette teema oleks mägised põhjapiirkonnad. Ühe olulisema keskusena asub Hindukushis Chitral, mis on Hindukushi trekkide baasiks . Chitrali lähedal asub kuulus Kalashi orgude piirkonda. Tegelikult üsna väikesearvulised Kalashi hõimud (paarkümmend tuhat inimest) on kuulsad tänu oma värvikatele rõivastele ja traditsioonidele, pealegi, nad ei ole moslemid , vaid järgivad omi animistlikke tradistioone. Teiseks, Gilgit, põhjapiirkondade keskus. Gilgitist 8 h kaugusel on Skardu, mis on alpinistide meka. Siit algavad Baltoro liustiku kaheksatuhandeliste (ja paljude teiste sportlikult huvitavate tippude) ekspeditsioonid. Hunza org on ilus koht, Hunza jõgi (Induse lisajõgi, ainuke jõgi, mis murrab läbi Karakorumi mäestiku) on loonud 5 kilomeetri sügavuse oru, kohati kanjoni, mille mõlemaks kaldaks on seitsmetuhandelised (Rakaposhi 7788 m, Ultar 7388 m jt.).
Eesti lennufirmadega saab lennata nt Islamabadi ja Karachi’sse.
9. Kasutatud kirjandus
1. Gifford, C. “Õpilase geograafiaentsüklopeedia” kirjastus Varrak 2005
2. Kindersley, D. “Maad ja Rahvad” kirjastus Varrak 2000 lk
3. Kindersley, D. “Maailma teatmeatlas” Eesti entsüklopeediakirjastus lk 422-425
4. Palosaari, M. jt “ Atlas ” Sinisukk 2000 lk 76-87
5. “EE 15 (maailma maad)” 2007 lk 452- 456
6. “Maailma riigid” 2001 lk 124-125
7. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/pakistan.ht m
8. http://en.wikipedia.org/wiki/Pakistan

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisu8 Õppematerjali autor

referaat

islamabad pühade inimeste maa muslim ?iit pan?abi keel lahore niisutussüsteemid wazir khani moshee badshahi moshee peshawar pakistan

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Pakistan

Sarnased õppematerjalid

doc

India RV pärast II MS

enamuse soovi, mis sisuliselt tähendas soovitust ühineda Pakistaniga. Samal päeval, 27. 4 oktoobril maabusid Srinagari lennuväljal lord Mountbatteni vastuseisust hoolimata esimesed India õhujõudude üksused ja astusid Pakistani hõimugruppidega lahingusse. Algas sõda, mida hiljem hakati kutsuma esimeseks Pakistani-India sõjaks. Sõja algusega on seotud mitu huvitavat nähtust. Esiteks alustas Pakistan sõda irregulaarsete hõimuüksuse näilisel initsiatiivil ja vaevus argumendina esitama vaid "usuvendade abistamise hindude ülemvõimust vabanemisel". Teiseks, koomiline oli see, et sõja puhkemisel juhatas nii Pakistani kui ka India vägesid Suurbritannia feldmarssal Claude John Eyre Auchinleck (1884-1981) - ta oli "unustatud" õigel ajal erustada - see toimus alles 30. novembril 1947, kui tema lahkhelid lord Mountbatteniga India jaotamise küsimuses muutusid juba liiga suureks

Ajalugu

doc

Referaat - India

ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. (3;5;7;8) 1.3. Looduslikud tingimused India kliima varieerub troopilisest mussoonist lõunas parasvöötmeni põhjas. Põhja-Indias on nii kuivad mäed kui ka järved ja metsad. Läänes asuvad India parimad rannad ning kasvavad lopsakad vihmametsad. India poolsaare tipus kohtuvad kolm ookeani. Lõunas on kõrged lavamaad (Dekaani kiltmaa); põhjas Himaalaja, mis eraldab India Hiinast. India kõrgeim punkt on Kanchenjunga (8,598 m).

Geograafia

docx

India

paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. Konturkaart 3. Looduslikud tingimused 3.1. Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus

Geograafia

doc

Afganistan - referaat

RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sisukord 1.Üldandmed ja kaart............................................................................... lk.3 2.Kliima.................................................................................................... lk.4 3.Pinnamood..............

Geograafia

doc

India vabariik

India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.

Geograafia

doc

India referaat

Umbes 70% indilasi elab maal.(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1) Agra linna lähedal lummab suursugune Taj Mahal- maailma ilusaimaid ehitisi ja India sümboleid. Selle mausoleumi püstitas valitseja Shah Jahan oma surnud abikaasale igavese armastuse märgiks. Väärib mainimist, et mausoleumi ehitusel töötas 20 000 inimest kakskümmend kaks aastat. Kallihinnaliste kividega kaetud marmorseintel veiklevad värvid

Geograafia

docx

Referaat - Bangladesh (Majandus, keskkond, turism, transport)

Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .................................................................

Geograafia

doc

Suurbritannia

Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus............................................................................................................lk 7 Põllumaj

Geograafia

Rohkem sarnaseid