Maailma regioonide tabel (0)

Regioon
Regiooni kuuluvad riigid
Loodusolud , loodusvarad
Valitsevad usundid
Rahvastik ja asustus
Põllumajandus
Tööstus
Transpordisüsteemid
Panus maailmamajandusse
Euroopa
Euroopa riigid, 49 riiki
Aastane sademete hulk on 250-1000 mm, parasvööde , lähis-troopiline, keskmine temp. Jaanuaris 0 kuni -16 kraadi. Juulis 8-24 kraadi. Tähtsaimad maavarad on rauamaak , boksiit , pruun- ja kivisüsi , kaali- ja keedusool , nafta , väävel .
Peamine usund Kristlus . Ida-Euroopas Vene Õigeusk . Erinevad loodus usundid.
Rahvaarv umbes 730 miljonit. Asustus suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas 100-200 in/km², suur linnades rohkem kui 200 in/km². Iive on peaegu nullis. Sisseränne on suur ja see tõstab rahvastiku arvu. Palju rahvusi, kes segunevad eurooplastega.
Lääne-Euroopas on väga arenenud põllumajandus ning need riigid varustavad suurt osa Euroopast oma saadustega. Imporditakse kohvi, kakaod , teed ja erinevaid troopilisi puuvilju .
Peamised tööstus liigid on töötlev, masinate, seadmete ja kemikaalide tööstus. Olulisel kohal teenindussektor, enim arenenud Lääne-Euroopas. Suur osa eksporditakse välja Euroopast.
Transpordisüsteemid on väga heal tasemel ja kõrgelt arenenud. Heal tasemel on lennuteed, kuid ka laevandus ranniku aladel. Maanteed on küll hästi välja arenenud, kuid siiski on need ülekoormatud ja ka on ummikuid.
Euroopa on üks kolmest suurimast maailmamajandusse panustajaid. Siine tähtsus on ajapikku vähenenud , kuid Euroopa liidu laienemisega loodetakse hoida selle tähtsat rolli. Energia osas sõltub Euroopa suuresti muust maailmast.
Põhja-Ameerika
Usa , Kanada
Aastane sademete hulk väga suuresti erinev 100-4000mm. Väga palju metsasid, loodus rikkalik ja ka Euroopast rikkalikum. Paikneb enamasti kolmes kliimavöötmes paras -, lähistroopiline- ja lähisarktilises vöötmes. Peamised maavarad on maagaas, nafta , kivisüsi ja erinevad metallid nagu näitkes raud, kuld ja vask , sel leidub ka teemante.
Valitsevad usundid on kristlus, katoliiklus ja judaism.
Tihedaimad asustused suur linnade juures. New York , Chicago , Detroit , Los Angeles , San Fransisco ümbruses tihedaim. Rahvaarv tõuseb tänu sisserändele. Loomulik iive nulli lähedane . Enamik elab linnades, elatus tase kõrge.
Tänu headele loodusoludele ja heale töökorraldusele toodetakse palju. Varustakase suuresti maailma teravilja, loomasööda, linnu-ja veiselihaga ja ka tubakaga. Suur osa preeriatest on küntud põldudeks või tehtud karjamaadeks. Tähtsamaid kultuurid on mais, soja, puuvill , nisu, lina, raps, tubakas . Leidub ka suuri puuviljaaegu nt kirisi- ja apelsiniaedu.
Põhja-Ameerikas asuvad ühed suurimad firmad ja börsid. See on juhtiv autode, elektroonika , lennukite ja keemia kaupade tootja, ainult tööstuskaupu toodetakse euroopas rohkem. On ka suurim energija tootja ja ka tarbija ning suured tulud tulevad ka maavarade peal.
Väga hästi on arenenud ning on pidevalt arenev. Enamasti kasutatakse transpordiks ronge ja lennukeid, kuna vahemaad on suured, aga on olemas ka suured ja head teed ühendamas Kanadat ja USA-d. Arenenud on ka torujuhtme transport. Oluline transporditee on Panama kanal .
Eskporditakse suurtes kogustes teravilja, mis moodustab umbes pool maailma teraviljas. Eksporditakse masinaid, elektroonikat, kemikaale, tarbekaupu. P-Ameerika ja Euroopa vahel liigub tihedalt raha ja valmistoodang ja Jaapaniga kaubeldakse toorainega
Austraalia
Austraalia ja Uus- Meremaa
Asub enamasti troopikavöötmes , sademete hulk on Austraalias 150-2000mm ja Uus- Meremaal ulatub kuni 4500mm aastas. Asuvad erinevad metallimaagid Näiteks raud, tsink , kuld, hõbe , maagaas, teemant , nafta, boksiit, uraan , mineraalliivad.
Peamine usk on katoliiklus. Leidub ka protestante ja ka põlisusundite järgijaid.
Rahvastiku tihetus on väga väike 3in/km². Uus-Meremaal aga 15,8in/km². Kokku elab neis kahes kohas 27,4 miljonit inimest. Inimesed elavad enamsti mere ääres, kuna maa keskel on suur osa kõrbesid. Iive on positiivne ja kekmine eluiga on pikk ligi 80 aastat. Rahvastik elab enamasti linnas.
Sisemaal ekstensiivne lamba-, lihaveise- ja nisukasvatus. Olemas on ka viinamarja kasvatused. Rannikualadel kus on rohkem inimesi kasvatakse köögi- ja puuviljasid, kasvatakse ka piimakarjasid. Peale nisu on ka tähtsad põllukulturrid tubakas, kaer ja rukis.
Tänu kulla leiule arenesid kõik teised tööstus ja põllumajandus alad kiirelt. Viinamarja kasvatus toob esile veinetööstuse. Austraalia on tähtsaim mäetööstuse riik. Maavarad annavad ühe suurima osa SKt-st ja ka poole väljavedudest. Tähtsad on ka Rauamaagi- ja boksiidikaevandused.
Välja on ehitatud väga hea õhu-ja maanteede võrgustik ning sadamad. Kokku on Austraalias 7 lennujaama . Kuna maaala on suur siis täthsaim transpordi viis on õhutransport. Olulised on ka veoautode ja rongi transport. Suur linnas Sidenys on ka praami transport välja ehitatud.
Peamised ekspordiartilid on vill erinevad maagdi, liha, kuld ja süsi. Sisse tuuakse ravimeid, tööstuskaupu, liiklusvahendeid, arvuteid ja kontori masinaid. Roll maailma majanduses on suur. Import on suur. Suurimad partnerid on Usa, Hiina ja Jaapan.
Ladina-Ameerika
Ladina-ameerika riigid alates Mehhiko
Suurelt osalt on kliima palav ja niiske. Seal on rohtlad , kõrbed , vihmametsad ja poolkõrbed. Olemas on palju loodusvarasid ja on rikkalikud, kuid ei ole kasutusele võetud. Palju metallimaake (Cu, Au, Ag, Fe, Al jt). Leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Keskmine sademete hulk on 1500mm kuigi on ka väga kuivi alasid. Vihmametsades aga on sademet aastane hulk väga suur.
Peamine religioon on katoliiklus.
Tihedalt on asutatud rannikualad . Ladina-Ameerikas elab kogu maailma rahvastikust 8,5%. Loomulik iive on langenud ja ka langeb, osades arenenumates riikides, aga vähem arenenud riikides on iive väga suur ja kasvav. Väljaränne on suhteliselt suur ning linnad on ülerahvastatud enamasti.
Sooja ja niiske kliima olemas olu annab head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Olemas on palju banaaniistandusi, kohviistandusi jt. Põllukultuurid on soja, tubakas, kohv, kakao jne. Kasvatakse viinamarju, tomateid, kanepit, veiseid, sigu ja kanu.
Enamasti on traditsioonilised tööstused nagu istandused , omaotstarbeline põllumajandus ja mäetööstus , kuigi kiirelt areneb ka turismisektor.
Teedevõrgustik on välja arendatud, kuigi ei ole parimas seisukorras. Need on ka ülerahvastatud. Kasutatkse ka mingil määral laeva- ja lennukitransporti.
Ladina-Ameerika on väga oluline metallide-. Põllumajandus- ja metsasaaduste tootja. Tähtsaimad ekspordi artiklid on soja, suhkur, kohvi ja kakao, veel eksporditakse naftat. Imporditakse ravimeid USA-st.
Ida- Aasia
Hiina, Jaapan, P-Korea ja L-Korea, Taiwan , Mongoolia
Loodusolud on väga erinevad, esineb kõrbeid, parasvöödet, lähistroopilisi metsasid, okasmetsi ja rohtlaid. Aastane sademete hulk on 100-200mm. Maavarasid on suhteliselt vähe, kuigi leidub rauda, naftat, kivisüsi ja ka teisi metalle .
Suurimad usundid Hinduism , konfutsianism ja budism .
Kõikides sealsetes riikides on väga palju elanike ja on ka tihe asustus. Enamasti on seal hiinlased , jaapanlased ja korealased. Jaapan on läbinud demograafilise ülemineku ja rahvaarv kasvab aeglaselt, Hiinas kontrollitakse rahvaarvu läbi riigi seaduste. Tähtsaimad majanduspiirkonnad on mereäärsetel aladel. Suur hulk hiinlastest elab ka mujal maailmas.
Kuna maastik on suhteliselt mägine, siis on haritav maa piiratud, aga ka selleks on leitud lahendusi aastatuhadetega. Saagikus on aga väga hea ja see pärast saab elatada sealsetet kultuuridest väga suured massid . Praeguse seisuga moderniseeritakse sealseid harimis viise. Suurenenud on piimakarja kasvatus, aga loomi üldiselt ei peeta, kuna pole sööta ja maad piisavalt. Palju kasvatakse aga sigu ning sojaoast tehakse toiduõli.
Tööstuses on juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea. Hiina tööstus pole väga arenenud ning vajab veel aega, et jõuda Jaapanile ja Koreale järgi. Kiirelt aga areneb Hiina kõrgtehnoloogia tööstus. Kõik sealsed riigid on nõrgad teenindusmajanduses. Jaapan on juhtiv börsi-ja finatskeskus . Enamus televisooni- ja videotehnikast toodetakse Ida-Aasia riikides. Seal on kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeline tööjõud lisaks ka odav.
Jaapanis on linnadevõrk väga arenenud. Tähtis roll on kaubavedudel lennukitega, sest seal suuresti toodetakse, aga müüakse euroopasse ja Usa-sse. Kuna veetakse kiirelt riknevaid aineid siis ka selle pärast on lennutransport nii tähtis. Kuna riigid asuvad mereääres, sisi suures osas veetakse kaupa suurte kaubalaevadega. Jaapani sadamad on modernsed ja suured. Seal on väga arenenud ka raudtee transport, mis on peamiselt inimeste transpordiks. Sisevedudeks kasutakse kanaleid
Palju eksporditakse autosid, kodumasinaid, keemiakaupu jms. Imporditakse tooraineid, mis endal kohapeal ei ole või ei ole mõistlik kaevandada.
Kagu-Aasia
Singapur, Kambodža, Indoneesia , Malaisia , Filipiinid , Tai, Laos, Pirma, Brunei, Vietnam
Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde. Liigniisked ja soostunud alad, suhteliselt mägine maastik. Leidub erinevaid metallimaake(Sn, Ni, Cu jt) ja fossiilkütuseid. Osades kohtades leidub ka naftat. Kogu maaala on suuresti kaetud metsadega.
Palju usundeid. Peamised on Konfutsianism, budism, islam ja kristlus.
Asustus on väga ebaühtlane. Jõgede delta -alad ja platood on tihedalt asustatud. Mägised alad ja idapoolsemad saared hõredalt asustatud. Demograafiline üleminek alles toimub, iive kõikides riikides väheneb. Seal toimub ka suur väljaränne.
Tänu liigniiskusele on raske tegeleda põllumajandusega. Aastas on võimalik saada 2-3 saaki. Maad haritakse peamiselt platoodel ja jõgede deltades. Ekvatoriaalsetel aladel on peamiselt istandused, sest maa on soostunud. Põllumajandus on suhteliselt töömahukas ja moderniseerub jõudsalt. Mägisemaa tõttu vähe põlluharimismaad. Kasvatakse õlipalmi, kautšuki, kohvi ja kakaod, oluline osa ka kalal .
Tööstuslinnu vähe, aga on viimasel ajal saanud alltöövõtjaks mitmetele rahvusvahelistele ettevõtetele kerg - kui ka masinatööstuses. Tööstusettevõtted koonduvad suurlinnadesse. Agraarajastu asulastik on väga hästi kujunenud. Käsitöö ja teeninduslinnu on hõredamalt kui Lõuna-Aasias.
Transpordi süsteem on väga halb ja ei ole ka tomumas arengut.
Enamasti eksporditakse troopilisei puuvilju, puitu, erinevaid metalle ja naftat.
Lõuna-Aasia
India, Sri Lanka , Maldiivid , Bangladesh, Nepaal
Mulld suhteliselt väheviljakas, kuigi on alasid, kus on ka viljakaid alasid, nagu jõgede deltad ja orud. Seal on musssoonmetsad, troopilised vihmametsad ja poolkõrbed loodusvaradest on erinevaid metallimaake (Cu, Zn, Fe), on ka kivisütt ning teisi maavarasid. Areneva tööstuse jaoks maavarasid siiski napib.
Pole religiooselt ühtne. Peamised usundud on hinduism, budism ja islamism .
Lõuna-Aasias elab ligi 2+% maailma rahvastikust. Iive on kõrge ja rahvaarv on pidevalt kasvav. Demograafiline üleminek hakkab plahvatuse etapit välja jõudma. Suur osa rahvast elab maal. Ülelinnastumine. Tihedus igal pool kõrge enamasti üle 100 in/km².
Kliima tagab ühe saabi aastas vähemalt. Kui niisutada sisi võimalik saada 2-3 saaki. Mullad väheviljakad. Viljakad mullad jõgede deltades ja orgudes. Põllumajandus peamine majandusharu. Hetkel on see vanamoodne, kuid hakkab moderniseeruma, kuid tootlikus on suhteliselt madal. Peamine on taime kasvatus. Loomi üldiselt ei kasvatata, kuna lehm on püha loom siis nad on lihtsalt suur linnades ja tänavatel. Kasvatakse suhkrurooga, teed, rapsi, nisu, banaane jms.
Valdavalt vabriku tööstus, käsitöö tooted moodustavad peaaegu 50%, maavarasid on vähe ja ei ole võimalik arendada tööstust. On vähesel määral keemia- ja ravimitööstusi, autotööstusi ja metalliurgiaga tegelevaid ettevõtteid.
Maanteliiklus on väga hullult ülerahvastatud ja ka teede seisukord on väga halb. Olulisel kohal on raudteetransport , kuid ka see on ülerahvastatud, olemas on ka inimtaksod, bussid ja meretransport .
Peamiselt eksporditakse teed, masinaid, kemikaale, autosid ja riideid. Imorditakse toornaftat, vääriskive, väetist, rauda/terast ning ka kemikaale.
Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia
Iraan , Iraak , Pakistan , Afganistaan, Liibüa , Tuneesia, Egiptus , Alžeeria, Maroko
Enamasti jööb lähistroopiliste ja troopiliste kõrbete ja oaaside alale . Kuivad alad ning metsasid on vaid mägistes piirkondades. Kalavarud väiksed, seal paikneb 2/3 maailma naftavarudest, kuid leidub ka gaasi ja fosforiiti.
Suuresti islamiusk.
Demograafiline üleminek alles käib, suremus ja sündimus on langemas, Kuigi rahvaarv veel tõuseb kiirelt. Tihedus on suhteliselt hõre.
Palju kõrbesid japõllumaad väga kuivad. Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napbi. Head põllumaad on oaasides, aga neid on vähe. Enamasti kasvatakse puuvilla , riisi, durra jatsitruselisi ning Egiptuses ka suhkrupeeti.
Väga oluline on turismimajandus. Oluline osa ka naftatööstusel, kuna tooraine on kohapeal. Laialdaselt leidub kergtööstusi, kus toodetakse enamasti rõivaid jne.
On suhteliselt halb ja ei arene ka väga.
Eksporditakse puuvilla, naftat, meteallitooteid, tekstiile, puuvilla ja õlitooteid. Vahemereääres on tähtsad turismi piirkonnad, mida külastavad väga suured inimmassid. Imporditakse masindai, kemikaale, puitu ja toidukaupu.
Must Aafrika
Saharast all, 40 riiki.
Mustale Aafrikale on iseloomulik oluliste maavarade suhteline nappus: nafta suured varud Nigeerias, kivisütt ja maagaasi leidub LAV-is ning tänu sellele need riigid ka rikkamad .
Valdavalt loodususundid ja protestantlus.
Süundimus on kõrge j arahvaarv kasvab pidevalt ja kiirelt, suremus on ka suur. Asusutus suhteliselt hõre. Rahvusvahelised ränded on enamasti põgenikevoolud.
Põllumajandusega ei ole väga võimalik tegekeda, kuna sealsed alad on suhteliselt kuivad. Kasvatakse riisi, palmiõli , tubakat , maisi, puuvilla. Mitmesuguseid hirsse kasvatakse nende põuakindluse pärast just kuivavõitu aladel. Mullad on väheviljakad ning harides kaotavad seda veelgi.
Väga tähtis on teemanti tööstus.
Väga halvas olukorras, algelised. Areng puudub.
Mustal aafrikal on väga väike perspektiiv majanduslikuks arenguks, sest ta on poliitiliselt killustatud. Kuna maavarad hakkavad lõppema, siis ei saa kõik riigid ka sellelt tulu. Panus maailmamajandusse väike nign väheneb veelgi. Peamiselt eksporditakse sealt vägemolulisi maavarasid ja põllumajandussaadusi, millest muu maailm võiks vajaduse korral hõlbasasti loobuda või muuga asendada