MAROKO Riik (0)

MAROKO
GEOGRAAFIA
Anette Haidak
11.Klass
2013
Geograafiline asend
Maroko on riik Loode-Aafrikas.
Sild Euroopa ja Aafrika vahel.
Maroko Kuningriik asetseb Aafrika 
loode osas.          
Kahelt  poolt ümbritsetud veega, teda 
piirab lääne poolt Atlandi ookean ja 
põhja poolt Vahemeri. 
Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja 
Vahemerd , eraldades Maroko 
Euroopast.
Maroko riik
Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim 
linn on Casablanca. 
Pindala: 446 550 km² 
Rahvastik : berberid
Riigikeeled: aaraabia ja  berberi keeled, 
     ärikeeleks prantsuse keel. 
Rahaühik  dirham (MAD)
Naaberriigid : Mauritaania,  Alžeeria.
Riigikord :  konstitutsiooniline monarhia . 
Religioon : idislam,  97,8% elanikest on muslimid.
Peamised majandusharud :  nafta , maagaas, puuvill ja turism .
Rahvastik
Rahvaarv 33 757 000 (2007) 
Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda,  Iraak ,  Afganistan  
ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. 
Rahvastiku tihedus 75,6 in/km²
Oodatav rahvaarv 2025.aastaks  42 000 000
Rahvastiku paiknemine ja linnastumine
Maalt linna suundumine 
    Kõige tihedam 
kasvab, aastaks 2025 on 
on asustus linnastunud 
prognoositav  linnastumis 
rannikualadel . Seal on küllaltki 
prtsent ligi 70.
tasane pinnamood  võrreldes Maroko 
teiste piirkondadega, lisaks Atlandi 
ookean lähedus. Lõunaosa on 
asustatud väga hõredalt. Kuna lõuna 
Marokos  on  Atlase  mästik ning 
Sahara  kõrb.  Linnades elab 58% 
elanikest.  
Suurlinnad (ka 
pealinn) asuvad 
loode rannikuosas.  
Rahvastiku tihedus 
Marokos. Lõuna osa 
väga hõredalt 
asustatud. 
Rahvaarvu muutumine 1950-2025
Rahvaarv kasvab 
40000000
ri gis väga stabi selt.
35000000
Rahvaarv suureneb, 
30000000
kuid aeglasemalt kui 
25000000
1950-1970 aastatel. 
 
20000000
15000000
10000000
5000000
0
Year  1955 1965 1975 1985 1995 2005 2015 2025
    Alates 1990. aastast  on rahvaarvu 
kasvuprotsent hakanud vähenema eriti 
jõudsalt. Inimesed on teadlikumad, rohkem 
väärtustakse karjääri ja traditsioonid pole 
enam esmaolulised. 
3,5
3
2,5
2
1,5
1
0,5
0
1950-1955 1980-1985 2010-2015
Rahvastiku vanuseline koosseis 
Kõige rohkem on Marokos 25-54 
aataseid inimesi. 
Vanuseline kooseis riigis                       (protsentides 2012)
Kõige vähem on vanu inimesi 65 
aastasi ja venamaid. 
Vanuses 0-14 moodustab rahvatsikust 
0,06
27 % 
0,07
0,27
Demograafilise ülemineku esimeses 
0-14 aastased
15-24 aastased
etapis , kuna sündimus on suur 
25-54 aastased
ning  suremus  väike. 
55-64 aastased
65 ja vanemad
0,42
0,18
Rahvastikupüramiid aastal 1990
    Sündimus on väga suur, poisslaste 
osakaal on pisut suurem. Naiste ja 
meeste osakaal riigis oli küllatki 
sarnane, natuke oli mehi sel ajal 
rohkem. Keskmine eluiga oli küllaltki 
madal. Inimesed ei elanud kuigi 
vanaks võrreldes 2013. aasta 
püramiidiga. Demograafilise ülemineku 
esimene etapp. Sündimus kõrge.
Rahvastikupüramiid aastal 2013
     Laste sündimus on 
tunduvalt vähenunud 
võrreldes eelmise 
rahvastikupürami diga. 
Meeste osakaal on 
ri gis suurem vanuseni 
60. kui naiste ja meeste 
osakaal 
ühtsustub.Pürami dilt 
on näha, et inimeste 
keskmine eluiga on 
tunduvalt tõusnud ja 
inimesed elavad 
kauem.
Kirjaoskus
15 aastased ja vanemad oskavad lugeda.
Kogu elanikkonnast on kirjaoskajad: 56.1% (2009)
Mehed: 61.9%
Naised:  39.9% 
Keskmine aastate arv hariduse omandamiseks:  10 aastat (2007)
Meestel: 11 aastat
Naistel:    10  aastat 
Töötud vanuses 15-24 aastat 21,9%
1990. oli ülalpeetavate määr              52,7% 
2013. on ülalpeetavate määr              68,6 % 
1990. oli vanadussõltuvuse määr       33,70%
2013. on vanadussõltvuse määr         48,40% 
Sündimus on hakanud vähenema, rahavasik vananeb. 
Sündimus
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Südimus on riigis märgatavalt vähenenud. Kui 1993. aastal oli 
keksimiselt emal ligi  4 last siis praeguse seisuga on see arv 
kahanenud vaid 2 lapseni ema kohta. Laste sündimus on samuti 
stabi lselt lanegunud. Tuleviku prognoos on sarnane, sündivus 
väheneb pidevalt. Aastaks 2025 on südivus võrreldes 
1993.aastaga vähenenud 100 000 lapse võrra.  Ajaloooliste 
traditsioonide osakaal väheneb, inimesed muutuvad teadlikumaks 
ja väärtustakse pigem tööd kui perekonda. 2012 sündis 
naisterahva kohta keskmiselt 2 last. 
Võrdlus teiste riikidega
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Maroko on rahvaarvu poolest maailmas kül altki suur ri k, aga Aafrika 
ri kidega võrreldes kül altki keskmine. Sündivuse näitaja põhjal on ri k kõige 
arenenum, kuna sünde 1000 inimese kohta on kõige vähem. Võrreldes 
Lõuna-Sudaaniga on näitaja poole väiksem. Kuna surmasid 1000 elaniku 
kohta on suhteliselt palju on rahvastiku  juurdekasvu  protsent madal, vaid 1,4 
% kui Lõuna- Sudaani  protsent on 2,8
Eeldatav  eluiga 
Maroko eeldatav  keskmine eluiga on 72 aastat. Naistel  74 ja meestel  
70 aastat.  Maroko  on näitajate poolest   suhteliselt keskmine riik 
võrreldes ülejäänud Aafrika riikidega. Võrreldes Lõuna-Sudaaniga on 
Maroko näitajad palju kõrgemad ehk Marokos on kõrgem ealtustase, riik 
on rohkem arenenud. 
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Ränne
Väljaränne Marokost( migrantide arv) :
1.
Prantsusmaa   759, 011
2.
Hispaania         313, 739 
3.
Saksamaa         294, 032
4.
Itaalia                188, 104
Sisseränne Marokosse:
5.
Palestiina          14, 213
6.
Algeeria             13, 506
7.
Egiptus               11, 292
8.
Sudaan                 6, 753
9.
Iraak                     6, 184
Haigused 
HIV/AIDS haigetsunud 0,1% 26 000 inimest (2009)
Ülekaalulisus: 16% rahavastikust (2000) 16. asukohal edetabelis.
Alla 5 aastaste  alakaalulisus: 3,1% (2011)
Vastsündinute suremus  (5 kuud enne sündi - 1 pärast pärast sündi) 9,3% 
(2011)
Rahvastikust vähk 8,5% (2011)
Hingamisteedehaigused: 6,9% (2011)
122 haiglat ,  2400  tervisekeskust, 4 ülikoolikliinikut.
Kliima
Maroko põhjaosas on lähistroopika kli mavööde ja keskosas on troopikavööde.
Kli ma on kuiv, kuigi rannikupi rkondades sajab väikestes  kogustes  novembrist märtsini vihma. Maroko 
kli  male  on iseloomulikud kuumad ja kuivad  suved  ning  pehmed , ni sked  talved .
Sisemaa  poole li kudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. 
Marokos asuv Atlase mäestik  on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab april is ja mais ning 
ka  oktoobris  ja novembris. 
Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 °C,sademeid 600–800 mm aastas. 
Mägedes on kli ma ni skem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 3–4 
talvekuu keskmine temperatuur al a 0 °C, lumikate püsib 4–5 kuud.
Maroko kli ma vaheldumises mängib väga suurt rol i külma  Kanaari  hoovuse jahutav toime, mis on üheks 
suuremaks  kli ma kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval. 
Rabat kliimadiagramm
Talvekuudel sajab rohkem, kuna tegu 
ekvatoriaalse  kliimaga , suvel on kuiv kuna 
troopiline  kliima. Temperatuur on aasta läbi 
küllaltki kõrge. 
Pinnamood
    Maroko looduse eripära 
määravad küllaltki 
mägine pinnamood, mis takistab 
põllumajandust.         Lisaks Sahara 
kõrbe piirkond ja Atlase mäestik, mis 
samuti ei soodusta põllumajandust. 
Põllumajandus
Põllumaa on 67,3% riigi territooriumist
Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 
14.7%
Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku 
Maa jaotus
hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha 
järeldust, et põllumajanduse roll riigi 
0
SKTs ei ole suur, aga rahvastiku 
0,18
0,21
hõivatuses on üsna tähtis.
Haritav maa
Rohumaa
mitmeaastased 
põl ukultuurid
Metsad
Muu maa
0,12
Siseveekogud
0,02
0,47
Toodang
Kodumaal  tarbitav : 
nisu 
oder
suhkrupeet  
riis
puuvill 
Väljaveoks minev saak: 
tsitrusviljad
taliköögiviljad
veiniviinamarjad
piparmünt
teod
Kasvatatavad loomad ja 
keskonnaprobleemid
30% põllum toodangust annab loomakasvatus .  
Põhilised kasvatavad loomad:  veised ,  lambad ja  kitsed .
Lisaks peetakse  eesleid, muuli, hobuseid ja kaameleid. 
Põhilised keskonnaprobleemid: kõrbestumine ja ülekarjatamine. Lisaks 
erosioon  ja puhtavee reostusprobleem. 
Majandus
Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine soodustab turismi, põllumajandust 
ning tekstiilitööstust.
Oluliseks loodusressursiks on  kalavarud , fosfaatide kaevandused ja vee-
energia. 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka  naftavarud .
Lisaks rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud 
telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool  kodumaad   elavate  marokolaste 
rahasiirded. Maroko majandus arvudes:
SKP: 53,7€ miljardit
SKP kasv: 2,5% aastas
Inflatsioon : 2.1% aastas
Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust
Eksport : Riided ja tekstiil , 
Eksport
elektroonilised osad,  
kala, aedviljad, 
sitrusviljad, nafta 
fosvorväetis. 
Import : tekstiil, nafta, 
nisu, kommunikatsiooni 
varustus, seadmeid , 
elektrienegriat, gaasi ja 
plastmassi.
Graafikutelt on näha, et 
imporditakse rohkem kui 
eksporditakse. Nii import 
kui ka eksport kasvavad 
alates aastast 2007.
Energiamajandus
Elektrienergja kasutus riigis: 
22.21 billion  kWH (2009) Asub 
elektrienerja kasutuse poolest  
edetabeli 69. asukohal.
Kütuste kasutaine riigisiseselt
Naturaalset gaasi kasutakse 
570 million cu m (2010) riik 
asub 98. asukohal
Petrooliumi kasutakse 203,600 
0,04
Fosi lsedkütused
bbl/day (2011) 
Hüdroenergia
Petrooliumi ekporditakse 
0,21
Teised 
15,100bbl/day 
taastuvad  
Petroolimu imporditakse 
energial ikad
107,000 bbl/day (2008)
0,68
Maavarad
Kõige olulisemal kohal 
on  fosfaat , mille varudest  kogu 
maailmas omab Maroko 75%.
Palju leidub ka raua-, 
Fosfaadi  varude 
mangaani -, plii-, tsingi-, 
osakaal maailmas
koobalti-, vase-ja tinamaaki, 
püriiti, hõbedat, kulda, 
jakeedusoola.
Energeetilistest maavaradest 
toodetakse kivisütt, väheses 
koguses naftat ja maagaasi.
Gaasi kasutamine inimese kohta 
Õli 
kasutamine
Metsandus
Metsa on riigis 11,5%  (2010)
Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk.
Metsa osakaal väheneb aastas 0,08%
Marokos leidub valdavalt Vahemerelist  taimestiku ja  kuivalembelist põõsastiku.
  Vahemerelises  kliimas kasvavad pigem lehtpuud .Paljud taimed taluvad hästi 
põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, 
näiteks salvei ,  rosmariin , oleander.
Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja  hallid  
pruunmullad ja riigi keskel on kõrbemullad. 
Pruunmul ad, 
huumuse 
horisont 
suhteliselt paks. 
Kül altki  viljakad  
mul ad.
Veekogud
Kogu Maroko pindalast on vee all vaid 250 km².
Püsiva vooluga jõgesid on vähe, kuna paljud kuivavad suve jooksul ära. 
Suuremad jõed on Ummer-Rbia, mille pikkuseks  on 557 km, Sebu, pikkusega 
458 km ning Moulouya 520 km.
Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis 
on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna 
on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude 
olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates.
Kalandus
Maroko on maailma suurim sardiinikonservide 
tootja.
Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad: 
sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest.
Kahjuks ei saa riik täielmääral neist 
mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse 
laevastik  ja töötlemise vahendid. 
Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga 
aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole  
aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast) 
võiksid püüda kala Maroko vetest.
Rahvusvahelised organisatsioonid
     UNESCO , UNHCR , UNIDO, UNOCI, UNSC ,  UNWTO , WCO, WIPO, WMO, 
WTO, ABEDA,  AFESD, AMF, AMU, CAEU, CD, EBRD, FAO,  IAEA , IBRD, 
ICAO , ICC, ICRM, IDA, IDB, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO,  
IOC, IOM, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS,  MIGA , MONUSCO, NAM, OIC, OIF, 
OPCW, PCA, UN, UNCTAD
Transport
Marokos on arenenud teedevõrk  eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-
Maroko  suuremaid linnu ning ka veel Marrakeshi ühendab  raudtee .
Maanteid on 57 493 km, sealhulgas kõvakattelisi 32 716 km. Teedevõrgu 
tihedus on suurem Maroko loodeosas, kuna seal paiknevad tähtsamad linnad 
ning rahvastiku tihedus on suur. Hõredam on riigi lõunaosas, kuna seal on kõrb
Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad Atlase kurdmäestik ning Sahara 
kõrbealad. 
Marokol on pikk merepiir, mis võimaldab kasutada meretransporti. 
Laevatatavad siseveekogud aga puuduvad.
Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud 
Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. 
 Kõige kasulikum on minna Marokosse lennukiga, sõidu kestvus on umbes 6 
tundi. 
   Sõiduteedegrafik 
ja raudteedegraafik
Aastani 2004 kasutati 
maanteid küllatki vähe 
ja teede osakaal 
langes. Aga alates 
2004. aastast on  
sõiduteede tähtsus 
väga oluliselt tõusnud. 
Samuti on tõusnud 
raudteede tähtsus ja 
neid kasutakse pea 
poole rohem kui aastal 
2006.
Turism
Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Turism meelitab 
Marokosse palju investoreid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes 
toovad sisse umbes 4 mrd $.
Populaarseks sihtkohaks on  Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on 
Hassan II mošee. 
Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht . Linna  eeliseks  on 
vaieldamatult enam kui 7 km  pikkune liivarand. Kõige enam on reisibüroodel 
pakkuda reisipakette just sinna sihtpunkti.
Imouzzeri kosed
Taghazouti  rand  
Erfoud’i  
kõrbelinn
Casablanca
Kasuatatud allikad
http://www.indexmundi.com/morocco/
http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Morocco.ht m
http://www.estravel.ee/index.php ?
lang=est&main_id=1415,4202,151&show=uudised&id=5456
ttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook
https://www.google.ee/search?q=Morocco+forests&source=lnms&sa=X&ei=Og -
GUdSHGaqO4gTmjoGgDA&ved=0CAYQ_AUoAA&biw=930&bih=428
http://et.wikipedia.org/wiki/Maroko
http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php
http://migrationsmap.net/#/EST/departures
http://ww2.unhabitat.org/habrdd/conditions/nafrica/morocco.ht m
https://www.google.ee/search ?
q=casablanca+ morocco &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=l9GHUcqDDMak4ATkjoHgC
w&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=930&bih=428#tbm=isch&sa=1&q=hassan+ii+mosque+cas
ablanca +morocco&oq=hassan+ii+mosque&gs_l=img.1.1.0l8j0i5j0i24.0.0.4.23151.1.1.0.0.
0.0.94.94.1.1.0...0.0...1c..12.img.dA88LYQoD6o&bav=on.2,or.r_cp.r_qf.&bvm=bv.459600
87,d.bGE&fp=f43b7d44f481aa4f&biw=930&bih=428

Document Outline

• Slide 1
• Geograafiline asend
• Maroko riik
• Rahvastik
• Rahvastiku paiknemine ja linnastumine
• Slide 6
• Rahvaarvu muutumine 1950-2025
• Slide 8
• Rahvastiku vanuseline koosseis 
• Rahvastikupüramiid aastal 1990
• Rahvastikupüramiid aastal 2013
• Kirjaoskus
• Sündimus
• Võrdlus teiste riikidega
• Eeldatav eluiga 
• Ränne
• Haigused 
• Kliima
• Rabat kliimadiagramm
• Pinnamood
• Põllumajandus
• Toodang
• Kasvatatavad loomad ja keskonnaprobleemid
• Majandus
• Eksport
• Energiamajandus
• Maavarad
• Slide 28
• Metsandus
• Slide 30
• Veekogud
• Kalandus
• Rahvusvahelised organisatsioonid
• Transport
• Slide 35
• Turism
• Slide 37
• Kasuatatud allikad