Laboratoorne töö nr. 16
Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt
Koostas
Juri Belov
Juhendas
Tarmo Kall
Analüütiline
pindala määramine
punkti nr.
Xi
Yi
Yi+1-Yi-1
Xi-1-Xi+1
Xi(Yi+1-Yi-1)
Yi(Xi-1-Xi+1)
1
6399587,577
653459,044
561,49
-592,02
3593298029,02
-386862130,15
2
6399624,480
653935,599
396,85
320,35
2539671776,01
209488923,08
3
6399267,226
653855,891
-85,60
744,48
-547770875,28
486782633,73
4
6398880,000
653850,000
-481,78
234,77
-3082858805,28
153503056,80
5
6399032,458
653374,110
-390,96
-707,58
-2501740133,65
-462312492,63
SUMMA
0,00
0,00
599990,83
599990,83
Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha
Magistraaljoone
tagune pindala
kujundi nr. Ja nimetus
pindala arvutamise valem
ai
di
sin B
2P
1. kolmnurk
a1*d1*sinB4
a1=30
d1=99,2
sinaB4=0,9568
2847,44
2. kolmnurk
a2*(d2-d1)
a2=11,2
d2=170,0
-792,96
3. trapets
(a2+a3)(d3-d2)
a3=22,5
d3=243,3
-2470,21
4. trapets
(a3+a4)(d4-d3)
a4=12,5
d4=310,0
-2334,50
5. kolmnurk
a4*(d5-d4)
d5=382,5
-906,25
6. kolmnurk
a6(d6-d5)sinB5
a6=35,2
d6=499,3
sinB5=0,9875
4059,97
kokku
403,48
Magistraaljoone taga olev pindala:
Pmag=403,48/2*10000=0,02ha
Kogu pindala
Püld=Pmag+Pkoord=30,00+0,02=30,02ha
Graafiline
pindala määramine
Kõlviku nimetus
kujundi nr. Ja nimetus
plaanil mõõdetud elemendid (m)
kujundi pindala Pi
ai
bi
hi
(m2)
ha
1. Segamets
I mõõtmine
kolmnurk
301
98,5
2P1=a*h=301*98,5=29648,5
kolmnurk
285
94
2P2=a*b=285*94=26790
kolmnurk
286
51
2P3=a*h=286*51=14586
Kokku
71024,5
3,55
II mõõtmine
kolmnurk
290
121,5
2P1I=a*h=290*121,5=35235
kolmnurk
273,5
56
2P2I=a*h=273,5*56=12516
kolmnurk
291
82
2P3I=a*h=291*82=23862
Kokku
71613
3,58
I ja II mõõtmise lubatav vahe
ΔPlub. =±0,04*5000/10000*√3=±0,03
I ja II mõõtmise vahe
PI-PII=|3,55-3,58|=0,03
Maatüki üldpindala(kui ∆P lubatud piires)
P = (PI+PII)/2=(3,55+3,58)/2=3,57ha
Laboratoorne töö nr. 16
Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt
Koostas
Juri Belov
Juhendas
Tarmo Kall
Puurida,
õu ja hoone pindalade arvutamine
Kõlviku nimetus
Looduses mõõdetud element ai
Plaanil mõõdetud element bi
Kujundi pindala (a×b)
m
cm
m
Puude rida
6
1,4
70
0,04 ha
Õu
34,5
0,36
18
0,06 ha
Hoone
10
0,22
11
0,02 ha
Pindala
määramine palettidega
kõlvik
Ruutude arv, joonte vahe
kõlviku pindala
märkused
Soostunud heinamaa
I mõõtmine n=21
P=n*p=21*0,01=0,21ha
0,01 - ühe ruudu pindala
II mõõtmine n=21,5
P=n*p=21,5*0,01=0,22ha
mõõtmiste vahe
∆P=|0,21-0,22|=0,01
lubatav vahe
∆Plub=0,04*5000/10000*√0,5=0,01
Pkesk
Pk=(0,21+0,22)/2=0,22ha
Tiik
I mõõtmine n=527m
P=527*15/10000=0,79ha
15 - paralell joonte vahekaugus
II mõõtmine n=550m
P=550*15/10000=0,83ha
mõõtmiste vahe
∆P=|0,79-0,83|=0,04
lubatav vahe
∆Plub=0,04*5000/10000*√7=0,05
Pkesk
Pk=(0,79+0,83)/2=0,81ha
Laboratoorne töö nr. 16
Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt
Koostas
Juri Belov
Juhendas
Tarmo Kall
Pindalade mehaaniline määramine
Laboratoorne töö nr. 17
Pindalade mehaaniline määramine
Koostas
Juri Belov
Juhendas
Tarmo Kall
Planimeetri
jaotise väärtuse määramine. Plaani mõõtkava 1: 5000
Kõlviku nimetus
Planimeetri lugem
Lugemite vahe
Keskmine vahe
Pindala (ha)
Ruut 10×10 cm
7682
Poolus paremal (pp)
8723
1041
9771
1048
1049
25/1049=0,023832
821
1050
p=0,023832
kõlviku nimetus
plaanimeetri lugem
lugemite vahe
keskmine vahe
pindala(ha)
aed
1147
1330
183
184
4,39
1515
185
kultuurrohumaa
1539
1700
107
1804
104
105
2,5
1910
106
põld
2212
2354
142
2505
151
151,5
3,61
2657
152
Mõõtmine
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
194 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gosujin
Õppematerjali autor
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul pe
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi. Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus 2,5N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10W/mK, külmakindlus 35 tsüklit. 3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt) 3.1 Nivelliir, selle peanõue, peanõude kontrollimine. Nivelliir on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid