100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jessuu
Õppematerjali autor
ning pronksi hakatakse ka kohapeal valama. Põhiliselt on selle perioodi muististega Eestis tegelenud Vello Lõugas ja Valter Lang. Valter Lang on dateerinud noorema pronksiaja alguse hiljaaegu veidi varasemaks, s o 1100 ema. Ta jagab noorema pronksiaja vahel veel kahte järku: 1) 1100-800 ema. Siis olid kasutusel kindlustatud asulad ning rajati suurem osa kivikirstkalmetest (?). 2) 800-500 ema. Sisuliselt eristamatu järgnevast perioodist, s o eelrooma rauaaja varasemast järgust. ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaa staatus näiteks on ilmselt siitkaudu
Nähtavasti ainult talu juht, tema naine ja nende lapsed. Teised talu elanikud maeti eraldi. Pronksiaja kõige iseloomulikum joon on kindlustatud asulad. Kindlustatud asulates hakati metalli töötlema. Kõige tuntum pronksiaegne kindlustatud asula eestis on Asva. Pronksi toodi kaubavahetuse teel eestisse ja vajadusel valati see siin savist valuvormi ja tehti vajalikke esemeid. Pronksiajal kasutati jätkuvalt rohkesti luust nooleotsi. Tekkisid ka pronksist ehted. Eelrooma rauaaeg kestis 500 aastat eKr 50 aastat pKr. Kuigi pronksi kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna ajaloos, ei ole see võrreldav arenguga, mille tõi endaga kaasa raua tundmaõppimine. Raud on metall, millele tugineb inimkonna aineline kultuur tänaseni. Erinevalt pronksist leidub rauamaaki ka Eestis. Tekkisid Kelti põllud. Põllulappide ja peenarde asend ja suurus määrati kindlaks juba enne maa esmast ülesharimist. Sellised
aastal Lõugase poolt läbi kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema
uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe. Viimasel ajal on vähemalt Eestis hakatud loobuma selle perioodi eraldi väljatoomisest ning kasutatakse eraldi pronksi- ja eelrooma rauaaja nimetust. Rauaaeg (1.-13. sajand) Eestlased tutvusid uue metalli, rauaga juba 6. sajandil e.Kr. Rauast tehtud tööriistad olid pronksist tööriistadega võrreldes hoopis tugevamad ja teravamad. Vanimad rauast esemed-mõõk ja suur nuga- on leitud Ida-Virumaalt Jäbarast. Raud oli veelgi
omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme Pronksiajast pärinevad esimesed otseselt visuaalselt jälgitavad kultuurmaastike elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks
ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789
Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde. 5. Eelrooma rauaaeg 500 eKr Aasta 500 e.Kr. on kokkuleppeliselt rauaaja alguseks nii Eestis kui meie naabermaades. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga. Need esemed on suure tõenäosusega Eestisse sisse toodud. Niisiis õpiti juba rauaaja
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid