ökoloogiline jalajälg (0)

Koolinimi
õppetool
Õpperühma kood ()
Ökoloogiline jalajälg
Iseseisev ainetöö
Juhendaja:
Linn (aasta)
Sisukord
Sisukord 2
„Kellele on vaja keskkonnaaruannet?“ 2
1. Keskkonnaaruande koostamine 3
2. Ökoloogilise jalajälje koostamine 5
3. Komponentide mõõtmine 6
4. Vesi 6
5. Elektrienergia 7
6. Soojusenergia 7
7. Jäätmeteke 7
8. Transport 8
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
„Kellele on vaja keskkonnaaruannet?“
Keskkonnaaruandes on organisatsiooni tegevuse aasta jooksul tekitatud mõju keskkonnale. Keskkonnaaruanne näitab, kui jätkusuutlikult ja säästvalt organisatsioon tegutseb. Iga meie tegevus nii töö- kui ka eraelus põhineb otseselt või kaudselt loodusressurssidel. Keskkonnaaruande tulemusel saab organisatsioon teada, kus säästlikuse skaalal praegu asutakse. Seejärel on võimalik selgeid sihte seada ning konkreetseid eesmärke püstitada. Keskkonnaaruanne annab organisatsioonile võimaluse ressursse säästa ehk kulutusi kokku hoida. Säästva arengu saavutamiseks on vaja, et me elaksime olemasolevate keskkonnaressursside piirides. Seega tuleb keskkonnaressursi kasutust mõõta ehk pidada keskkonnaaruannet. Organisatsiooni tasemel on esialgu seda kõige lihtsam teha, sest keskkonnaaruanne on sel juhul üks osa majandusaruandest.
Keskkonnaaruannet on vaja tarbijale ja kliendile. Eestis on populaarsust kogumas keskkondlik mõtteviis. Üha enam suureneb nende inimeste hulk, kes lisaks hinnale jälgivad ka organisatsiooni ja toote mõju keskkonnale. Kui kaks konkureerivat ettevõtet pakuvad sama hinnaga tooteid, otsustab teadlik tarbija ettevõtte keskkonnamõju põhjal. Selle info leiab just keskkonnaarundest. Keskkonnaaruannet annab edukalt kasutada ka ettevõtte turunduskommunikatsioonis.
Keskkonnaaruande üheks lahutamatuks osaks on ökoloogiline jalajälg, mis on väga hea meetod hindamaks riikide, organisatsioonide ja toodete vastavust jätkusuutlikuse printsiibile ehk nende keskkonnamõju.
Riigikogu poolt kinnitatud Eesti keskkonnapoliitika alusdokument, Eesti keskkonnastrateegia, on põhiprintsiibiks seadnud majandusarengu mõjutamise keskkonda säästvas suunas. Säästva arengu suunas ei saa aga liikuda , kui pole selge, kuivõrd keskkonda säästvad või mittesäästvad me oleme. Säästev areng saab sotsiaalseid, majanduslikke ja tulevaste põlvede vajadusi tasakaalustades olla keskkonnahoidlik, kui see arvestab keskkonna füüsiliste piiridega ehk keskkonnaruumiga, st. olemasolevate ressursside kogusega ja keskkonna võimega inimeste poolt toodetud jääkaineid neutraliseerida.
Säästva keskkonnapoliitika kujundamise eelduseks on keskkonnakasutuse mõistmine, st on vaja teada, kui suures ulatuses organisatsioonid keskkonnaruumi ehk keskkonnaressursse kasutavad. Keskkonnaressursside mõõtmine organisatsioonide tasandil on oluline eelkõige selle tõttu, et kõikvõimalikud organisatsioonid tarbivad oma igapäevaste tegevuste elluviimiseks väga suures ulatuses keskkonnaressursse. Samuti on juhtimisotsuste vastuvõtmine organisatsiooni tasemel kõige efektiivsem. Keskkonnakasutuse mõistmine saab toimuda üksnes keskkonnaressursside mõõtmise läbi reaalühikutes (kg, kWh, m3 jne).
Teades keskkonnaressursside kasutamise suurust ning reaalset keskkonnaruumi piiri, on võimalik vastu võtta otsuseid ja seada reaalseid eesmärke jätkusuutliku arengu suunas.
Keskkonnaarvestus teenib seega kahesuguseid huvisid:
a) Aitab ühiskonnal tervikuna mõista tegelikku ressursside kasutust ja jääkainete tekitamist ning tõhusalt kavandada keskkonnapoliitikat ja hinnata selle efektiivsust;
b) Aitab organisatsioonidel mõista oma ressursikasutust ja jääkainete tekitamist.
Keskkonnaarvestuse alusel saab ressursikasutust juhtida ja saavutada seeläbi nii keskkonnaalane kui majanduslik kokkuhoid. Keskkonnaaruannet on vaja meile kõigile ja kindlasti ka järgnevatele põlvkondadele, et tagada puhas loodus ja loodusressursside mõistlik kasutamine.
1. Keskkonnaaruande koostamine
Keskkonnaaruandluses ei ole veel kohustuslikku standardit, küll aga mitmeid rahvusvaheliselt aktsepteeritud meetodeid. Hetkel on keskkonnaaruandlus vabatahtlik tegevus, mistõttu on igal organisatsioonil võimalus valida enda jaoks sobiv vorm ja viis aruande koostamisel ning avalikustamisel.
Keskkonnaaruandluse metoodika põhineb naturaalmõõtjatel:
info arvestusobjektide kohta vajatakse koguselistes näitajates - mass,maht, läbisõit jne.
Ettevõtted, kes kasutavad raamatupidamises ainult rahaliselt väljendatud programmi, ei ole võimalik selle programmi alusel keskkonnaaruannet koostada.
Keskkonnaaruande koostamise etapid:

Organisatsiooni ulatuse piiritlemine. Teisisõnu tuleb selgeks mõelda, mis ulatuses erinevaid tegevusi aruandluses kajastatakse ehk milliste tegevuste mõju mõõdetakse.

Mõõtmine – kogu sissetuleva ja väljamineva materjalivoo mõõtmine

Keskkonnaaruande koostamiseks on vaja algandmeid raamatupidamisest. Keskkonnaaruannet saab koostada jooksvalt, näiteks kuu / kvartali kokkuvõttena, või majandusaasta lõppedes.
Keskkonnaaruande koostamise kergendamiseks on vajalik võimalikult paljude andmete olemasolu ja nende grupeerimine , see tagab kiirema aruande koostamise protsessi.
Keskkonnaaruandes võib esitada organisatsiooni kohta järgmisi andmeid:

• üldandmed
  
• olulised keskkonnamõjud
  
• keskkonnapoliitika
  
• tippjuhi avaldus keskkonnategevuse kohta
  
• keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded
  
• keskkonnategevuse tulemusindikaatorid
  
• juhtimissüsteemi toimimise kirjeldus
  
• keskkonnategevuse edusammude kirjeldus
  
• õigusaktidele vastavus
  
• tarneahela keskkonnategevuse kontroll
  
• kontaktandmed organisatsiooni keskkonnategevusest lisainformatsiooni saamiseks ja teabe esitamiseks
  

2. Ökoloogilise jalajälje koostamine
Eesti Looduse Fond on kasutanud viimastel aastatel peamiselt ökoloogilise jalajälje ja CO2 mõõtmise meetodeid. Ökoloogilise jalajälje meetod on ELFi hinnangul praegu üks parimaid ja maailmas aina laiemat kasutamist leidev meetod, mis võimaldab komplekselt hinnata organisatsioonide (organisatsioonid kui riigid, valitsusasutused, äriettevõtted, vabaühendused jms) tegevuste mõju keskkonnale.
Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maapind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. Maakera pind on jagatud kategooriateks:
- haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa);
- bioproduktiivne meri (peamine kalapüügi territoorium );
- energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala);
- täisehitatud maa (hooned, teed jms);
- bioloogilise mitmekesisuse maa ( puutumatu loodus);
- muu maa (kaljud, kõrbed jms).
Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal.
- On võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse.
- Enamik ressursi- ja jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks.
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.
Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (ha/a). Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks.
Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda. Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera.
Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel on mõõdetavateks valdkondadeks:

• Elektrienergia (kWh)
  
• Soojusenergia (kWh)
  
• Vesi (m3)
  
• Inimeste transport (inim-kilomeetrit)
  
• Kaupade transport (inim-kilomeetrit)
  
• Jäätmeteke ( tonn )
  

3. Komponentide mõõtmine
Komponentide mõõtmise aluseks on andmed raamatupidamisest. Mõõtmiseks on vaja täpseid andmeid ja kõikide komponentide üleskirjutamist. Komponente võib olla rohkem või vähem, kuid neid kõike peaks olema võimalik mõõta. Mõõtmiseid võib teha kord aastas või tihemini, seejuures tuleks alati võrrelda eelmiste kordade andmeid ning vaadata, mida saaks veel seekord paremini teha, et keskkonda hoida. Erinevate valdkondade mõõtmine on erineva raskusastmega ja esialgu võib piirduda lihtsamate komponentide mõõtmisega. Elektri- ja soojusenergia ning veetarbe ja jäätmetekke kohta saab infot tavaliselt kas rendiarvelt või otse vastava teenuse pakkuja poolt esitatavalt arvelt. Iga komponendi kohta on tavaliselt 12 arvet aasta kohta, mistõttu nende komponentide mõõtmisega ei ole vaja palju vaeva näha.
Komponendid, mida on lihtsam mõõta:

• Elektrienergia
  
• Soojusenergia
  
• Vesi
  
• Jäätmed
  

Komponendid, mida on raskem mõõta:

• Inimeste transport
  
• Kaupade transport
  

4. Vesi
Meie majasse tuleb ainult külm kaevuvesi ja siis vastavalt vajadusele soojendame seda kas läbi isikliku keskkütte puit ( saepuru ) katlaga või elektri boileriga. Suve perioodil kui ei ole vaja radiaatoreid kütta kasutame elektri boilerit.
Meie pere kuuaja tarbimine on keskmiselt 15 m3 külma vett kuus.
1 m3 aastas annab 0,00008 ha aastas
15 m3 kuus = 192 m3 aastas.
Veekulu majas (4 inimest + 5 kodulooma) aasta peale:
192 m3
Veetarbe ökoloogiline jalajälg:
192 x 0,00008 = 0,015 ha-aastas
5. Elektrienergia
Elektrit kulutame keskmiselt kuus 800 kwh.
Elektrienergia kulu aastas:
800 x 12 = 9600 kWh
Elektrienergia ökoloogiline jalajälg:
9600 x 0,000198 = 1, 9008 ha-aastas
6. Soojusenergia
Majas on puuküttega kamin,- saun ,-ahi,- pliit ,mida kasutame soojasaamiseks väga harva. Põhiliselt kasutame soojusenergia saamises keskküttega katelt mida kütame saepuruga. Saepuru keskmine tihedus on 300 kg/m³ ja keskmine kütteväärtus 8 MJ/kg 20% niiskusesisalduse juures. Saepuru kütteväärtus on 2,89 Kwh/kg. Saepuru kulub meie perel aastas ligikaudu 40 m3
Kütame me ainult oktoobrist-maini
2,89 Kwh/kg x 16m3 x 250kg/m3=11 560 kw/kuus
Biokütusest toodetud soojusenergia kulu aastas on:
80920 kW
Biokütustest toodetud soojusenergia jalajälg on:
80920 x 0,0000365 = 2,954 ha-aastat
7. Jäätmeteke
Maja juures kuulub kogu vanapaber põletamisele. Prügi eraldi ei sorteerita ainult klaas-ning plastiktaara viime nende vastuvõtu punktidesse. Olmejäätmeid tekib nädalas ligi 50liitri kanti , mis teeb aasta jooksul 2400 liitrit prügi. Kuna 1000 liitrit on üks m3, siis aastas tekib 2,4 m3 olmejäätmeid. Vastavalt prügiveo statistikale on 1m3 jäätmeid kaaluga 110 kg ja vastavalt jäätmestatistikale 220 kg, siis arvestan oma jäätmete kaaluks keskeltläbi 200 kg ühe kuupmeetri kohta.
Olmejäätmeid tekib:
2,4 x 200 = 480 kg
Ökoloogiline jalajälg olmejäätmetel:
480 x 0,0023 = 1,104 ha-aastat
Pandipakendiga taara (plast, klaas ja metall) viin vastuvõtupunktidesse kord 6 kuu tagant, seega 2 korda aastas (keskmine taara tšekk on 140 krooni). Taaskasutusse lähevad praktiliselt kõik pudelid , v.a. klaaspurgid. Taaskasutusse minevate pudelite osakaal ja keskmine pudeli kaal, samuti on ära toodud mitu pudelit aastas ära viiakse:
70 % Plastpudeli keskmine kaal on 0,03 kg ~ 2 x (140 x 0,7) / 0.75 = 262 pudelit
25% Klaaspudelil 0,25 kg ~ 2 x (140 x 0,25) / 1 = 70 klaaspudelit
5% Alumiiniumpurkidel 0,015 kg ~ 2 x (140 x 0,05) / 0,5 = 28 plekkpurki
Plastpudeli ökoloogiline jalajälg:
(262x 0,03) = 7,86kg
7,86 x 0,0022 = 0,017292 ha-aastat
Klaaspudeli ökoloogiline jalajälg:
(70 x 0,25) = 17,5kg
17,5 x 0, 0008 = 0,014 ha-aastat
Alumiiniumpurkide ökoloogiline jalajälg:
(28 x 0,015) =0,42kg
0,42 x 0,0006 = 0,000252 ha-aastat
Kokku pudelite ökoloogiline jalajälg:
0,017292 + 0, 014 + 0,000252 = 0,031544 ha-aastat

8. Transport
Meie peres on 2 autot ja päevas sõidetakse mõlemaga kokku umbes 130 km
Autoga sõites läbiti aastas 47450 km. Bussidega sõitsin 500 km ja rongi sõiduks ei kasutatud. Laevadega sõitsin 96 km ja lennukitega 0 km.
Komponent
Läbitud
kilometraaž
(inim-km)
Ökoloogilise
jalajälje
faktor (1000 inim km-kohta)
Ökoloogiline
jalajälg
(ha-aastat)
Auto, sh takso
47450
0,095
3,796
Buss
500
0,030
0, 015
Rong
Laev
96
0,010
0,00096
Lennuk
-
Kokku:
3,81196
Ökoloogilise jalajälje suurus kokku:
0,015 + 1, 9008 + 2,954 + 1,104 + 0,031544 + 3,81196= 9,8173 ha-aastat
9. Diagramm
Kokkuvõte
Keskkonda on vaja kaitsta ja seda saab teha iga inimene siin planeedil. Tagamaks jätkusuutlikku arengut on vaja mõõta ja seejärel vähendada ressursikasutust. Keskkonna hoidmine ja ressurssidega arvestamine aitab meil paremini väärtustada ja kaitsta loodust, selline tegevus annab meile kõigile kasu. Kuna hetkel ei ole veel kindlaid reegleid ja norme kuidas peab keskkonnaaruannet koostama, siis on paljud ettevõtted ja inimesed kasutusele võtnud „Ökoloogilise jalajälje“ ja sellest lähtuva keskkonnauuringu.
Minu ökoloogiline jalajälg on kokku 9,8173 ha-aastat, millest suurema osa moodustab transport. Seda on liiga palju ja üritan kulutada vähem energiat nii elekti kui ka soojus , kui ka transpordi vahendeid valida näiteks kasutada rohkem jalgratast või ühistransporte. Eelnevale lähtudes saan ma nii mõndagi teha, et hoida keskkonda puhtamana ning ressurssidel lasta pigem kasvada, kui neid pidevalt tarbida. Säästev keskkonda suhtumine aitab meil kõigil paremini elada ja hoida meie tervist.
Kasutatud kirjandus

Keskkonna aruande kasutamise käsiraamat, Eestimaa Looduse Fond
http://vana.elfond.ee/fail.php?id_fail=442

Keskkonna aruandlus, Eestimaa Looduse Fond
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=458&keel=eest i

Ökoloogiline jalajälg
http://www.roheline.ee/content/view/275/7/lang,et/
12