Ühiskonna geograafia (10)

Geograafia kontrolltöö

PÕLLUMAJANDUS

1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist?

Talud/mõisad

1. Segatalu – seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega
2.Spetsialiseeritud talud – talu tegeleb mingi kindla asjaga – kas taimekasvatuse vms.
Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda:
a) rantšo – loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid , vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantšos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantšod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas.
b) istandused – istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao -, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saadetakse edasi. Kaasaegsete istanduste juures on konservitööstused. Kasutatakse odavat tööjõudu. Levinud on Vahemeremaades, Kariibimere regioonis, Ameerikas ning Lõuna riikides.
c) mahepõllundustalud – see on maailmas uus arengusuund. Kõik, mida tootmises kasutatakse on looduslik; orgaanilise väetise kasutamine, masinakütuseks biokütus jne. Piimakasvatustaludes on probleemiks see, et ka loomasööt peaks olema ökosüsteemselt kasvatatud. Mahepõllundusega tegelevad eesrindlikult Austria, Sveits, Saksamaa.

Loomavabrik

Loom kasvatatakse sealsamas kus ta hiljem ümber toodetakse

Spetsialiseeritud viljakasvatustalud

1.Intensiivne teraviljakasvatus – väikest maa-ala kasutatakse väga intensiivselt, vähe tööjõudu, kapitali kasutatakse hästi palju, suur saagikus.
2. Ekstensiivne teraviljakasvatus – selle talu puhul on maa suur, kasutatakse väga palju tööjõudu, kapitali kasutus väike (vähe väetist, algeline tehnika), saagikus väike. See on iseloomlik vähe arenenud riikidele.

2. Iseloomusta põllumajanduseks sobivaid piirkondi maailmas.

Parasvööde – lehtmetsade ja rohtlate vööndis on põllumajanduslikult kasutatavad pruunmulla ja mustmulade maa-alad. Huumuse paksus on kuni 1m. Eestis 15-20 cm. Kasvatatakse nisu, rukist, otra , kaera, kartulit , lina, maisi, päevalille, suhkrupeeti. Lehtmetsa aladel on omane kasvatada piimakarja, preeria aladel lihaveiseid.
Lähistroopiline – see on vähe levinud piirkond; Põhja-Ameerika, California piirkond, vähesel määral Austraalia . Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Tsitruseliste, oliivipuude kasvatamise, viinamarja istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid.
Troopiline – kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa, kus võib aastas 3 saaki saada. Kasvatatakse nisu, puuvilla , datleid, kohvipuud, suhkruroogu . Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud.
Lähisekvatoriaalne – õhutemperatuur on läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajanduslikult on seal head tingimused. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab savannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutavatel aladel puuvilla ja riisi. Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid.

3.Iseloomusta põllumajanduse osatähtsust tööhõives ja SKT-s maailma eri piirkondades.

Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb selle osatähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks, sest teised majandusharud arenevad märksa kiiremini. Põllumajanduse osatähtsus riigi rahvamajanduses on väga erinev. Lõuna riikides on põllumajandusel rahvamajanduses suur osa, andes üle poole SKTst . Suurima põllumajanduse osatähtsusega on Kesk-Aafrika, Kagu-Aafrika riigid, India, Pakistan, Afganistan Hindustani ps. riigid. Samas on ka Lõuna riike, kus põllumajanduse osatähtsus on väiksem kui kümnendik SKTst.(3-9%) Nt. LAV, Saudi - Araabia , Omaan , Jordaania, Egiptus , Lõuna-Ameerika riigid.. Neis riikides tegeletakse rohkem kas rikkalikust maavarast tingituna tööstusega või turismipotentsiaali tõttu teenindusega .
Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti .

4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust.

Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi.
Omatarbelise põllumajanduse korral toodetakse enese tarbeks ega kaubelda sellega.

5. Too näiteid riikide põllumajanduspoliitikast.

Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega.
Näiteks on olemas ekspordi- ehk väljaveotoetus, see on riigi toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijale, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised.
Impordimaks on maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
Kaitsetoll on tollimaks, mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt, püüdes nii takistada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõttele.

6. Selgita näljahäda põhjuseid toiduainete tootmise ülekülluse taustal.

Mitte ükski XX saj regionaalsetest näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust. Probleemiks on toiduainete ebaühtlane jaotumine ja vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule, mida pole suudetud lahendada ka toiduabiga.

7. Iseloomust põllumajandusest tulenevaid keskkonnaprobleeme ja paku välja kaitsemeetmeid.

Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett ;
kunstlik niisutus alandab põhjavee taset ja põhjustab pinnase sooldumist;
paljude loomaliikide elukeskkond hävib;
rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri;
pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme;
põllukultuuride ülemäärane väetamine põhjustab veekogude kinnikasvamise
monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaigusi ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust.
Kasvab metaani hulk atmosfääris

8. Analüüsi tabelite ja temaatiliste kaartide põhjal etteantud riigi põllumajandust.

KALANDUS

1. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet.

Territoriaalveed on kaldariigi territooriumi osa.
Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik.

2. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkohad ja selgita, miks just seal.

Kõige paremad püügikohad on paras - ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbruses, sest jõed toovad mandrilt toitaineid.
Kõige suuremad varud on Vaikses ookeanis, sealt püütakse veidi üle poole maailma kalast. Ka suurema kalapüügimahuga riigid asuvad Vaikse ookeani rannikul. Maailma juhtiv püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tšiili. Atlandi ookeani peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada , kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut.

3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega.

Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala. Rikkamad riigid saava lubada omale ookeanilaevastikku, millega minna maailmamerele püüdma.

4.Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi.

Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia . Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra.
Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia.
Kalakaubanduse põhisuunad on:
Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul
Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga . Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates.
Kalakasvatus – kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes . Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna.

5.Selgita kalavarude vähenemise põhjusi.

a) ülepüük maailma rahvaarv kasvab, suureneb ka nõudlus kalade järele. Püütakse rohkem kui varud taastuda suudavad.
b) maailmamere reostus tingib elustiku sh kalade arvukuse vähenemise

6.Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme.

keskkonna probleemid: moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine, veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.

METSANDUS

1.Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid.

a) metsa pindala järgi (ha) – see näitab maa-ala suurust mis on metsa all. Maailmas keskmine on 0,6 ha, Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha, Soomes 4,9 ha.
b) metsasus (%) – näitab kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets.
c) puiduvaru (tm) – annab parema ülevaate puiduvarudest
d) metsa keskmine aastane juurdekasv ( tm aastas ha kohta) – eri puuliikide juurdekasv on üsna erinev.

2.Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi.

parasvöötme okasmetsad – jahedamate alade metsad . Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-3 tm/ha). On suhteliselt hõredad, puulike on vähe ning enamasti kasutatakse tarbepuiduks.
parasvöötme lehtmetsad – soojemate alade, merelise kliima liik. Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised . Puitu kasutatakse mööblitööstuses.
kuiva lähistroopika metsad – Vaikse ookeani rannik , USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus.
niiske lähistroopika metsad – aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud , lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha.
ekvatoriaalsed vihmametsad – kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon , eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha.

3.Iseloomusta metsakompleksi tähtsust kaasaegse metsanduse korraldamisel.

Kaasaegne metsandus koosneb metsa kasvatamisest, metsa hooldusest, istutamisest, uue metsa külvamisest, kahjurite tõrjest, hooldusraiest, seemne varumisest. Hooldust, ümbertöötlemist teevad ühed ja samad inimesed.

4. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme.

Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kliimat – kaitsva taimkatte eemaldamisel peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades temperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist.

5.Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid.

Suurimad küttepuu tootjad on India, Hiina, Brasiilia, Etioopia , Indoneesia, Kongo .
Enam ümarpuitu toodavad USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia, Hiina. Neist USA ja Kanada impordivad veel suurtes kogustes ja Venemaa ekspordib ligi kolmandiku oma toodangust.
Paberipuitu toodavad kõige rohkem USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi, Soome ja Kanada.
Peamised paberipuidu importijad on USA, Jaapan, Hiina.
5