Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (0)

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Mõisted ja andmed
Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus.
Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste.
Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed.
Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum.
Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens)
2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest.
Kristuse sünni ajal ( keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas.
Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani.
XVI sajandi akguses elas maailmas umbes 500 mln inimest.
XIX sajandi esimese veerandi lõpus 1 mlr inimest.
Aastal 1900 1,59 mlr inimest.
Aastal 1960 3,02 mlr inimest.
Aastal 1999 6,0 mlr inimest.
Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest.
Robert Thomas Malthus ( 1766 -1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused).
Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori.
Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.
Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli , XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra. Arvatavasti kasvab XXI sajandi teisel poolel 8-12 miljardi inimeseni, seejärel võib hakata vähenema.
Rahvastikuregister on andmekogu, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, rahvus, kodakondsus jms) ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vastava arvestussüsteemi (registriarvestuse) toimimist.
Rahvaloendus 0n riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine.
Maismaad on 149 mln km2. Pool inimkonnast elab 5% maismaast, seega 7-8 mln km2. Inimtühi on 15% maismaast. 90% inimestest elab põhjapoolkeral, kus on ka kaks korda rohkem maismaad kui lõunapoolkeral (39% ja 19% poolkera pindalast). 80% elab Lõuna riikides. 11% maiamaast on haritav maa. 2/3 ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks.
Maailma keskmine rahvastikutihedus on 47 inimest km2-l, Eestis veidi vähem kui 30 inimese km2. Maailmas on inimese kohta 0,021 km2 maismaad (2,1 ha ehk 21 000 m2). Aomenis, endises Macaos on 18500 inimest km2-l, ühe inimese kohta 54 m2. Tallinnas elab 2500 inimest km2-l, ühe imese kohta 400 m2 maad.
Loomulik iive on mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides.
Sündimuskordaja on sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Statistikaamet nimetab sündimuse üldkordajaks.
Suremuskordaja on surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. Statistikaamet nimetab suremuse üldkordajaks.
Imikusuremus on elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Imikusuremus 2001. aastal oli Nigeerias 110 promilli, Egiptuses 35 promilli, Jaapanis 3 promilli ja Eestis 11 promilli.
Keskmine laste arv sünnituseas naise kohta (Statistikaamet nimetab sündimuskordajaks) on arvutades leitud keskmine sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtivad kindla aasta vanusekordajad. Sündimuse vanusekordaja on sündide arv aastas 1000 samas vanuserühmas ( nooremad kui 14, 14-19, 20-25 jne) naise kohta. Vähenenud on keskmine laste arv naise kohta (demograafilise plahvatuse ajal on ka kasvanud) ja kasvanud on ka naiste keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel.
Keskmine oodatav eluiga on sünnimomendil arvutatud keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui selle aja suremus ei muutu.
Rahvastikupüramiid on rahvastiku soolist ja vanuselist koostist mingil ajahetkel kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe-, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvate inimeste arvu.
Genotsiid (kr k genos – sugu + ld k caedare – tapma ) on süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või religioosne üksus.
Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus (traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ehk taastootetüüp) madalatega (nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine ehk taastootetüüp) ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Ülemineku ajal toimub demograafiline plahvatus, üleminekuetapp ehk stabiliseerumine ja rahvastiku vananemine . Kokkuvõttes saab üks rahvas juurde inimeste eluaastaid, so aega. Ülemineku läbivad kõik rahvad, kuid mitte üheaegselt. Enne sündimuse langust toimub suremuse langus, sel ajal on demograafiline plahvatus.
Sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid vaata õpikust lk 41-44.
Perepoliitika on riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavadlastega perede toimetulekut.
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada.
Töö on inimese sihipärane kehaline või vaimne tegevus, mille eesmärk on luua hüviseid või saada tulu.
Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga.
Tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja.
Tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite , tegevus- ja ametialade jms järgi.
Tööpuuduse määr väljendab töötute arvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku (tööjõu) üldarvu suhet.
Tööjõud on majanduslikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöötajateks (töövõtjateks) ja ettevõtjateks(tööandjateks).
Tööviljakus ehk töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe.
Töötootluse suurenemine ja tööjaotuse areng XVIII ja XIX sajandi Euroopas muutis tööhõive struktuuri. Vähenes hõive hankivas majanduses (põllu- ja metsamajandus ning kalandus ) ehk primaarses sektoris ja kasvas töötlevas majanduses (töötlev tööstus ja ehitus) ehk sekundaarses sektoris. XX sajandil on töötootluse kasv töötlevas majanduses toonud kaasa hõive vähenemise ka sekundaarses sektoris ning kasvu teenindavas majanduses ehk tertsiaarses sektoris. Mõnikord eristatakse ka kvaternaarne sektor moodsaima osa kohta majanduses, so kõrgtehnoloogia ja info töötlemine.
Põhja riikides töötab 63% töötajatest tertsiaarses sektoris, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48%.
Sekundaarses sektoris töötab Põhja riikides 33% , Lõuna riikides 5% ja maailmas keskmiselt 17%.
Primaarses sektoris töötab Põhja riikides 4%, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48% töötajatest. (andmed 2000. aasta paiku)
Asula on kompaktsete (kooselavate) perede (talude, elamute) paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn (300 omavalitsusega ja 14 vallasisest asulat ), alev, alevik või küla.
Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused või nimetuse. Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon.
Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis.
Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes.
Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna ( Berliin , Chicago , Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin ) ja esimesed linnastud , eelkõige Inglismaal.
Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud. Olemasolevad kasvavad kiiresti sisserände ja loomuliku iibe tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%. Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides on linlik eluviis domineeriv. Miljonilinnu sajandi keskel umbes 200. Hoogne eeslinnastumine .
Kolmas etapp XX sajandi teisel poolel. Linnaelanike arv kasvab, eriti kiiresti Lõuna riikides. Praegu elab linnades veidi üle poole inimestest. Megalopoliste areng. 2002. Aastal 22 enam kui kümne miljoni elanikuga ja 408 üle miljoni elanikuga linnastut. Põhja riikides ränne linna peatunud ja loomulik iive väike. Linnakeskustes rahvaarv vähenenud (kohati hakanud uuesti kasvama). New Yorgis elas Manhattanil 1910 2,3 mln inimest, praegu poole vähem. Ameerika Ühendriikides elab väikestes eeslinnades 60% linnaravastikust. Euroopa Liidus elab 40% inimestest asulates rahvaarvuga 10 kuni 50 tuhat inimest (Eestis5%), viiendik inimesi asulates vähem kui 10 tuh inimest (Eestis 51%), viiendik linnades 50 kuni 250 tuh elanikku (Eestis 16%) ja viiendik inimestes linnades rahvaarvuga enam kui 250 tuh elanikku (Eestis 28%). Põhja riikides on linnade võrk ühtlane ja tihe. Lõuna riikides suur iive ja jätkub sisseränne, seda eelkõige suurlinnadesse. Linnade võrk on ebaühtlane ja kohati ka hõre.
Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed.
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastu rahvaarv kasvab, kuid mitte keskuse vaid eeslinnade rahvaarv.
Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Boswash võtab enda alla 1,5% USA pindalast, seal elab veerand elanikest.
Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond.
Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio – rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse ( alaline , hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48.
Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant .
Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant .
Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe.
Sisserände ja väljarändega kaasnevaid probleeme või nendest protsessidest saadavat kasu vaata õpikust (lk 49).
Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine (enamasti välismaale) kas poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli 1970 maailmas 2,5 mln pagulast ja 2001 juba 22 pagulast, lisaks 25 mln sisepagulast omaq riigi sees.
Rändevoogude suundi sada aastat tagasi ja tänapäeval vaata õpikust (lk 49).
Pendelränne on inimeste liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel.
Globaalne võrk on moodustunud üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest.
Rahvuslikud- ehk regionaallinnastud on globaallinna madalama astme linnastud. Neis on mitmekesiste teenuste pakkujaid , kuid globaalsesse võrku kuuluvad kõrgema astme linnade kaudu. Kontrollivad ja juhivad äri- ja kultuurielu oma riigis või riigiosas.
Slumm on marginaalse rahvastikuga (vaesed, töötud) asustatud vilets linnaosa . Peamiselt arengumaades, aga ka Põhja riikide suurlinnades. Arengumaades ehitavad inimesed oma elupaiga käepärastest materjalidest ise, Põhja riikides kujuneb linnaosa allakäigu ja kinnisvara hinna languse tagajärjel – sinna koonduvad väikese maksujõuga inimesed. Avalikud ja kommunaalteenused puuduvad või on halva kvaliteediga, tavaliselt on kõrge kuritegevus .
Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon on väljaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) kaugematesse piirkondadesse. Kui lahkutakse lähitagamaale, siis on see lähilinnastumine.
Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekkivad vaesteagulid ehk slummid .
Kuna demograafiline üleminek ei toimu erinevatel rahvastel üheaegselt, siis reastuvad riigid ümber. Vaadake ka, kus toimub rahvaarvu kasv suure sündivuse ja kus väheneva surevuse tõttu.
Aasta
Rahvaarv 1870
Rahvaarv 1931
Prantsusmaa
38 mln
41 mln
Saksamaa
40 mln
63 mln
Inglismaa
26 mln
44 mln
Ameerika Ühendriikide Statistikabüroo andmed
Riik
1950
1970
1990
2011
Bangladesh
Rahvaarv mln
45,6
67,3
112,2
158,6
Rahvastiku kasvu %
1,7
1,6
Lapsi viljakas eas naise kohta
4,6
2,6
Sündimuskordaja ‰
36
23
Keskmine oodatav eluiga
56
70
Suremuskordaja ‰
11
6
Rände saldo 1000 inimese kohta
-8
-2
Brasiilia
Rahvaarv mln
53,4
95,7
151,2
203,4
Rahvastiku kasvu %
2,7
1,6
1,1
Lapsi viljakas eas naise kohta
5,3
2,6
2,2
Sündimuskordaja ‰
37
22
18
Keskmine oodatav eluiga
58
67
73
Suremuskordaja ‰
11
6
6
Rände saldo 1000 inimese kohta
0
0
0
Hiina
Rahvaarv mln
526,6
820,4
1148,4
1336,7
Rahvastiku kasvu %
1,4
0,5
Lapsi viljakas eas naise kohta
2,2
1,5
Sündimuskordaja ‰
21
12
Keskmine oodatav eluiga
68
75
Suremuskordaja ‰
7
7
Rände saldo 1000 inimese kohta
-0
-0
Eesti
Rahvaarv mln
1,1
1,4
1,6
1,3
Rahvastiku kasvu %
-0,4
-0,6
Lapsi viljakas eas naise kohta
2,1
1,4
Sündimuskordaja ‰
14
10
Keskmine oodatav eluiga
70
73
Suremuskordaja ‰
12
14
Rände saldo 1000 inimese kohta
-5
-3
Prantsusmaa
Rahvaarv mln
42,5
51,9
58,2
65,1
Rahvastiku kasvu %
0,6
0,5
Lapsi viljakas eas naise kohta
1,8
2,0
Sündimuskordaja ‰
14
13
Keskmine oodatav eluiga
77
81
Suremuskordaja ‰
9
9
Rände saldo 1000 inimese kohta
1
1
Nigeeria
Rahvaarv mln
31,8
55,6
96,7
165,8
Rahvastiku kasvu %
2,9
2,6
2,6
Lapsi viljakas eas naise kohta
7,2
6,5
5,4
Sündimuskordaja ‰
49
45
40
Keskmine oodatav eluiga
44
45
52
Suremuskordaja ‰
20
19
14
Rände saldo 1000 inimese kohta
1
-0
-0
Alžeeria
Rahvaarv mln
8,9
13,9
25,1
35
Rahvastiku kasvu %
2,4
1,2
Lapsi viljakas eas naise kohta
4,5
1,8
Sündimuskordaja ‰
30
17
Keskmine oodatav eluiga
68
75
Suremuskordaja ‰
6
5
Rände saldo 1000 inimese kohta
-0
-0
India
Rahvaarv mln
369,9
553,9
838,2
1189 ,2
Rahvastiku kasvu %
1,3
Lapsi viljakas eas naise kohta
2,6
Sündimuskordaja ‰
21
Keskmine oodatav eluiga
67
Suremuskordaja ‰
7
Rände saldo 1000 inimese kohta
-0
Rootsi
Rahvaarv mln
7,0
8,0
8,6
9,1
Rahvastiku kasvu %
0,2
Lapsi viljakas eas naise kohta
1,7
Sündimuskordaja ‰
10
Keskmine oodatav eluiga
81
Suremuskordaja ‰
10
Rände saldo 1000 inimese kohta
2
Saksamaa
Rahvaarv mln
68,4
77,8
79,4
81,5
Rahvastiku kasvu %
-0,2
Lapsi viljakas eas naise kohta
1,4
Sündimuskordaja ‰
8
Keskmine oodatav eluiga
80
Suremuskordaja ‰
11
Rände saldo 1000 inimese kohta
1