Põllumajandus (0)

Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed

Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu
kogu maismaast. See jaguneb:

• haritav maa
  
• looduslik rohumaa
  

Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all.
Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks:

• elatus- e. naturaalmajandus ( omatarbeline )
  
• turumajandus (kaubaline)
  

Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud.

• Polaakliima
  
  • kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
    
• Lähispolaarne kliima
  
  • lühike vegetatsiooniperiood
    
  • kasin soojushulk
    
  • vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis , sibul, varajane kartul ...
    
• Parasvööde
  
  • kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi.
    
  • kapitali käive aeglane
    
  • tööjõuvajadus hooajaline
    
  • toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega
    
• Jahe parasvööde
  
  • vegetatsiooniperiood 3-5 kuud
    
  • looduslikult levib okasmets
    
  • suvi on lühike ja jahe
    
  • talv külm ja pikk
    
  • põllumajandusliku maad on vähe
    
  • karmid ilmastikutingimused
    
  • väheviljakad leetmullad
    
  • kasvatada saab teravilju. Nt rukkis , kaer , oder , kartul, köögivili, lina, raps
    
• Mõõdukas parasvööde
  
  • vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem
    
  • jaguneb kaheks
    
    • mereline
      
      • pehme ja niiske talvega piirkond
        
      • peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud
        
      • mullad keskmise viljakusega
        
      • arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele
        
    • mandriline
      
      • kultuuride valikut piirab külm talv
        
      • mõnikord kahjustab saaki põud
        
      • lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu
        

• Soe parasvööde
  
  • kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood
    
  • võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi . Nt riis , mais, päevalill, suhkrupeet , köögiviljad, sojauba, viinamarjad ...
    
  • kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk
    
  • niisutus on kuivematel aegadel vajalik
    
• Lähistroopiline vööde
  
  • vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima
    
  • niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta
    
  • aastas võimalik saada 2 saaki
    
  • haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest
    
  • pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi
    
  • mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni
    
  • kasvatatakse puuvilju , köögivilju – viinamarjad, oliivid , tsitruselised, talinisu , mais
    
  • kasvatatakse kitsi ja lambaid
    
• Troopiline vööde
  
  • temp. ei lange kunagi alla 0’ C
    
  • kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20
    
  • nendel aladed maailma suurimad kõrbed
    
  • põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides , kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.
    
  • kasvatatakse – suhkruroog , puuvill , datlipalm, kohvipuu ...
    
  • kasvatatakse kaameleid ja lambaid
    
• Lähisekvatoriaalne vööde
  
  • aastaringselt soe
    
  • sademed langevad ebaühtlaselt
    
  • sageli esineb ikaldusi põua tõttu
    
  • kasvatatakse – hirss, maapähkel, puuvill, riis
    
  • tegeletakse veisekarjakasvatusega
    
  • savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt
    
  • niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki
    
• Ekvatoriaalne vööde
  
  • väga niiske kliima
    
  • peaaegu viljatud mullad
    
  • kasvatatakse – õlipalm, kautśuk, kohvipuu, kakaopuu
    

Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik

• Agraarajastu
  
  • korilus
    
  • hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega
    
  • kasutusele võeti sõnnik väetisena
    
  • toidutagavarad
    
  • mõisasüsteem
    
    • teorent
      
    • naturaalrent
      
  • tänapäeval levinud arengumaades
    
  • iseloomulik:
    
    • elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib
      
    • madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta
      
    • kõrge tööhõive põllumajanduses
      

• Industriaalajastu
  
  • põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele
    
  • ajapikku toodeti ka müügiks
    
  • toodeti enamasti - teravilja, loomi, linde
    
  • segatalud
    
  • iseloomulik arengumaadele (Brasiilia - kohvioad)
    
  • spetsialiseerunud suurtalud
    
  • turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale
    
  • kaasaegsem tehnika
    
  • arenes kaubavahetus
    
  • tööjõudlus suurenes
    
  • levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika
    
  • esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes
    
  • kasvatati ka teravilja loomadele söödaks
    
  • suurlinnade lähedal - Põhja-Euroopa, USA, Kanada kirde osa, Jaapan, Uus- Meremaa
    
  • ekstensiivsed teravilja talud
    
  • põhiliselt kasvatati nisu
    
  • levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel - Põhja-Ameerika, Austraalia , Venemaa
    
  • palgati hooajatöölised
    
  • tootmiskulud ning tulud väiksed
    
  • rantśod
    
  • suur loomakasvatusmajand
    
  • palgatakse hooajatöölisi
    
  • lihaveised ja lambad
    
  • toidetakse aastaringselt looduses
    
  • odav kaup
    
  • u. 1000 looma majandis – USA, Austraalia, Argentiina
    
  • istandus
    
  • taimekasvandusmajand – Brasiilia, Kolumbia
    
    • kohvipõõsad
      
    • suhkruroog
      
  • suur rõhk agrotehnikal
    
  • sordiaretus, väetamine, taimekaitsevahendid
    
  • esineb palju arengumaades
    

• Infoajastu - Jaapan, USA
  
• täielikult suunatud müügiks
  
• kõrge tootlikkus
  
• kemikaalide kasutamine
  
• kõrged keskkonnanõuded arenenud maades, arengumaades kohati puuduvad.
  
• kitsalt spetsialiseerunud
  
• ökoloogiline ehk mahepõllundus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid
  
• madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang
  

• Ekstensiivne tootmine-suurte saakide saamine suurte tootmiste tõttu
  
• suur põllu pind või kari
  
• saagikus tavaliselt madal
  
• madalad tootmiskulud
  
• raha ei investeerita sorde- voi tõuaretusele
  
• toodangu omahind madal
  

• Intensiivne tootmine- väikesel pindalal suurte saakide saamine
  
• sordi ja tõuaretus
  
• väetiste kasutamine
  
• tehnoloogia täiustamine
  
• kapitali mahutused suured
  
• toodangu omahind kõrge
  

Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid;  
Uute põldude rajamine
Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine
Soolade tõus aurumisega huumus -horisonti- pinnase sooldumine
Üleväetamine
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste , lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Monokultuuride kasvatamine
Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine , mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandus-masinate kasutamine
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ulatuslike põllu-massiivide rajamine
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele

• Nisu Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad : Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan , Türgi
  
• Mais suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko , Argentiina, Indoneesia , Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia.
  
• Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus , Indoneesia, Tuneesia , Bangladesh, Vietnam , Tai, Myanmar , Filipiinid , Brasiilia, Jaapan ja USA
  
• Kohv Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d’Ivoire, Mehhiko, Uganda , Etioopia , Indoneesia.
  
• Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka , Jaapan, Indoneesia, Keenia .
  
• Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba , India, Hiina, Austraalia, Mehhiko
  
• Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika
  

Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele:

• Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad)
  
• Tööjõud (hulk ja kvaliteet)
  
• Turg toodangule
  
• Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika , laenude võmalus, soodustused)
  

Maailma toidu ja keskkonnaprobleemid

• inimesed on asustanud 85% maailmast
  
• 800 milj. näljahäda käes elavat
  
• 40 milj. surevad neist nälga, 6 milj. neist lapsed – Hiina, Peruu , Lõuna- Aasia , India, Aafrika
  
• arvuliselt kõige rohkem alatoidetud inimesi Hiinas ja Indias
  

• Toiduprobleemide põhjused
  
  • vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule
    
  • erinevad keskkonnategurid – kõrbestumine, kalaressursside vähenemine, põud , üleujutused, erinevad kahjurid, põllumajanduseks sobimatud maaalad
    
  • suur rahvaarv ja asustustihedus
    
  • traditsiooniliste tootmisvormide säilimine
    
  • maailmakaubandussüsteem
    
  • valitsuspoliitika
    

Arenenud riigid rakendavad põllumajanduspoliitikat ning meetmed on:

• impordipiirangud – tollimaksud , kvoodid
  
• toetused e. subsiidiumid - riik maksab oma põllumajandustoodetele
  
• põllumajandustoodete kokkuost riigi poolt
  
• riik maksab preemiat põldude sööti jätmise eest
  
• riik maksab teatud summa kui talupidaja vähendab külvipinda või müüb oma majapidamise
  

Eesmärgid:

• tagada toiduainetega varustatus
  
• tagada põllumehele piisav sissetulek
  
• tagada põllumajandustoodetele mõistlik hind
  

Põllumajanduse mõju keskkonnale: põhjus + tagajärg
Lageraie
muldade erosioon
looduslike ökosüsteemide hävitamine
Niisutamine
mullad soolduvad
Kuivendamine
Ülekarjatamine
muldade kõrbestumine
Üleväetamine
entrofeerumine-veekogude kinni kasvamine
joogivesi muutub joogikõlbmatuks
mullaelustik hävinebmulla viljakus väheneb
Mürkkemikaalide kasutamine
kasulike eluvormide hävinemine
mesilaste/lindude toidu mürgitamine
joogivesi muutub joogikõlbmatuks
mullaelustik hävineb
Monokultuuride kasvatamine
mullad vaesuvadmulla viljakus väheneb
haiguste ja kahjurite levik
Raskete põllumajandusmasinate kasutamine
muldade tihenemine
õhusisalduse vähenemine
mullaorganismide elu keskkonna halvenemine
Kalandus

• Kalakasvatus – kala kasvatamine siseveekogudes ja meredes. Aasia riikides.
  
• Rannikupüük – püütakse rannalähedastelt aladelt , kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul, ranna-asulated. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Arengumaades - Ida- ja Kagu-Aasia riigid.
  
• Avamerepüük – nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont . Annab suurema osa maailma kalatoodangust.
  
• Ookeanipüük – kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Venemaa.
  

Peamised kalapüügipiirkonnad:

• pinnakihid – hapnikurikas vesi
  
• jõgedesuudme piirkonnad – jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid
  
• külmade hoovuste piirkonnad – külm, hapnikurikas vesi
  
• paras-ja lähispolaarvööde
  

Suurimate püügimahtudega rigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa, Tai

• Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus ( kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu).
  

Kalavarude vähenemise põhjused:

• massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
  
• maailmamere reostumine ( nafta ammutamine merepõhjast, meretransport , õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
  

Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.

• Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
  
• Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse  vähenemine
  
• Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
  
• Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus
  

Metsavarud ja metsatüübid. Kaasaegne metsamajandus .

• Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist.
  
• Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %).
  

Metsade tähtsus:

• Puiduvaru tööstusele ja kütteks
  
• Elupaik loomadele ja  taimedele
  
• Hapniku tootja
  
• Puhkekeskkond
  
• Õhu puhastaja, niiskusrežiimi ühtlustaja, tuuletakistus
  

 
Metsatüüp
 
parasvöötme okasmetsad
Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike , enamasti kasutatakse tarbepuiduks
parasvöötme lehtmetsad
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
kuiva lähistroopika metsad
Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus
niiske lähistroopika metsad
Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud , lehtpuud ja väärispuud
ekvatoriaalsed vihmametsad
Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, kõige liigirikkamadja lopsakas taimestik , puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
 
 
Metsade majandamise põhimõtted:
Arengumaad
Arenenud riigid
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks kui põllumaaks, kütteks
Puidu raiskamine
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
Puudub metsatööstusklaster
Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ( istutamine , kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
Väljakujunenud metsatööstusklaster
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid:

• metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne 
  

• puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine
  

Metsade hävimise põhjused:

• Röövmajandus,  suur  kasutus
  
• Alepõllundus
  
• Tulekahjud
  
• Happevihmad
  

 
Metsade hävimise tagajärjed:

• Kliima  muutused  (troopikaaladel)
  
• Taime-  loomaliikide kadumine
  
• Erosioon