potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused
31 iljeldakse ka Saksamaal (Spätburgunder), Austrias (Blauburgun- V Grenache – Rhône´i oru lõunaosa tähtsaim viinamari, Châteauneuf-du- der) ja mitmel pool Uues Maailmas jahedama kliimaga aladel. Nõtke Pape´i veinide põhikoostisosa. Sellest valmistatakse ka kuulsat rosé´d ni- ja peen vein, milles tugev happesus, seedrimänni-, maasika- ja suitsu- mega Tavel. Sordist valmib tuline, alkohoolne ja ürdine vein. Hispaanias nüanss. Üsna madala saagikusega kapriisne sort, aga läheb järjest roh- Garnacha Tinta nime all levinuim punane sort. Viljeldakse ka Austraalias. kem moodi. Carignan – viinamarajasort, mis levinud Lõuna-Prantsusmaal ja Põhja-
kuumutatud, moodustades kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Kui vesi väljub maapinnale, siis ta temperatuur tõuseb ja rõhk väheneb ning sellega seoses halveneb temas gaaside lahustuvus. Seetõttu eraldub pinnale jõudnud põhjaveest näiteks süsinikdioksiidi, mistõttu väheneb vee happesus. (See on seotud sellega, et süsinikdioksiid moodustab veega reageerides süsihappe, mis vees dissotsieerudes vabastab sinna hüdrooniumioone.) See viib omakorda näiteks kaltsiumkarbonaadi sadestumiseni, mis moodustab karbonaatse vee korral levinud allikatega seotud sette allikalubja. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal.
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5- 4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib
Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed. Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Ammoonium muudetakse aminohapeteks. Liblikõielisi varustavad N-ga mügarbakterid. S Sulfaadist. Toimub taimelehtedes kõige aktiivsemalt. Sulfaat muudetakse glutaatiooniks. P Mullast fosfaatidena. Siseneb peamiselt ATP formeerumise käigus. Lisatakse mitmete orgaaniliste ühendite koostisesse. Katioonid (K, Mg, Ca, Cu, Fe, Mn, Co, Zn, Na) rauda saadakse oksiidina mullast. O Saadakse respiratsiooni teel. 4. Mulla happesus. Mulla happesus vesinikioonide esinemine mullas. Taimed: Kaltsifiilsed või kaltsofoobsed. Aktiivne kui on otseselt mullalahuses Potentsiaalne kui on mullakolloidide küljes. Phm passiivses olekus. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõme mulla võime kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1 Mehaaniline muld toimib filtrina 2 Füüsikaline molekulide sidumine mullaosakeste pinnalt
Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2. hüdrolüütiline happesus Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele.
vulkaani. · Vulkaanipursetel eraldub atmosfääri tolmu, kive, tuhka, auru, gaase. Tolm ja veetilgad jäävad õhku mitmeks kuuks, peegeldavad või neelavad päikesekiirgust ja mõjutavad nii maakera soojusbilanssi tekib ajutine jahenemine (Pinatuba purse 1991.a. tõi kaasa keskmise temperatuuri languse umbes pool kraadi). · Vulkaanipursete sageduse kohta minevikus tehakse järeldusi Gröönimaa ja Antarktika jääd uurides happesus vaheldub, leidub erineva tuha osakesi jne). Ülesanne: Leia nimetatud kohad ja näita kaardil. Allikad: Avita õpik 2002, A.Kont lk 82 85 Horst Rast. Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988, lk 218 221 http://volcano.und.nodak.edu/ Jaanus Paal. Kamtsatka vulkaanidel kihab haruldane elu. Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused kuumaveeallikad (termaalveed allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas).
morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik 4 happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4.
Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist. Aitab säilitada ühtlast pinnatemperatuuri kevadel ja sügisel. Orgaaniliste multšide kasutamisel suureneb mulla happesus ja samal ajal lisandub mulda orgaanilist ainet. Alumised oksad painduvad saagi raskuse tõttu maha ning multš takistab marjade määrdumist. Hoiab ära mullakooriku tekke, parandab õhustatust ning vee absorbeerumist ja liikumist pinnases. Savisel pinnasel paraneb õhustatus, liivasel aga niiskuse säilimine. Istutamine Istandiku rajamisel võib kasutada üheaastasi kassetitaimi, kaheaastasi potitaimi või kilerullides juurdunud taimi
Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste, tallamine jne) kui otsene (tahtlik) (põlengute tekitamne, ebaõige metsade majandamine, planeerimisvead jne)
või kuiv tud kultuur tud kultuur Emajuuretis Tarbejuuretis Vahejuuretis Tarbejuuretis Tootesse valmistamisel 25. Juuretisele esitatavad nõuded Kontroll-värvitud preparaadi valmistamine.vanade rakkude kuju on muutunud.nõuded-kasv(toitainete vajadus, paljunemise kiirus, max mikr.arv, sümbioos, happesus,metabioos, stimuleeriv tegevus.pigmentide mood), biokeemiline aktiivsus(glükolüüs, lipolüüs, proteolüüs, aroomiainete mod.)Vastupidavus ebasoovitatavatele mõj(kemikaalid, ravimid, antibiootikumid, pestitsiidid jen).Puhtus-(võõr mikroobide arv) Organoleptilised näitajad(konsistents, gaasi mood, lõhna ja maitseained.) 26. Juuretiste aktiivsuse langus ja kultuuride kasvu inhibeerivaid tegureid
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
pakutakse. Valge vein tasub valida kuivapoolne, sobib nii tammevaadis laagerdunud Chardonnay või mõni Rioja veinidest, nii mõnegi arvates on isegi Gewürztraminer juustule oivaliseks kaaslaseks. 9. KOHUPIIM Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Mida suurem on kohupiima rasvasisaldus, seda väiksem on happesus. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda. Kohupiim on kõrge kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt madala energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine. Kohupiima süüakse nii soola kui suhkruga maitsestatult ja kasutatakse erinevate roogade valmistamisel
Muld on nõrgalt happeline, kui pH on 5,5-6,5. Muld on neutraalne, kui pH on 6,5-7,2. Muld on leeliseline, kui pH on üle 7,2. PH on mullalahuses dissotsieerunud vesinikioonide kontsentratsioon. Lupjamist vajavad need mullad, mille pHKCl (mulla potentsiaalne reaktsioon) on alla 5,5. Mulla potentsiaalset happelisust iseloomustavad omadused on neeldunud vesinikust ja alumiiniumist põhjustatud asendushappelisus ja hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesus väljendab mulla kogu happesust ning esineb kõigis muldades, mille pH on alla 8,2 ning tema kaudu arvutatakse lubjatarve mullas. Asendushappesus esineb muldades, mille pH on alla 5,6 ning on põhjustatud liikuvast alumiiniumist. Asendushappesus tuleb lupjamisega kõrvaldada, kuna see ei lase taimedel normaalselt toituda ja vett saada. Füüsikalistest omadustest on tähtsamad mulla lasuvustihedus, poorsus ja eripind.
Nüld varu 46 Mg ha-1 Kartulit liivadel 130 ts ha-1 Keskmisel lõimisel saak 2540% kõrgem Mullaelustik väheaktiivne Looduslik rohumaa 58 ts ha-1 (liivadel), söödaväärtus madal, 1518 ts ha-1 (keskm. lõimis) Üksikud vähevastupidavad struktuuriagregaadid Põhilised puudused: Eripind < 40 m2 g-1 1. liigne happesus, mille tulemusena liikuva Al ja Mn toksilisus Dm 1,401,45 Mg m-3 2. Mulla vähene produktiivveevaru (300 t ha-1) Pü 4045% 3. Vähene bioloogiline aktiivsus (pärsitud bakteriaalne lagunemine) De 2,652,70 Mg m-3 Põllumaana: Kergelt haritavad, kuid harimisõrnad · Vajavad lupjamist
botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%. Kaasnevate
6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm:
T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; Jääk; kaoprotsent; AK/EK; küllastunud aururõhk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L 2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel 3.Füüsikaline stabiilsus: kergete fraktsioonide aurustumine, süsivesinike kristalliseerumine alla 60 miinus kraadi 4.Keemiline stabiilus: oksüdatsioonistabiilsus ja faktiline vaigusisaldus 5.Korrosiivsus: Happesus, vaskplaadikatse, vees lahustuvad happed ja alused, merkaptaanne väävel 6.Kõrvalised lisandid: Vesi ja tahked osised 7.Tihedus: 15 (20) 8.Välimus: Läbipaistvus ja värvus 13. Mootoribensiinide (staatiline ja dünaamiline) aurustumine e lenduvus: eraldi lehel 14. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise määramine: Ehk destillatsiooninäitajad. Fraktsioonkoostist väljendatakse sõltuvusena: üledestilleerunud
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
5. Mulla rikastamine toitainetega 6. Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri 7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm:
o tekib käärimisprotsess. Kõik toiduained, mis sisaldavad suhkrut või millele on lisatud suhkrut omavad võimet käärida. Teatud pärmiseente liike kasutatakse toiduainetetööstuses näiteks veini tootmisel. Kasutatakse neid veel õlletööstuses -ja pagaritööstuses.Pärmiseened hävivad 50- 60*Cjuures. Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid: · Mikroobide alghulk toidus · Toidu keemiline koostis · Temperatuur Niiskus Keskkonna happesus Õhu juurdepääs NB! TOIDUS OLEVATE BAKTERITE PALJUNEMIST ON VÕIMALIK ENNETADA: Hoides toitu väljaspool ohtlikku tsooni ( külmseadmes t +2...+6*C) Veendudes, et külmseadmetes on õige T*. Veendudes, et toiduained liiguksid peale töötlemist kiirelt külmseadmetesse. Kõrge riskiga toiduaineid ei tohi jätta ruumitemperatuurile. Jahutada toiduained nii kiirelt kui võimalik Arvestada, et kuivad toiduained absorbeerivad niiskust. 3. TOIDU SÄILITAMINE 4.1
Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas. Huumus, rasvad, vaigud, ja vahad, sahhariidid, lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid, fosforiühendid. 64. Mulla füüsikalis-keemilised omadused. Happesus (pH); happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest; mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised. Tööstus ja energiaa tootmine: metallurgia, kaevandus, jäätmehoidlatest; kütuste põlemisest; mikroelektroonika tööstusest; elektrijaamadest; tuumaelektrijaamade leketest; kivisöe põletamisest. Transport: teede hooldusest; autokütuste kaudu
Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl. ??????? 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. Enamasti lähevad toiteioonid mulla tahkest faasist või vesilahusest taime juurtesse ja sealt lehtedesse. On passiivne (mitte metaboolne neelamine) ja aktiivne (metaboolne neelamine) transport. Taimed ja vetikad valivad mullast toitaineid selektiivselt. 4. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse mulla happesuseks. Selle peamiseks allikaks on elusorganismide lagunemisel tekkinud orgaanilised happed, kuid neid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide järgi. Mulla happesus jaguneb aktiivseks ja potentsiaalseks happelisuseks. Vahet tehakse mulla reaktsioonidega. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõimeks nimetatakse mulla võimet kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid
(valgu, tärklise, soola, suhkruga) Näiteks võis on keskmiselt vaba vett 20% ja või rikneb suhteliselt kiiresti. Jahus seevastu on vett keskmiselt 14 15%, kuid siin on osa vett seotud ja jahu ei rikne kiiresti NB! Seda vett, mis on seotud ei saa mikroorganismid kasutada, sest neile on kättesaadav ainult vaba vesi. Seepärast ka osa toiduaineid kuivatatakse, et vähendada mikroorganismidele kättesaadava vee hulka HAPPESUS Keskkonna happesus ehk pH -bakteritele on sobivam neutraalne (pH 7,0) ja sellele lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda. Kui pH on alla 4,5 siis bakterid enam ei paljune. Toidu happelisus on ära toodud joonisel 3. NB! Soodne keskkond bakterite arenguks on neutraalne keskkond; nõrgalt happeline keskkond. Joonis 3 Toidu happelisus ehk pH Tugevalt happelist keskkonda taluvad: · hallitusseened; · pärmid; · piimhappebakterid; · äädikhappebakterid.
· 40-50 ml/ kg kohta ehk 2-2,5 liitrit päevas 50kg kehakaalu korral Spordijoogid pulbrina Spordijoogid nii vedelikuna kui pulbrina Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · 60 80 g/l · Naatrium · 0,4-1,0 g/l · Kloriid · Alla 1,5 g/l · Kaalium · Alla 225 mg/l · Kaltsium · Alla 225 mg/l · Magneesium · Alla 100 mg/l · Osmootsus · 200-300 mosmol/l · Happesus (pH) · Üle 4,0 Spordijoogi kogus (ml) vastavalt süsivesikute sisaldusele Sv % 30g 40g 50g 60g 70g 80g 2% 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4% 750 1000 1250 1500 1750 2000 6% 500 666 833 1000 1166 1333 8% 375 500 625 750 875 1000 10% 300 400 500 600 700 800 12% 250 333 417 500 583 667 Spordijoogid külmas ja kuumas kliimas · Külmas kliimas võib spordijoogi süsivesikusisaldus ka
Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine
· Mulla tähtsaim omadus on viljakus · Mullas on 50% tahket osa, 25% õhku ja 25% vett. · Mulla teke on vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega 64. Mullatekkeprotsess 65. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas: · Huumus · Rasvad, vaigud ja vahad · Sahhariidid · Lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid · Fosforiühendid 66. Mulla füüsikalis-keemilised omadused: · Happesus · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest · Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse 67. Kuidas keemilised elemendid ja ühendid satuvad mulda? · Põllumajandusest: - lämmastik-, kaalium- ja fosforväetised - Pestitsiidid · Tööstus ja energia tootmine: - metallurgiatööstusest - kaevandustegevuse jääkidest - jäätmehoidlatest - kütuse põletamisest
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele. Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise ...
Enamlevinud allergeenideks on valgud, harvem ka polüsahhariidid. o Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia tekib nendel kergemini, kellel on pärilik eelsoodumus. Allergiat võib põhjustada ka keskkond. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada: o toidu termiline töötlemine, o peensoole limaskesta seisund, o stress, o mao happesus, o teised allergeenid, o organismi tervislik seisund jne. Toiduallergia nähud ilmnevad eelkõige: o Hingamisteedes aevastamine, nohu, huuled, keel ja suulagi võivad tursuda. Võivad tekkida ka astmahood. o Seedekanalis oksendamine, kõhulahtisus o Nahal - lööve Reaktsioon allergeenile võib olla: o Vahetu avaldub suhteliselt ruttu (mõne minuti jooksul)
Piima külmumistäppi ehk külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel
Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel. See on tingitud piimahappebakteritest, kes kõrgematel temperatuuridel paljunevad ja oma elutegevusega produtseerivad piimhapet. Et seda vältida, tuleb piim võimalikult kiiresti pärast lüpsi jahutada. 32. PIIMA MIKROBIOLOOGILISED NÄITAJAD Puhtuseproov. Isel. Hügieenitingimusi, näitab mustuse (tolm, liiv, allapanu, karvad jms.) kogust piimas
Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine
kuiv vein. Magusa veini saamiseks katkestatakse käärimine kunstlikult. Pärast käärimist läheb vein kas järelküpsemisele tammevaatidesse või villitakse see kohe pudelisse. Punaveini valmistamisel korjatakse punasekestalisi marju ning seejärel need purustatakse. Kääritamine toimub vaatides koos kestaga, et mahl saaks punase värvuse ning omandaks tanniine. Peale käärimise lõppu eraldatakse mahl kestadest. Sellel järgneb järelkääritamine, mille käigus väheneb veini happesus ning see saab pehmema maitse. Sageli segatakse ka eriviinamarjasortidest tehtud veinid. Lõpptulemuseks villitakse vein pudelisse või pannakse tammevaatidesse laagerduma. Punaveinide järelküpsemine tammevaatides on palju sagedasem kui valgete veinide puhul. Kvaliteetne roosa vein pole muidugi valge ning punase veini segu nagu sageli arvatakse. Selle valmistamine algab samamoodi nagu punase veini valmistamine, kuid roosa veini puhul on käärisimisperiood lühem
• Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. • reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) • Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine
madalama kvaliteediklassiga tulenevalt nt sellest, et viinamarja sort või kasvatamise viis ei vasta kehtestatud eeskirjadele. o vein peab olema valmistatud ELi poolt tunnustatud viinamarjasortidest. o vein peab olema toodetud ELi pinnal. o veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%. 9 o veini minimaalne happesus kokku 4-5g liitri kohta. 3.2. Indicazione Geografica Tipica (IGT) Indicazione Geografica Tipica ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992
kestvat puisniiduhooldust. 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Suur elupaigaline mitmekesisus tekib siis, kui kaks nii erinevat kooslust nagu mets ja niit omavahel põimuvad. Sellises komplekskoosluses puisniidul leiavad endale kasvukoha nii metsa- kui niiduliigid, mis pole enamasti neile päris optimaalne, ent siiski kasvamist ja arenemist võimaldav. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mulla happesus (pH) happelisel mullal saab normaalselt edeneda vähem liike kui neutraalsel ja lubjarikkal mullal. Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. 4) Ka mullaviljakus on väga oluline. Osutub, et eri liiki taimi kasvab vähe nii väga vaesel kui väga rammusal mullal. Toitainete külluse korral kasvavad taimed suureks ning tugeva konkurentsi tõttu tõrjutakse välja aeglase kasvuga ja väiksemad liigid. Samataolise efekti
teised kuni 2 aastat. Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile kindel käärimistemperatuur, mis võib kõikuda +18ºC...+30ºC. Valminud juustud katuvad kollaka koorikuga ja pärast toimub pakendamine (kile, parafiin). Säilitamistemperatuur +5ºC...+12ºC. Juustu vead valmistamisel: ·üsna nõrga maitsega ja aroomiga - käärimisaeg on olnud liiga lühike ·kibedad ja ebameeldivad maitsed - bakterid, mis sattusid toorainesse ·teraline ja rabe konsistentsiga - piima happesus oli liiga kõrge ·suured lõhed juustu sees - halvasti pressitud ·kahvatu värvus - ülesoolatud juust, värv kaob ·hallitus tekib (rõugahallitus) - säilitamisaeg ületatud jne. Säilitamisaeg: (kui ei ole säilitusaineid) külmkapis 20 päeva - kõvad laabijuustud. Juustu klassifikatsioon Naturaalsed labidajuustud Kõvad laabijuustud Veesisaldus 42-48%, soola 1-3%, rasva 3-50% (kuivaine kohta). Olenevalt valmistamise iseärasustele jagunevad järgmiselt: Sveitsitüüpi juustud
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Abiootilised on eluta looduse tegurid, biootilised eluslooduse poolt avaldatavad mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on vastastikuses sõltuvuses, näiteks organismijäänuste kõdunemisel tekib mulda toitaineid, mulla liigne happesus võib pärssida teatud liikide konkurentsivõimet, jne. 6. Ökoloogiline amplituud Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes. Eristatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga ehk stenotoopseid ning laia ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks
Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal Kuusikul Riigi Põllutöö Kaitsejaamas esimesed mullaproovid väetistarbe määramiseks. Väga laiaulatuslik töö läks lahti alles 1957 aastal. Mullaviljakuse programm 2002 ... 2008. Esimene voor kuulutati välja 2002. aasta juulis, järgmine voor 2003. aasta lõpus (tuleb küsida tootjatelt, kas võib nende muldadelt proove võtta). Igast mulla proovist määratakse pH e. mulla happesus, liikuva kaaliumi ja liikuva fosfori sisaldus ja erinevate mikro- ja makroelementide ning huumuse- või orgaanilise süsiniku sisaldus ja koostatakse GIS- põhised veätiskaardid koos andmebaasiga. Esmalt tuleb eraomandi omanik esitama avalduse, et tema muldadelt proove võetakse. Seejärel minnakse proove võtma mullapuuriga, enamasti käsipuuriga. Proov pannakse karpi, proov saab orginaalse numbri. Seejärel saadetakse laborisse, määratakse vastavad parameetrid
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põ...
3. Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx 4. Elektrijaamad. SOx ja NOx 5. Jäätmete põletamine 6. Looduslikud protsessid äike, vulkaanid, bioloogiline lagunemine, metsapõlengud 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist Happevihmu tekitavad saasteained on koondunud asul ja linnade lähedale valdava suunaga tuultest allapool. Tänaseks on Rootsis 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Küsimusi "Happesokk".....? "Samblikukõrbe teke" õhureostumise esimene tunnusmärk on ....?. Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele? Kuidas tekivad surnud järved? Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt? Millal teadvustati happesademete probleemi? Miks kahjustavad happevihmad metsi rohkem lõuna, kui Põhja-eestis, kuigi õhk on rohkem saastunud Põhja-Eestis? Sudu=smog mis see on , kus kõige teravam probleem?
3. Asulates katlamajadest, ahjudest- peamiselt SOx 4. Elektrijaamad. SOx ja NOx 5. Jäätmete põletamine 6. Looduslikud protsessid äike, vulkaanid, bioloogiline lagunemine, metsapõlengud 70% Vääveldioksiidist! Ülejäänud lämmastik mono või lämmastikdioksiidist Happevihmu tekitavad saasteained on koondunud asul ja linnade lähedale valdava suunaga tuultest allapool. Tänaseks on Rootsis 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Küsimusi "Happesokk".....? "Samblikukõrbe teke" õhureostumise esimene tunnusmärk on ....?. Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele? Kuidas tekivad surnud järved? Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt? Millal teadvustati happesademete probleemi? Miks kahjustavad happevihmad metsi rohkem lõuna, kui Põhja-eestis, kuigi õhk on rohkem saastunud Põhja-Eestis? Sudu=smog mis see on , kus kõige teravam probleem?
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
teised kuni 2 aastat. Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile kindel käärimistemperatuur, mis võib kõikuda +18ºC...+30ºC. Valminud juustud katuvad kollaka koorikuga ja pärast toimub pakendamine (kile, parafiin). Säilitamistemperatuur +5ºC...+12ºC. Juustu vead valmistamisel: ·üsna nõrga maitsega ja aroomiga - käärimisaeg on olnud liiga lühike ·kibedad ja ebameeldivad maitsed - bakterid, mis sattusid toorainesse ·teraline ja rabe konsistentsiga - piima happesus oli liiga kõrge ·suured lõhed juustu sees - halvasti pressitud ·kahvatu värvus - ülesoolatud juust, värv kaob ·hallitus tekib (rõugahallitus) - säilitamisaeg ületatud jne. Säilitamisaeg: (kui ei ole säilitusaineid) külmkapis 20 päeva - kõvad laabijuustud. 13 Juustu klassifikatsioon Naturaalsed labidajuustud Kõvad laabijuustud
3. kogus 4. teave koostisest, pH-arv 5. kasutus- ja säilitusjuhend 6. teave ladustamise, turvalise käitlemise ja likvideerimise kohta 7. ohutunnused 9 Mikroobid 1% on patogeensed (haigust tekitav), 99% mittepatogeensed paljunevad pooldudes (poolduvad ½ h jooksul) elutegevust mõjutavad: niiskus mustus temperatuur (36-38ºC) happesus soola sisaldus õhu hapniku sisaldus 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega parimad pelgupaigad on sõrmuste ja küünte alused 5 mln mikroobi ühe sõrmeküüne all, 15 mln sõrmuse all oluline on hoolikas käte pesu!!! inimese käte haardeulatuse suurus on immuunsuse kaitse Mikroobid ja desinfitseerimine: 80% mikroobidest eemaldame koristamisega, 10-20% desinfitseerimise käigus õige desinfitseerimine
Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
