Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2...
niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall. Liikuvate toitainete määramiseks kasutatakse Mehlich 3 meetodit. Selleks kaalutakse 2,5 grammi mulda ja mullale lisatakse 25 ml ekstraheerivat lahust. Järgmisena loksutatakse lahust 10 min. Peale loksutamist lahus filtreeriti. Lõpptulemus: Peenest oli 93,8% ja korest oli kokku 4,6% (10mm – 1,5%, 2mm- 0,7%, 1-2mm – 3,9%) .Mulla happesus pH meetriga mõõdetuna oli 5,3 ja universaalse indikaatoriga oli näit 5,4. Mulla lõimiseks on kerge liivsavi mille füüsikalise savi sisaldus on 20- 30% ning huumuse protsent on 2-3% .
i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened g. Happesus g.i. Happeline 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? a. Metsa mahavõtmine keelatud 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? a. Kui tingimused muutuvad drastiliselt siis võivad esinema hakata ka palumetsale mitte omapärased liigid. Kuid ka võivad omased liigid ära kaduda. Kuid nii drastilisi muutusi ei ole väga loogiline näha. 5
Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur 4. KEEMILINE MURENEMINE EHK PORSUMINE vesi hapnik süsihappegaas soodustab : niiske ja soe kliima FÜÜSIKALINE MURENEMINE EHK RABENEMINE - Külmarabenemine, jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5. nende tekkimise põhjused. MULLA PROFIIL - Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid.
Mustus ja selle liigid Liis Tammaru, Riina Piir Definitsioon: Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Mustuse tüübid Praht eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega Lahtine mustus kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega. Kinnistunud mustus kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega. Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus...
toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just esimesel kolmel päeval. Leiva säilimisaeg sõltub tegemise viisist ehk kauem kääritatud leib ei lähe nii ruttu hallitama. Leibade säilimist mõjutavad eelkõige retseptis kasutatud komponendid nt: kas on kasutatud säilitusained või mitte ja toote happesus. Lähtusime sellest, et kuna tavaline leib-sai säilib kõige paremini toatemperatuuril, pakituna tavalisse paberkotti, mis ,,hingab" paremini, panime oma leiva-saia ,,riknema" õhukindlasse minigrippi toatemperatuurile. Kilekotti pakitult peaks säilivusaeg olema pikem, kuid kuna leib-sai seisavad seal niiskemana, suureneb oht hallituse tekkeks. Hallitus vajab kasvamiseks niiskust, ning sellepärast see nt kuivanud leiba ei ohusta
1. Abbreviation lühend(ama) 54. Implementation täitmine 2. Achievement saavutus 55. Indictment süüdistus, hagi 3. Acidity happesus 56. Inherit pärima 4. Acquisition omandamine 57. Interface liides 5. Acumen arukus 58. Internal sisemine 6. Agenda päevakord 59. Interpretation tõlgendus 7. Applicable rakendatav 60. Interstellar tähtedevaheline 8. Arbitrarily omavoliliselt 61. Intricate keerukas 9
kohvisortide proovimisel tunnetatakse, sõnades raske väljendada. Enamasti arvatakse, et kergelt röstitud ubadest valmistatud kohvile on omane mitmekülgsem puuviljane, lilleline või ravimtaimede maitse. Tugevama rösti ubadest valmistatud kohvi maitse on lihtsam, sellele on omased pähklilised, karamellised ja šokolaadised noodid (King Coffee, s.a.) Happesus Happesus on tugev kuiv maitseaisting, mis muudab kohvi elavamaks. Happesus on kõigi märjal meetodil töödeldud kohvisortide eriti tugevalt väljenduv tunnus. Happesus ei ole siiski alati kohvi pH-tasemega seotud, kuigi loetakse, et selle tekitajateks on kohvis sisalduvad happed. Happesus sarnaneb kuiva, kuid tugeva maitseaistinguga, mida näiteks punast veini juues keele tagumise osaga tajutakse. Kuivmeetodil töödeldud kohviubade 22 happesus ei ole nii tugev ja väljendusrikas
ja lõhnaga. Piima keemistemperatuur on 100,2C. Kuumutamisel 50-60C tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. Temperatuuril 80-90C albumiin kalgendub ja sadestub. Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Piim pastöriseeritakse, et hävitada patogeenseid m.o. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilitamisaeg pikneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse vastava rasvasuseni (2,5 või 3,2%) ja villitakse taarasse. Piima happesus peab olema 16-18 Th (Thörneri happekraadides) ja temperatuur 10C Piima sortiment Piima liigitamisel võetakse aluseks rasvasisaldust, töötlemis- ja pakkimisviisi. 1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud) kooritud piim (saadakse piima separeerimisel ja on piima rasvavaene osa) 2. Töötlemisviisilt:
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub
Kui pH väärtus on üle 7,2, siis on uuritav aine aluselise (leeliselise reaktsiooniga) (pH 7,3 lahus väga nõrgalt aluseline ja pH 14 tegu on tugevalt aluselise lahusega) Happevihm Atmosfääris reageerivad väävli- ja lämmastikoksiidid veeauruga, tekitades väävel ja lämmastikhappeid, mis langevad maapinnale happevihma või lumena. Sademete normaalne happesuse näitaja (pH) on 5-6, happevihmadel võib see langeda isegi 1,5-ni (tomatimahla happesus on 4 ja sidrunimahlal pH on 2) USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas on sademete happesus püsivalt alla pH 4,5 (ka Eesti pinnale on langenud sademeid, mille happesus oli pH 4,5) Happevihmade tagajärjed Mõju veekogude elustikule paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist. Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K)
suhkru lisamisel? Vee osaline eemaldamine ja suhkru lisamine tõstab osmootset rõhku ja põhjustab bakterite plasmolüüsi, mis on tingitud suuremast kuivainete kontsentratsioonist väljaspool baktereid. 8. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Konserveerimine kuivatamisel põhineb vee täielikul eraldamisel tootest ja füsioloogilise kuivuse loomisel. 9. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade "võimendumine" piimakonservides? Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne:
lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11
21. Leibade jagunemine rukkijahu sisalduse alusel. Leivad, rukkileivad, rukkisegaleivad ja peenleivad, lisanditega leivad, seemneleivad, teraleivad ja koorikleivad 22. Peenleib. Kõige peenem rukkijahu sort, valmistatakse keet( rukkipüülist, kuumast veest ja rukkilinnastest), magusama maitsega, madala happelisusega 23. Tera- ja seemneleivad. Kasutakse idandatud või kooritud rukkiteri, purustatud nisuteri või helbeid; kasutatakse jämeda jahvatusega jahusid; happesus kõrgem 24. Koorikleib. Kasutatakse rukkiterasid, natur juuretist, soola, siirupit ja kartulihelbeid 25. Juuretise baasil tehtud leibade väärtus. Tervislikum, kergesti seeditav, meeldiv maitse ja aroom 26. Lisandid leivas kaasajal (taimsed, loomsed). Kartulihelbed, porgandihelbed, puuviljad, seemned, köömned, koriander, peki ja singi kuubikud 27. Leivatööstuse arengu lugu. Kõige pealt olid meistrid, kes tegid leiba . Nende
väärtuslik omapärase ökosüsteemiga. Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Kakerdaja rabajärv Tingimused püsima jäämiseks. Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda. Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega harjunud. Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmist liiki jne. See laviin suureneks aina enam. Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda. Mis juhtub, kui tingimused muutuvad? Mõne liigi väljasuremisel asenduks see mõne teise liigiga ning elu läheks edasi. 5. Antud koosluste osakaal eesti looduses 6. Kas tegemist on haruldase, kaitset vajava kooslusega? Toiduvõrgustik PÕDER METSKITS METSSIGA HUNT REBANE VALGEJÄNES PÕLDRÜÜT RABAPISTRIK
intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima
huumusesisaldust. 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. -Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. -Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. -Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 24. Mulla aktiivne happesus. põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- (hüdroksiidioon) hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+]
11. Leivategu kui protsess Leivateoga kaasnevad tööd Juuretise valmistamine Juure segamine ja hapendamine Taina sõtkumine ja kergitamine Leivaahju kütmine Leivapätside vormimine ja kergitamine Juuretise võtmine säilitamiseks Leiva küpsetamine I etapp Segatakse juuretis 1–1,2 l sooja (40°C) veega. Lisatakse rukkijahu nii palju, et lusikaga segades jääb paksem hapukooretaoline mass. Nõu kaetakse käterätikuga ning pannakse 12–18 tunniks seisma. Kääritusajast sõltub leiva happesus. II etapp Võetakse ära juuretis järgmise korra leivateoks, mida säilitatakse külmikus. Lisatakse umbes 4–5tl soola, 200–250 ml suhkrut. Suhkruga saab reguleerida leiva happesust – mida vähem suhkrut, seda hapum leib. Lisatakse rukkijahu ja sõtkutakse kogu aeg. Jahu pannakse nii, et on raske sõtkuda. Oluline on, et õhk saaks taignasse – taigen hakkan lurtsuma. Määritakse vorm ja pannakse tainas vormi. Silutakse pealt märja käega ning vajutatakse peale jooned või augud
Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1) neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4 2) neeldunud vesinik H Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus. Küllastumisaste: V = S/T * 100 (%) näitab mitu % kogu neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Kui see on alla 50%, siis muld on väga happeline. Isegi kui see on 70-80% on mõtekas lubjata, sest lupjamise mõte on likvideerida happesus. Mulla happesus NBNB! ..on põhjustatud vesinikioonidest mullas ja olenevalt sellest, kus need vesinikioonid paiknevad, eristatakse järgmisi happesuse liike: 1) Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest vesinikioonidest, mis paiknevad mulla lahuses. Aktiivset mulla happesust väljendatakse pH ühikutes. pH skaala mulla puhul mõõdetuna kaaliumkloriidis on järgmine: alla 4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5
säilimine muutumatul kujul. See tagab piima kõrge bioväärtuse. Toorpiima riskifaktoriks võib osutuda tõvestavate mikroobide esinemine, mis väärate säilitustingimuste korral võivad intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Rõõsk koor. Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Mida rasvasem koor , seda vähem valku ja süsivesiniku. Mida suurem rasvaprotsent , seda madalam happesus . Hapupiimatooted. Saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel. Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks. Hapupiima joogid- keefir , hapupiim , rjazenka (ukraina hapupiim) Keefir-rasvata ( 0.5%rasva) , väherasvana (1.0, 2.5 %) , keefir (3.2%) , lisatakse C-vitamiini . Jogurt. Kasulikkus- tasakaalustab soolte ja mao talitust , sisaldab rohkesti C ja B grupi vitamiine , valke . On olemas maitsestamata ja maitsestatud.
humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda Mis juhtub kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed ning raba hakkaks kuivama Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal Koosluse osakaal Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000-hektarilisse EpuKakerdi soostikku
hüdroksübenseenidega. Nende lihtsaim asendusrühmadeta esindaja on fenool. Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto, meta ja para kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe, kahe või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OHrühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OHrühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Näiteks võib tuua fenooli reaktsiooni naatriumhüdroksiidiga: C6H5OH + NaOH > C6H5ONa + H2O Vahel arvatakse fenoolide klassi ka ühendid, milles OHrühm asendab vesiniku aatomit polütsüklilises aromaatses molekulis, need on siis hüdroksüareenid. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole,
· Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: parim põllumuld on liivsavilõimisega Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS... jääma tegutsema inimfaktor (väetamine, putukatõrje jne) säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust) kasvatama samu taimi monokultuurina. · Viljavaheldust peaks kasutama siis kui tekivad
*taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk älved-rabamätaste vahele on valgunud vesi Soode elustik- *kui soo hävib on ka liigid ohus *kohastumused äärmuslikele elutingimustele: *vee küllus aga taimed kasutada ei saa *Vee happesus *madal temperatuur *päike lõõskab *tuulisus Madal ja siirdesood,raba- *ämblikud(rabas rohkem) *putukad(tabas vähem) *liigirikas linnustik *imetajad kasutavad pelgupaigana *puhmad Soode loodusväärtused- *tohutul hulgal magevett *spetsialiseerunud elustik *süsiniku eemaldaja atmosfäärist majandus tähtsus- *turismi objekt *teadlaste uurimis objekt *marjad seened *turvas-küte ,aiandus *loomadele pannakse turvast alla Soo kasvab 1mm aastas kõiki soid ohustab: *kuivendamine
Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest.
asendusneelamine • Biloogiline 23. Asendusneeldumine Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. 24. Mulla neelamismahtuvus Mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. 25. Küllastusaste Kui küllastusaste(V) on alla 10%, siis on vajab muld lupjamist. 26. Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 6,6 – 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 27. Mulla asendushappesus Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 28. Mulla hüdrolüütiline happesus Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne
Mullatekketegurid KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad;
Gladiolus x hortulanus Kõrgus: kuni 1 m Õitsemise aeg: juulis augustis Õite värv: värvus on väga mitmekesine Valgus ja mullastikutingimused: väga valgus ja soojanõudlik; tuule eest varjatud asukohas; kergemaid liivsavi või saviliivmuldi. Mulla happesus (pH) peaks olema 5,96,5 Click icon to add picture Click icon to add picture Aedkanna Canna x generalis Kõrgus: 60120 cm Õitsemise aeg: juuli sept. Õite värv: sügavpunastest kuni heleroosade kreemideni Valgus ja mullastikutingimused: kiire ja
Krug Kvaliteet võrreldav Dom Perignoniga Ruinart Vanim ja väidetavalt parim sampanjamaja Blanc de blanc ja Rosé. Erinevad sampanjasordid (2/2) Veuve Cliquot La Grande Dame* Veuve Cliquot Brut Aroom: täidlane, saiaröst, puuviljane Maitse: kreemisem, hapukam, toidune/rasvane järelmaitse Sobib hästi toiduga Moët & Chandon Brut Impérial Värske peojook Aroom: tsitruseline, värske, pähklinoot(hallitusjuust?) Maitse: mineraalne, kuiv, värske, keskmine happesus Moët & Chandon Rosé Impérial Aroom: marjane, magus, veinine Maitse: Vähem happeline kui Veuve, puuviljane, magusam, marjane Sobib väga hästi mereandidega Sushi! Moët & Chandon Néctar Impérial Aprikoosine, magusam kui eelnevad, suhkrut 54g/l. Moët & Chandon Ice Impérial Serveeritakse grande-bordeaux klaasis koos jääga Suhkrut 45g/l Serveerimine Temperatuur Külmikus 5°C, kliendile 6-8°C, aastakäigu sampanjal 9-10°C
Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T. Selle all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Neelamismahutavus on seda suurem . 25. Mulla aktiivne happesus- Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+] 26
suhteliselt nõrga mee- ja virsikuaroomiga. Sauvignon Blanc on väga levinud viinamarjasort. Sauvignon Blanci parimaks kasvukohaks peetakse Prantsusmaad. Tegelikult kasvatakse seda üsna laialdaselt mujalg. USAs tuntakse seda viinamarja ka nime all Fume Blanc. Sauvignon Blanc kannatab kuumemat kliimat kui paljud teised viinamarjasordid. Veinid on aromaatsemad kui Chardonnay'st ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis hinnatakse valdavalt "rohelisi" ehk siis värskete rohttaimede ja põõsaste lõhnu. Veini on mõistlik juua noorelt. Punased viinamarjad punased/roosad veinid Pinot Noir [pin'oo n'uaar] on üks tuntumaid Burgundia punaseid viinamarjasorte. See on üks vanemaid teadaolevaid veini tegemiseks kasutatud viinamarjasorte. Pinot Noir on maailmas laialdaselt levinud. Samas on Pinot Noir ka üks kapriissemaid sorte, mille levik toetub pigem selle populaarsusele kui kasvatamise kergusele
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: 1. mineraalne koostis(toitained) 2. happesus või aluselisus 3. värvus, struktuur, sügavus 4. vee läbilaskvus b. Kliima 1. Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel c. Reljeef 1. nõlva kalle(erosioon) 2. niiskusreziim 3. kujundab mikrokliima(erinev kliima põhja-lõuna mäeküljel) d. Elustik 1. taimkatte tüüp 2. loomad 3
Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut
Maitse, lõhn, värv, mahlasus, õrnus ( õige) 22. Kui palju on lihas vett? 65-70% 70-75% (ÕIGE) 75-80% 23. Mida näitab piimarasva joodiarv? JOODIARV iseloomustab küllastamata rasvhapete sisaldust piimarasvas. See näitab joodi hulka grammides, mis liitub 100 g rasvaga. Piimarasva joodiarv kõigub 25-42 piirides. joodiarv näitab, kas või on määritav (kui pehme on või konsistents). 24. Mis vahemikku peab jäma toorpiima happesus? 15- 20 16-21 (õige) 17-22 25. Millest tuleneb riknemine pagari toodetel? (kõik õiged) Temperatuurist Suhtelisest niiskusest Säilitusainete kogusest Vee aktiivsusest Pakkematerjalist Toote pH-st
lämmastik- ja fosforväetiste ning sõnniku kasutamisest, kasvatatava kultuuri ja ka vastava kultuuri sordi iseärasustest, kuid ka vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimustest. · Kompleksväetiste efektiivsus oleneb väetise koostisest, taimetoiteelementide vahekorrast selles ja mulla väetistarbest iga üksiku elemendi suhtes. 26. Mida näitab mulla pH? Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. 27. Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel. 1. väga tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas); 2. tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes -- kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid
2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5
Sugukond Karulased Sisalikulased Kaselised Perekond Karu Sisalik Kask Liik Kodiaki karu arusisalik vaevakask Elusa looduse tegurid e biootilised Eluta looduse tegurid e abiootilised Parasiidid Temperatuur Haigusetekitajad Sademed Kiskjad Tuul konkurents Happesus, soolsus vees Evolotsiooni tulemusena: Uute liikide teke Olemasolevad olendid kohastuvad Liigid jt. organismirühmade väljasuremine Tekst: Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi, esimesed elusolendid 3,5 miljr. aastat tagasi Vanimad eeltuumsed olid HETEROTROOFSED ANAEROOBID, hiljem kujunes fotosüntees ja atmosfäär. Mõningad tekkinud bakterid-tsüanobakter sisaldasid klorofülli ja olid võimelised fotosünteesima Atmosfääri vabanes hapnik!
Väiksemad oliiviõli tootjad piirduvadki esimese külmpressimisega. Teises pressimises kasutatakse ära esmapressimiselt saadud mass, mis asetatakse taimest või plastikust mattide vahele virna ning surutakse kokku. Eraldunud õli ning viljavedelik kogutakse tankidesse ning separaatoris eraldatakse õli vedelikust. Virgin ja Extra Virgin oliiviõlid erinevad üksteisest happesisalduse poolest. Kui loomulik happesus külmpressisaadusel jääb alla 1%, saadakse Extra Virgin oliiviõli, kui happesisaldus on vahemikus 1% - 3,3%, on tegemist Virgin oliiviõliga. Külmpressimisel saadud õli, mille happesisaldus ületab 3,3%, ei kuulu enam Virgin õlide hulka. Reeglina saadetakse selline õli ümbertöötlemiseks rafineerimistehastesse, kus vähendatakse happeid või kõrvaldatakse muid mittevajalikke omadusi. Umbes 90% müüdavatest oliiviõlidest saadakse esimesel
Bt-horisondi on huumusesisaldus samal tasemel väljauhtehorisondi omega või isegi ületab seda [2 lk 32]. 3.3 Leetjate muldade bioloogiline aktiivsus Leetjate muldade mullaelustiku tegevusest ja juurestikust hõlvatud kith on suhteliselt tüse tänu mulla strukutuursusest tingitud heale õhustatusele ning rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsele vegetatsiooniperioodi stabiilsete niiskusoludele. Samal ajal on leetjate muldade bioloogist aktiivstust piiravaks teguriks mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Seoses leetjate muldade lähtekivimite karbonaatsusega on nendel moodustunud mulda sattuv varis aga tuha-ja kaltsiumirikas, mis soodustab selle intensiivset muundumist ja soodsat humifikatsiooni kulgu [2 lk 33]. 3.4 Leetjate muldade füüsikalised omadused Lõimise järgi on leettjad mullad domineerivalt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ning saviliivasid liivsavidel. Ibe- ja füüsikalise savi sisalduselt on leetjate muldade profiil
*Kaksikute puhul on tiinus 2 nädalat lühem. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu. Kui tiinus on pikk, siis sünnib arvatavasti pullvasikas. *95% vasikatest sünnib pea ees, 5% tagajalad ees (vajab kindlasti inimestepoolset abi)! *Pärast sündi jäetakse vasikas ema juurde, (pannakse põhk alla poegimisel) *Ternespiim-suurema kuivaine sisaldusega, kollane ja kleepuv. Kõrgem happesus, keetmisel läheb tükki. Ternespiim sisaldab vasikale tähtsaid antikehasid, mis annab vasikale immuunsust. Iga hetkega antikehade sisaldus väheneb. *KUI VASIKAS SÜNNIB ENNEM: 210 päeva-abort 211-266 päeva enneaegne sünnitus *Vasika kuivakslakkumine elavdab vasika vereringet. *Optimaalne lehma karjasoleku aeg on 10-12 aastat. Produktiivne majanduslik eluiga-esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni ehk umbes 8-10 aastat. Selle aja jooksul saab umbes 10 poega
Nimelt valmivad valged viinamarja keskmiselt paar nädalat varem kui punased. 5 Viinamarjasordid 1. Riesling on ilmselt parim valge viinamarjasort Saksamaal ja Chardonnay kõrval ka parim sort maailmas. Parimad Rieslingveinid öeldakse tulevat Moseli jõe orust, kus orunõlvad on eriti järsud ning Rieslingile iseloomulik mineraalsus ja terav happesus tulevad parimas kvaliteedis esile ja Rheingaust, mille Rieslingid on täidlasemad ja veidi ümaramad ning pehmemad. 2. Sylvaner on pretensioonitu vähehappeline viinamari - hapet on temas keskmiselt 2 korda vähem kui Rieslingis- millest on kerge valmistada veini kuid raske sellest veinist lugu pidada. Sordi heaks küljeks on see, et ta valmib vara ja on saagikas ning vastupidav. 3
tihedust. Ka aspartaamiga magustatud dieetjookide joomine pole probleemivaba. Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi- kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ja fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja nõrgestades
Al kui tugeva happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsub. Seega asendushappesus on põhjustatud nii neldunud vesinikust kui ka Al. Määramise käigus tehakse kindlaks*üldine asendushappesus*neeldumine Alst*neeldunud vesinikust põhjus asendushappesus. Tehakse kindlaks 2x tiitrimise teel. Hüdrolüütilise happesuse määramine(H.Kappen)- leeliliselt reageeriva soolalahuse poolt mulla neelavast kopleksist väljatõrjutud vesinikioonidest põhjustatud mullaleotise happesus. Hüdrolüütiline h on alati suurem kui asendushappesus. Tähtsus: muldade lubjatarbe määramisel lähtutakse peamiselt hüdrolüütilise h suurusest (lupja doseeritakse ekvivalntselt hüdrolüütilisele happesusele. Levinuim meetod. Kasutatakse neeldunud vesiniku väljatõrjumiseks kas naatrium- või kaltsiumatsetaati. Neeldunud aluste hulka kuuluvad peamiselt kaltsium- ja magneesiumioonid ning soolakmuldades ka Naioonid. Neelamismahutavus(T)- 100 g
paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5. Hapnik: hädavajalik hingamiseks, energia saamiseks. Veekogudes on hapniku sisaldus määrav. Külmas vees lahustub hapnik paremini. Jää korral jääb hapnik veekogu sisse. Surnud organismid vajuvad põhja ja tarvitavad hapniku ära. 6. PH ehk happelisus: normaalne sademete happesus on 5,6. Õhusaaste põhjustab sademete happesust. Looma- või taimeliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Erinevate organismide kooselu võib olla neile kasulik või kahjulik. Sageli on koos elada tunduvalt kasulikum kui üksinda. Koloonialisus on paljude sama liiki loomorganismide(nt lindude, imetajate) kooselu. Koloonias elavad isendid üksteise lähedal.
Punane vein PKNT Pinot Noir 2010, 13,5%. Sensuaalne, elegantne ja mahlakas purpurpunane vein rikkaliku kirsi, ploomi ja maasika aroomidega. Kergete tanniinide ja keskmise happesusega, kaasakutsuv, kuiv vein. Ideaalne nautida hea seltskonnaga või sobitada kaaslaseks salatitele, sushile, valge lihale või kõvadele juustudele Valge vein PKNT Sauvignon Blanc 2011, 13,5%. Noor ja elav vein värskete tsitruseliste puuviljade ja guaava aroomiga. Tasakaalukas, värske happesus, rikkalik ja siidjas. Vein on keskmise täidluse ja pika järelmaitsega. Ideaalne partner aasia köögi ja värskete mereandidega või lihtsalt nautimiseks. Veinid ja söök: Allpool on reastatud toidu- ja veinitüübid, mis üldiselt kokku sobivad: Liha: kergelt marjase maitsega punased veinid Austrid: kerge või keskmise täidlusega valged veinid Kala: keskmise täidlusega või täidlased valged veinid Hele liha: täidlane valge vein või parkaineta punane vein
A-veregrupp · arenes elukooslustes, mis põhinesid põllumajandusel · täheldati esimest korda Idamaades ja Aasias · sealne inimene kasvatas teravilja ja tegles loomapidamisega · kõrge vastupanuvõime haiguste ja nakkuste suhtes · tulevad taimsete toitudega kõige paremini toime · sageli on mao happesus liiga madal, mis võib tekitada kroonilist mao limaskesta põletikku · sagedamini ainevahetushäite · b vitamiini puudus Toitumisnõuanded: · liharoodage vältimine (talub halvasti) · mageveekalad · taimetoit eriti oluline (peaaegu kõik puu- ja juurviljad sobivad) · teraviljatooteid talub hästi · ettevaatlik tomatitega (lektiin) · oad sobivad (palju valku) · maa-, kreeka-, sarapuupähklid; kõrvitsaseemned
· Ökoloogiline Soo on elupaigaks loomadele · Majanduslik Sood toodavad tähtsat maavara-turvast 23. *Kuidas mõjutavad mulla teket kliima, aeg, lähtekivim, elustik, pinnamood? vihik Kliima - temperatuuri mõju murenemisprotsessile, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine, Sademete mõju taimakattele ja vee liikumine mullas. Aeg - Põllunduseks sobiva mullakivi moodustumiseks kulub ligikaudu 3000 - 12000a Lähtekivim - vee läbilaskvus, mineraalne koostis, happesus või aluselisus, sügavus, värvus, struktuur Elustik - taimkatte tüüp, loomad, mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele Pinnamood - kõrgus merepinnast, nõlvade kallakus, asukoht 24. *Mis on mulla tähtsus? vihik Muld on taimede kasvukeskkond, põllumajanduses oluline, loomadele elupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad 25. *Kus on Eesti kõige viljakamad mullad? Tunda ära (/iseloomustada) paepealset, leetunud ja soostunud mulda. Vihik, Õ lk 60-62 Kesk-Eestis
ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Lamminiitude võsastumise kohta peaks teadma midagi. Kust leidsite taustainfo? Õpikust PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 11/19 Vastuste analüüs Karjatavate niitude pindala osakaalust sõltus suuresti lamminiitude võsastumine ning vähest mõju avaldas üleujutuste päevade arv – nii me ka märkisime. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei oleks arvanud, et inimasustuse tihedus ja sademete happesus ei avalda lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti. Ülesande pealkiri Rabataimestik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Rabataimestiku ja loomastiku ning nende muutuste kohta. Kust leidsite taustainfo? Interneti linkidelt. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 29/37 Vastuste analüüs Raba ökosüsteemis toimunu vastasime õigesti – suurenenud oli niidutaimede katvus. Põhjuseks oli pH tõus, mille märkisime õigesti, ja raba kuivemaks muutumine
iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi. Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest erisugustest ja -ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse. Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju ja balanss – happesus, puuviljasus, võime küpseda pikka aega tammepuidust vaatides. Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt rikkalikku lisamaterjali – lisandeid, rasvhappeid, estreid ja paljusid muid aineid –, et saada suurepäraseid jooke. Destilleerimine Eraldatakse osa vett ja tahked jääkained alkoholist. Viinamarjaveini tuleb keeta aeglasel tulel ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
