Happesademeid soodustavate happesademete sattumist õhku saab vältida järgmiselt. 1. Hoida kokku elektri. energiat. Hoonete parem isolatsioon, vähem autodega sõita, ökonoomsemad masinad, kiirusepiirang. 2. kasutada madala väävlisisaldusega kütust, kõrvaldada väävliühendid põlemise ajal- vastavad filtrid 3. Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävli kogust- Eestis 200 000 tn SO praegu. Tänaseks on Rootsis 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks.
ümbrut aromaatne, hea happesusega, pehme punavein. Pigem alternatiiv Pinot Noir tarbijatele, kuid tihti tunduvalt happelisem. Kui Uues- Maailmas on teiste viinamarjade happesus sooja kliima tõttu madal, siis see veini stiil kerge, kuid mõnusalt happeline. Pinotage Lõuna- 1920.a. Pinot Noir ja Cinsault Aafrika seguna loodud sort. Suitsuploomi nüanss. Joogiõpetus. VALGED VIINAMARJAD
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist
südamepuudulikuse oht. · Enamasti keskmine kuni raske hüpertensioon (60%), tõusnud väljutusmaht, südame töö, tõusnud sümpaatiline aktiivsus. · Kaasuva OSA puhul võib esineda pulmonaarset hüpertensiooni, südamepuudulikkust. · 1,5x sagedamini esineb FA'd. · Tsirkuleeriva veremaht 45 mL/kg (norm 70 mL/kg). · 1/3 patsientidest patoloogiline EKG. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Seedesüsteem: · Mao tühjenemine pikenenud · Mao maht ja happesus tõusnud · Maksa (rasvunud) funktsioon häiritud ravimite metabolism muutunud. · Sagedamini gastroösofagaalset reflukshaigust aspiratsiooni oht. · Stresshaavandid sagedamini. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Eritus: · Glükoositolerants on vähenenud diabeedi risk suurem (insuliiniresistentsus) · Maovähenduslõikus -> neurohumoraalne seisund -> insuliinivajadus väheneb. · Nefroni funktsiooni häired natriurees ja RR muutused.
8,5-ni (leeliseline), kuigi skaala mõlemas otsas olevaid muldi oleks parem parandada ja eriti pookealused peavad taluma ka ekstreemsusi. Määrava tähtsusega on ka toitainesisaldus. Viinapuud vajavad mitut elementi, eriti lämmastikku, samuti fosforit, kaaliumit ja mitmesuguseid metalle. Ent üleväetamine- eriti lämmastikuga- paneb viinapuu võra lopsakamalt kasvama, nii et kobarad jäävad varju ja see takistab marjade küpsemist. Kui pinnases on liiga palju kaaliumi, siis väheneb mahla happesus, vein ei ole tasakaalustatud ja selle iga lüheneb. Tuleb teha lõpp müüdile, et pinnas annab veinile maitset, sest selle kohta pole tõendeid. Moseli veinide maitset võib kirjeldada kiltkivisena ja Chablis´ oma ränisena, kuid põhjuseks pole see, et pinnases sisalduv kiltkivi või räni lisaksid maitset. Ent kuigi seda pole suudetud tostada, ei saa ka välistada, et pinnase keemilised komponendid mõjutavad maitsenüansse. 2.4 Asupaik ja topograafia
Leitud on, et pastöriseerimistemperatuuri on otstarbekas tõsta üle 80 kraadi vaid suvisel ajal, kui kari on värskel söödal. Talvisel ajal on sel reziimil kuumtöötlemise korral vadaku eraldumine raskendatud. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32 kraadi ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või kohupiimavanni kohe vanni täitmise algul. Kui happesus tõuseb tasemini 32-35 kraadi Th, lisatakse CaCl2 lahus, 40% vesilahusena. CaCl2 kompenseerib pastöriseerimisel tekkinud kaltsiumisoolade kadu ja parandab kaseiini väljasadestumist ning tugevama kalgendi moodustumist. Viimasna lisatakse laapensüüm arvestusega 100 000 ühikut 1000kg piima kohta või 80 000 ühikut 1000 kg lõssi kohta. Laapensüümi kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Erinelvalt happemeetodist ei
Lõimiselt on muld kerge või keskmine saviliiv või liivsavi. Reljeef on tasane, väikese kallakuga põhja suunas. Põhjavesi asub 1-3 m sügavusel. Leethorisont on vaene saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust toiteelementidest. Väljauhteline. Sisseuhtehorisont moreenil raskesti eristatav lähtekivimist, liivadel esinevad huumuse- ja roostelaigud. Sisaldab nõrgkivikonkretsioone. Huumus 2-2,2%. Kihisemine algab 1-1,5m sügavusel või puudub. Tugev happesus. Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu. N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0. Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka
huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud. Leetjate põllumaade pH on 5,8-6,1, mis sobib hästi taimekasvatuseks. Leetjad mullad on suure produktiivsusega head põllumullad ja sobivad intensiivses kasutamiseks, haritava maa boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Need mullad on sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks
Nad on professionaalsed ja usaldusväärsed oma tarbijatele, klientidele, partneritele, meeskonnakaaslastele ja ühiskonnale, täidavad antud lubadused ega tingi kvaliteedis. PIIM jõuab farmidest tööstusesse piimaautos, mis hoiab piima jahedana. Enne vastuvõtmist tehakse kindlaks, et piimas ei ole antibiootikumide jääke. Vastuvõtmisel mõõdetakse piima temperatuur ja täpne kogus. Laboris tehakse kindlaks piima rasva- ja valgusisaldus, happesus, külmumistäpp, veesisaldus ja mikrobioloogilised näitajad. Vastuvõetud piim valmistatakse pastöriseerimiseks ette: see eelsoojendatakse ja separeeritakse- normaliseeritakse. Normaliseerimine tähendab piima viimist soovitud rasvasisaldusele. Separeerimisel eraldatakse piim vastavalt soovitud toodetele kooreks ja rasvata piimaks. Peale normaliseerimist piim pastöriseeritakse, mis tähendab termilist töötlemist ehk iga osakese kuumutamist teatud temperatuuril ja ajal
Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised tingimused, mullastik, veereziim, toitainete sisaldus, päikesevalgus, teised elusorganismid, soolsus, happesus e. reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused. Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob,
1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid nagu temperatuur, pH, mineraalainete sisaldus ja vee turbulentsus on samuti tähtsad. Mõned nendest teguritest, näiteks oligotroofsus ja happesus on täiesti vastavuses olevad tingimused, kuid näiteks krüsofüüdid, mida leidub tavaliselt oligotroofsetes järvedes, suudavad elada ka happelises keskkonnas. Rohevetikate, sinivetikate ja vähem levinud krüsofüütide lai morfoloogia spekter on paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege. Väikesed üherakulised rühmad on tavaliselt iseloomulikud oligotroofsetele veekogudele, kuid samas suured koloonialised vormid domineerivad eutroofsetes järvedes.
Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused: Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima mikrobioloogilised näitajad:
pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab välja arvutada lubjatarvet 2)hüdrolüütiline happesus Mulla vesi Muld sisaldab alati vedelas, tahkes või gaasilises olekus vett. Mullavesi on pidevas liikumises mulla, taime ja atmosfääri vahel, mulla veevaru on pidevalt muutuv. Taimele on vaja 1 : 300...1200. Liigne vesi mullas on kahjulik.
eriti tähtis perioodil, mis järgneb veraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast veraison'i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks muutub see liigsuhkur alkoholiks ja seepärast saabki viinamarjamahlast valmistada veini. Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavad punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. Koha valik Enne kui istutada ühtki viinapuud, seisab ees otsustava tähtsusega tegu - koha valik. Peale
Pehmete juustude puhul neid operatsioone teostatakse kas osaliselt või ei tehta üldse. Tavaliselt jääb siis ära järelsppjendus. Puududa võib ka tera eel- ja järelkuivatus ning vahel isegi kalgendi lõikamine. Kõvade juustude valmistamisel pressitakse juustutera hiljem juustuplastiks. Pehmete juustude tootmisel üldjuhul juustutera ei seata ega moodustata juustuplatsi. Nii vadaku eraldumist kui ka mikroobide arengut mõjutavad temperatuurile lisaks veel juustukalgendi happesus ja soolasisaldus. Kalgendi happesus oleneb selles arenevast mikrofloorast. Soolasisaldus aga sõltub soolamise viisist ja intensiivsusest. [4] Kontsentreerimisfaasi lõpus antakse juustutoorikutele kuju ning lõplik veesisaldus. Juustutooriku kuju oleneb vormist, millesse juustukalgend või plast paigutatakse. Juustutooriku tihedus ja veesisaldus oleneb vormimise järgsest pressimisest. Kõvade ja
2) keemilisel teel Vee pehmendamine Peamiselt on selleks keemilised meetod Nt. lubja ja sooda kasutamine : Ca(HCO3)2+ Ca(OH)2 2CaCO3 + H2O CaSO4+ NaCO3 CaCO3 + Na2SO4 Mineraalvesi Allikast, mis on saastumise eest kaitstud Omab toitelist ja füsioloogilist toimet Pudeldamine toimub otse allikal Geoloogid loevad mineraalveeks sellist põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms. rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsus, happesus, temperatuur) tõttu raviv toime. Kaasaegne toiduainete tehnoloogia on seda mõistet aga oluliselt laiendanud.
juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate. Leedemuldade profiili alumises osas võib ühtedes või teistes tingimustes esineda savi- või vilkuderikkamaid kihte, mis õhukestena ei mõjuta mullaliigi määratlemist, küll aga muudavad mulla produktiivsemaks. Leedeliivmuldade eksogeenne metsa all asuv huumuskate on väga tugevasti happeline ( Mineraalsetes horisontides, liikudes pinnalt lähtekivimi suunas, happesus väheneb. Kui p on leethorisondis 3,5-3,7 ja sisseuhtehorisondis 4,5-4,7, siis lähtekivimis võib ta tõusta kuni 5,0 või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI. Protokoll Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parame...
kolloide. 32. Küllastusaste Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 33. Mulla aktiivne happesus. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus
Puisniidud võivad esineda peaaegu kõikides rohumaade kasvukohatüüpides (välja arvatud rannarohumaad): saab eristada nõmme-, palu-, loo-, soostunud-, pärisaru jt. puisniite. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1.Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on aeglane protsess, nõuab kõrge liigirikkuseni jõudmine aastasadu ühtjärge kestvat majandamist 2.Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3.Mulla happesus (pH) - happelisel mullal saab normaalselt kasvada vähem liike kui neutraalsel ja lubjarikkal mullal. Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. 4.Suhteliselt madal mullaviljakus, mistõttu konkurentsis nõrgemad liigid saavad püsida. 5.Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi
9 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE NÕUDED TOITEKESKKONNALE Taimede toitumisel, nende arenemisel ja kasvamisel tuleb väga suurt tähelepanu pöörata kasvuteguritele. Nendeks on soojus, valgus, vesi, toitained ning mullapinna omadused (õhustatus, happesus, mehhaaniline vastupidavus). Üldiselt aga määrab saagi suuruse see tegur, mida on taime vajadusteks kõige vähem (miinimumi ehk tünnilauaseadus). Valgus Valgus on hädavajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Vaid rohelised taimed on võimelised muutma päikese kiirgusenergia orgaanilise ainega seotud keemiliseks energiaks. Tänu pikkadele suvepäevadele pole Eestis puudust päikesekiirgusest kasvuaja vältel.
Mida lühem on koresööda heksli pikkus ja mida pehmem on heksel, seda vähem aega kulutab lehm sööda mäletsemiseks ja seda lühemat aega sööt vatsas viibib. Mäletsemise ajal produtseeritava sülje kogus on seotud otseselt vatsa happesusega ning mida vähem aega kulutab loom mäletsemisele, seda väiksemaks jääb ka produtseeritava sülje kogus. Liiga lühikese koresööda heksli puhul väheneb kiudaine seeduvus vatsas ning suureneb vatsavedeliku happesus. Seega lühendades koresööda heksli pikkust, suureneb küll söömus, kuid sellega ei pruugi kaasneda veel produktiivsuse tõusu. Pigem vastupidi, süsteemsed muutused vatsas võivad põhjustada tõsiseid ainevahetushaigusi. Liiga lühikese heksliga koresööda söötmisel, samuti suurte jõusöödakoguste korral söödaratsioonis suureneb vatsa happesus, mille tagajärjel väheneb söömus ning võib tekkida subkliiniline vatsaatsidoos.
raud(II)oksiidiks. Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale.Turvastumine - Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees
Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, kom...
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
(sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina,
nafta toomisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Siis veel Poola kaotab igal aastal nii lageraie kui ka saastatuse tõttu ligi 2 miljonit hektarit metsa. Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne- Euroopas, Hiinas jne. Eestis saastavad õhku kõige rohkem tööstus ja liiklus. Kuid happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis
Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T . Selle all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Neelamismahutavus on seda suurem . 25. Mulla aktiivne happesus- Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+] 26
(head osakesed) 25. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus) mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 26. Mulla puhverdusvõime. mulla puhverudsvõime on mulla võima vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni (ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta
Ristik kasvab niisketel raskema lõimisega muldadel. Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid. Paljude teraviljade k asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk.
· Riiuleid üle koormata · Asetada külmutatavaid toiduaineid külmaelemendi vastu( halveneb soojusülekanne) Nõuded külmikutele 8 Happesus Neutraalsed või selle lähedased pH 7,0- 6,5 Enamik bakteried areneb hästi neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas (alla pH 4,0) nad hävivad. Piim pH skaala Linnuliha 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Tapasoe liha, austrid, garneelid
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto-, meta- ja para-kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe-, kahe- või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH- rühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH-rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Näiteks võib tuua fenooli reaktsiooni naatriumhüdroksiidiga: C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O 2 Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida.
Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus. Gleimullad soojenevad ja kuivenevad aeglasemalt, kui teised mullad. Leetunud mullal (Lk(I)g) viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobib sellele mullale rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Leetunud muldade miinuseks on liigne happesus, vähene produktiivse vee varu, vähebioloogiline aktiivus, mille tõttu on pärstitud orgaanilise aine muudnumine, vähearenenud või arenemata mulla struktuursus, harimisõrnus, madal liikuvate toitainete sisaldus. (Penu, 2006) Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2). Arvestama peab, et kindlasti peab olema põld kuivendatud, et ka edasipidi tegeleda põllu harimisega
33. KARASTUSJOOKIDEST Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3,4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ning fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja,
Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 21 Mulla reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: 1. Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 3 Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? 4 a) Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis-moreen) · Mineraalne koostis (toitained) · Happesus või aluselisus · Värvus, struktuur, sügavus · Vee läbilaskvus b) Kliima · Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel · Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. · Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Soolade kuhjumine. Viljakad mullad). Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine Mullaprotsessid · Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb, happesus suureneb. Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
väikeses koguses diammooniumfosfaati. Pärm vajab ka vitamiine, mineraalaineid ning teisi kasvufaktoreid. Viinamarjas enamasti on neid mikrotoitaineid sobivas koguses. Puudujäägi korral tuleks lisada mahlale enne fermenteerimist ,,pärmi toitaineid" Liigse pantoteenhappe korral produtseerib pärmseen liiga suures koguses väävelhapet, mil on mädamuna lõhn ning võib rikkuda veini kvaliteedi. Äädikhape on ohtlik kõigile veinipärmidele, happesus üle 0,20,3% peatab nende elutegevuse. Sellisest olukorrast on väga raske fermenteerimist jätkata. Enamasti läheb vein ära viskamiseks. Käärimine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käärimine
- temas lisatud lisaaineid pole. See toiduainete koorekihti kuuluv tegija on hea ka paljudes toitudes. Nii sobib keefir segamiseks teiste janukustutajatega, näiteks mahladega. Koos puuviljadega saab keefirist valmistada smuutisid, keefirist ja maitsetaimedest teha vürtsikaid salati-kastmeid. See jook sobib suurepäraselt kama tegemiseks (ühenduvad taimse ja loomse toidukraami väga head jooned). Keefirit saab kasutada ka lihamarinaadide alusena: just mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist, kuid ei veetusta liha ega muuda ka eriti maitseomadusi. VALMISTAMINE Valmistamiseks on vajalik piima pastöriseerimine ja jahutamine. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis
- Vitaminiseeritud piim lisatud vitamiine (C) Keelatud realiseerida piima, mis on sööda maitsega. Lisanditega, kibeda kõrvalmaitsega, veniva konsistentsiga, mitteomase värvusega. Säiltustemperatuur 2...6 kraadi C Rõõsk koor Saadakse piima separeerimisel (eraldamisel) ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Valmistatakse 10, 20; 35 ja 38%-list. · mida ,,rasvasem" on koor, seda vähem valku ja süsivesikuid · mida suurem rasvaprotsent, seda madalam happesus ·värvus kreemikas, konsistents ilma kokkulöödud helvesteta Piimakonservid On kondenseeritud ( tihendatud) piim või koor ning kuivatatud piimatooted Saadakse kahel viisil: *kondenseerimine toorainet aurutatakse vaakumaparaadis, mille käigus eraldub suur osa vett, konserveerimise eesmärgil listakse suhkrut *steriliseerimine tooraine kondenseeritakse suurematiheduseni, billitakse taarasse ja steriliseeritakse, suhkrut ei lisata
· Mulda kujuneb heledat värvi leethorisont Sademed ületavad Okasmetsad, okkavaris aurumise tekitab happelise keskkonna C vett hästi läbilaskev kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul A mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste E liikumine koos laskuva veevooluga sügavamale. L-l suureneb mulla happesus, väheneb B neelamismahutavus ja küllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene C ning vett hästi läbilaskev http://nesoil.com/images/massasoit.htm Leetumine O A · kujuneb kvartsirikas väljauhte e E leethorisont E, · huumus- ja raud- B
soodustab mõnede taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikut jne. Mulla istutuseelse ettevalmistamise ülesanne on luua karusmarja viljelemiseks võimalikult soodsad kasvutingimused. Aastaid enneistandiku rajamist tuleb hakata reguleerima ja parendama mulla reaktsiooni ning temperatuuri-, vee-, õhu- ja toitereziimi. Karusmari talub mitmesuguse reaktsiooniga muldi. Ta kasvab hästi nii happelistel kui ka neutraalsetel muldadel, optimaalne pH=4,6-7,0. Et happesus mõjub ebasoodsalt mullas elunevatele kasulikele mikroorganismidele, toiteelementide omastavusele, taime ainevahetusele ning mulla temperatuuri-, õhu- jt. reziimidele, siis tuleb happelisi muldi tingimata lubjata. Mulla ühtlasema lupjamise tagamiseks on soovitatav pool lubiväetisest anda künni ja teine pool kultiveerimise alla. Mullareziimi saab ka parandada mullaharimise ja väetamisega. Mullaviljakuse suurendamine orgaaniliste ja
Retsepti järgi: - tera- ja seemneleivad väh 8% jahu kogusest mitmesuguseid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ja jämeduses. - lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm - koorikleivad õhukesed, pikisuunas lõigatud tooted 8. Jahu kvaliteet Organoleptilised näitajad on lõhn, maitse ja värvus; Füüsikalis- keemiliste näitajate alla kuuluvad kleepvalk, niiskusesisaldus, happesus, mineraalainesisaldus ehk tuhasus, metallilisandite sisaldus, jahvatuse jämedus, kahjulikku lisandite olemasolu ja langemisarv. 9. Pärm, selle liigid ja kasutamise eesmärk Pärmseened tekitavad käärimist, lõhustades suhkrut alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pagaritööstuses kasutatakse põhiliselt presspärmi ja kuivpärmi, vähem vedelpärmi. Presspärm valm. suhkrutööstuse jäägist melassist (vajalikud N-ühendid pärmi kasvuks)
külmumistemperatuuri mõjutavad piima koostisosad, põhiliselt mineraalid ja suhkur. Külmumistäpp on piima naturaalsuse näitajaks. See on konstantne suurus ja varieerub suhteliselt vähe - - 0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Piima happesus olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel temperatuuridel. See on tingitud piimahappebakteritest, kes kõrgematel temperatuuridel paljunevad ja oma elutegevusega produtseerivad piimhapet. Et seda vältida, tuleb piim võimalikult kiiresti pärast lüpsi jahutada. 37
väärate säilitustingimuste korral võivad intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima koostises nagu piimasuhkru karamellistumine, piimavalkude
TOIDUHÜGIEEN TOIDUMÜRGISTUSTE JA MADALA HÜGIEENITASEME HIND: Toiduaineettevõtete omanikele: · Tööpäevade kadu (tootlikkuse langus) · Võimalik ettevõtete sulgemine · Reputatsiooni alanemine · Võimalikud trahvid ja uurimismaksumused · Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt · Kaod saastunud toiduainetega · Suur töötajate voolavus Töötajatele: · Võimalik töökohast ilmajäämine · Võimalik lisatasude äravõtmine KÕRGE TOIDUHÜGIEENI EELISED: · Rahulolevad tarbijad · Vastavus seadusesätetele · Toidu säilivusaja pikendamine · Head töötingimused · Töötajate kõrge moraal · Madal tööjõu voolavus HÜGIEENI ÜLDREEGLID- peavad tagama toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervise kaitse eesmärgil. Need nõuded on kohustuslikud toidu käitlemisel. TOIDUKÄITLEJA- füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitm...
Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
