Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja välju
Ujulehtedega taimedel on õhulõhed enamasti lehe ülaküljel, sest lehe alakülg on vees, kus hapniku sisaldus on tunduvalt väiksem. Suur osa veetaimi levib vee abil. Nende kasvu piiravaks teguriks on fotosüteesiks vajaliku valgusenergia vähesus vee sügavamates kihtides. Seetõttu suudavad rohelised taimed kasvada vaid veekogu pindmistes kihtides. Mõnevõrra sügavamal kasvavad vaid pruun - ja punavetiktaimed. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Enamasti suudmes. Lähtejõgi- jõgi, millest saab jõgi alguse.jõelangus- nim jõe lähte ja suudme kõrguste vahet meetrites. Jõe lang- nim jõe veetaseme keskmist langust meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil- languse jaotus erinevatel jõelõikudel, jõe kujunemine toimub väga paljude tegurite koostoimel. Kärestik- kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Eesti jõed jagunevad vesikondade vahel : lääne eesti suuremad veekogud on väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad pärnu ja kasari jõgi oma paljude lisajõgedega. Lõuna eesti kuulub peipsi järve vesikonda. Eesti jõed toituvad sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka. Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti 2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järve pindala on praeguseks v
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab sil
Kõik kommentaarid