4. Kirjeldage psühholoogilist ja füsioloogilist etteheidet ontoloogilisele universalismile. Psühholoogiline etteheide: igaühel on „vastikuid asju“, mis psühholoogiliselt välistavad e- hoiaku võtmise (veri, okse, röga, putukad jne)! Kaitse: hoiakuteoreetikud ei eita individuaalseid esteetilisi iseärasusi ja et mõned objektid sobivad e-hoiaku sissevõtmiseks paremini kui teised; see räägib pigem inimesest, ent mitte midagi objekti esteetilistest omadustest. Füsioloogiline etteheide: nt laibad sisaldavad nn „laibamürke“, mis kutsuvad inimestel füsioloogilise paratamatusega esile okserefleksi!? Kaitse: eristame loogilist võimalikkust ja füüsikalist võimalikkust; kõik sõltub kogemustingimustest. 5. Milles seisneb võimatute objektide etteheide? Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta e-hoiakut. Nt nelinurkne ring, taevassinine roosa ingel jne
· absoluutne sündivus populatsioonis sündinud isendite arv · suhteline sündivus sündivus ühe isendi kohta · Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv · ökoloogiline suremus suremus reaalses keskkonnas · teoreetiline minimaalne suremus suremus ideaalsetes tingimustes · absoluutne suremus populatsioonis hukkunud isendite arv · suhteline suremus suremus isendi kohta · Füsioloogiline eluiga liigi teoreetiline eluiga ideaalsetes tingimustes · Ökoloogiline eluiga liigi tegelik keskmine eluiga · Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis · Vanusegrupid: · prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid
6 l. Aurustudes 100°C juures täidab veeaur ruumala 851 l=0.851m3. Sauna ruumala on 2*2*2.5=10m3. Küllastav veeauru rõhk 100°C juures on võrdne välisrõhuga, seega küllastavat veeauru mahub sauna 10m3. Leiliviskamisega lisandus 0.851m3, seega relatiivne niskus tõusis 0.851/10=8.51% võrra. See muudab kehal higi aurustumist suhteliselt vähe, seega, kuumatunne tuleb siiski veeaurust, mis kividega kokku puutudes kuumenes üle 100 °C. 41. Kui suur on füsioloogilise lahuse osmootne rõhk? Füsioloogiline on 0.9% soolalahus, kus on 0.9g soola 100g lahuses. 1kg=1ltr lahuses on 9g soola. NaCl molekulmass on 23+35=58g/mool. 9g moodustab 9/58=0.155M. Arvestades, et Na+ ja Cl- dissotsieeruvad täielikult, annab kumbki ioon eraldi osmootse rõhu, seega on lahus ekvivalentselt 0.31M. Toatemperatuuril on niisuguse lahuse osmootne rõhk 24*0.31=7.44atm ehk 0.754MPa. 42. Kui suur on turgor-rõhk taimerakus, mis asetseb 10m kõrgusel maapinnast ja milles on 0.3M osmootselt aktiivsete ainete lahus
120 milj., ja koonusrakkude (cones), umb. 6 milj. vahendusel närviimpulssidek. Retseptorid annavad erutuse edasi bipolaarsetele rakkudele ja need omakorda ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? · Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. - Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad
saavad veevaeses kohas hakkama, aga veerikkas kohas mitte. Liikide tekkimine Liik sarnaste isendite rühm, kes võivad omavahel järglasi anda ja kellel on alati olemas oma kindel areaal ehk leviala. Liikidekriteeriumid, mis teevad neid sarnaseks. Erinevaid liike eristab ristumisbarjäär. 1) pärimus välis- ja siseehituse sarnasus. N. tutt-tihane ja rasvatihane liike eristab välimuse järgi. Väliselt võivad sarnased olla, aga sisemuselt kromosoome erinev arv. 2) Füsioloogiline paljunemise iseärasused, nt on aeg erinev paljunemisel 3) Keemiline koostis erinev 4) Ökoloogilised erinevused 5) Geograafiline Ühest liigist rääkides peab enamus kriteeriumeid kokku langema, aga mitte alati kõik. Liigi tekke teed on: (algüksuseks on populatsioon ja peab olema eraldatus): 1) geograafiline ruumiline isolatsioon. Nt suur vahemaa (eriti taimede puhul); mäestike teke, saarte tekkimine.
munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot
Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja) *Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% *Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
3/4ulatuses) ja b-klorofüll (C55H70O6N4Mg, ¼ ulatuses). Päikeseenergia kinnipüüdmist ja energeetilist sidumist nimetatakse fotosünteesi valgusstaadiumiks ja päikeseenergiat mittevajavat CO2 assimilatsiooni pimedusstaadiumiks. Fotosünteesi kiirust piirab enamasti pimedusstaadium. Taimelehele langenud valgusest kasutatakse fotosünteesiks olenevalt valgustingimustest 0,1-2(8)%, metsaökosüsteemi puhul 1-1,5%. 3.2.2. Transpiratsioon Transpiratsioon on füsioloogiline vee aurumine, mis on omakorda vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks puittaime puiduosas ning aitab ühtlasi vältida lehtede ja okaste ülekuumenemist. Vee arumine atmosfääsri toimub lehtede õhulõhede kaudu, mille avanemine ja sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast
Ravimsõltuvus DSM-IV-s : 3 tunnust aasta jooksul 1. tolerantsus või sensitisatsioon 2. võõrutusnähud 3. kavatsetust suurem või sagedasem tarbimine 4. püsiv soov, edutud katsed tarbimist vähendada 5. suur ajakulu uimastiga seoses (hankimine, tarvimine, taastumine) 6. taandunud ühiselusidemed, töövõime, harrastused 7. tarvitamine jätkub hoolimata uimastist tingitub kehalistele või vaimsetele probleemidele Tolerantsus : füsioloogiline, käitumuslik, pöördtolerantsus. Sõltuvus: füüsiline, psühhiline, käitumuslik, sotsiaalne. Keemilise ühendi kuritarvitamine DSM-IV-s : vähemdalt 1 nendest aasta jooksul 1. korduv tarvitamine, millest tuleneb suutmatus tööl või koolis kohustusi täita 2. korduv tarvitamine füüsilise ohu tingimustes ( nt auto vms juhtimine joobes) 3. korduvad tarvitamisest tulenevad õiguslikud konfliktid 4
(Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine) Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe. Üldistatult viis etappi: 1. Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi) 2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika). Põhisagedus - tajutava helikõrguse keskseim omadus (mõjutab ka rõhu asetust); Fonatsioon - häälekurdude tegevus; võnked annavad energia, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. Õõnte kuju muudetakse keelelihaste, huulte ja pehme suulae abil, see ongi hääldus. 3. Sõnum signaalina - helilaine (akustiline foneetika)
GAP seondub ensüümiga. Nukleofiilne SH atakeerib aldehüüdi, moodustub tiohemiatsetaal. Tiohemiatsetaal oksüdeeritakse elektronide ülekandega NAD+ koosseisu, tekib NADH. NADH eraldub ja asendatakse NAD+ poolt. Tioestrit atakeerib Pi, tekib 1,3 BPG. c. Püruvaadi kinaas- keto- enoolne tasakaal Teise ATP moodustumine. GLÜKONEOGENEES 1. Selgitage mis on glükoneogeneesi raja füsioloogiline tähtsus. Loetlege glükoneogeneesi prekursormolekulid. Glükoneogenees protsess, milles mitmesugused eellasmolekulid (laktaat, püruvaat, glütserool, aminohapped) muudetakse glükoosiks. Vajalik nälgimise korral kui glükoosi tase langeb. Glükoos on ainukeseks energia allikaks ajule, testistele, erütrotsüütidele ja neeru säsile. Prekursormolekulid: Laktaat, glükogeensed aminohapped (mitte ainult leutsiin ja lüsiin), glütserool, püruvaat. 2
Ühine eesmärk vs võimuvõitlus. Selle lähenemisega on see progbleem, et me ei tea, kas elusündmused kutsuvad esile stressi või stress kutsub esile elusündmusi (nt stressi tõttu kaotan töö). Akuutne stress on lühiajaline. Stressireaktsioon kaob, kui stressor lakkab. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline, käitumuslik. Individuaalne stressikogemus: sündmus ise, olemasolevad ressursid ja võimalused toimetulekuks. Võin hinnata stressi pos, neut või neg. Negatiivne hinnan: palju ma kahju sain, palju ma veel võin kahju saada. Positiivne: palju ma kasu olen saanud, palju ma veel kasu võin saada. Kui ma oma kahju ära olen hinnanug, siisma võtan ette ressursid. Kui tunnen ressursside puudusi ja
Organismi sisekeskkond – koevedelik, lümf, veri – võimaldab KK tingimusi hoida stabiilselt üksikutele rakkudele optimaalsel tasemel (sisekeskkonna homöostaas). 2. Veri. 2.1. Mõiste ja koostis. Veri - vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis ringleb kinnises soonestikus. Koosneb vereplasma ja vormelemendid – erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). 2.2. Hematokrit : mõiste, määramine, füsioloogiline tähtsus. Hematokrit – väljendab vererakkude (põhiliselt punaliblede) osakaalu veres (%) pärast täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga ja tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20). Mõõdetakse punaliblede ja kogu täituvuse sammas ja arvutataks hematokrit
1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) Emotsioonid - mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloofias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsiooid) või üksikute spetfiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsioon: eelnev sündmus => füsioloogiline reaktsioon => regulatsioon. B. Mesquita ja N. Frijda teooria / koostosad emotsionaalses käitumises: - Emotsioone põhjustavad sündmused. - Sündmuste kodeerimine - sündmused liigitakse erisuguse tähendusega kategooriasse (nt alandus, solvang). - Hinnang - sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. - Füsioloogiline reaktsioon - stereotüüpsed mudelid emotsioonide füsioloogiliste muutuse kohta. - Tegutsemisvalmindus.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
“ vs. „Kust sa sellise kohutava krantsi leidsid?“ (Baron & Byrne, 2003) Emotsioonide kaudne efekt atraktiivsusele. • Äsja olnud kogemus • Füüsiline seisund • Käesolev meeleolu- kuhu ma lähen, mida ma ootan • Lähitulevik • Afekt, mille saime ühe inimesega suheldes, võib mõju avaldada ka suhtlemisele teise inimesega. Hommikul vihastan võin olla kuri õhtuni välja Huumor (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) • Nali kui kompleksne nähtus – kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline, sotsiaalne. • Huumor on kommunikatiivne, sotsiaalne õpitav ja arendatav oskus. • Uuritud vähe – eesmärk lahti seletada, miks on naljad naljakad, miks me naerame. Vähem keskendutakse naljaloome uurimisele. Huumor 2 (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) Miks me naerame? • Toimetulek stressolukorraga- raskes olukorras.. üleväsimusest tekkiv naer. • Kaitsekilp kriitikale • Naerust saadav psühholoogiline ja füsioloogiline heaolu. Naeruteraapia? Pole päris kindlaid
Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et
Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile. · 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest Anti-VEGF vähiteraapia · Angiogenees uute veresoonte moodustumine · Etapid: endoteelirakkude proliferatsioon ja migreerumine, tubulaarsed struktuuride moodustumine, kapillaarveresoonte küpsemine Füsioloogiline: areng, reproduktsioon, haavade paranemine Patoloogiline: vähk, psoriaas, reumotoidartriit · Reguleerivad pro- ja anti-angiogeensed faktorid · Patoloogiline angiogenees tuumori kasvuks ja progresseerumiseks hädavajalik Pro-angiogeensete faktorite ekspressioon (VEGF) angiogenic switch Lisa verevarustus hapnik, toitained Vascular Endothelial Growth Factor (VEGF-A)
anda töötajatele üldteadmisi töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuse korraldamisest ettevõttes. Kutsehaigused ja tööga seotud haigestumised- Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel. Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kutsenahahaigused ja kasvajad Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
· absoluutne sündivus populatsioonis sündinud isendite arv · suhteline sündivus sündivus ühe isendi kohta · Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv · ökoloogiline suremus suremus reaalses keskkonnas · teoreetiline minimaalne suremus suremus ideaalsetes tingimustes · absoluutne suremus populatsioonis hukkunud isendite arv · suhteline suremus suremus isendi kohta · Füsioloogiline eluiga liigi teoreetiline eluiga ideaalsetes tingimustes · Ökoloogiline eluiga liigi tegelik keskmine eluiga · Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis · Vanusegrupid: · prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid
• absoluutne sündivus – populatsioonis sündinud isendite arv • suhteline sündivus – sündivus ühe isendi kohta • Suremus – ajaühikus hukkunud isendite arv • ökoloogiline suremus – suremus reaalses keskkonnas • teoreetiline minimaalne suremus – suremus ideaalsetes tingimustes • absoluutne suremus – populatsioonis hukkunud isendite arv • suhteline suremus – suremus isendi kohta • Füsioloogiline eluiga – liigi teoreetiline eluiga ideaalsetes tingimustes • Ökoloogiline eluiga – liigi tegelik keskmine eluiga • Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis • Vanusegrupid: • prereproduktiivne • reproduktiivne • postreproduktiivne • taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium • Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja
häälikuteks, mis seotakse sõnadeks, mis paneb õhu suus või ninas liikuma. Tekib võnkumine, mis lõpuks jõuab õhku – lause jõuab õhku ja paneb õhu võnkuma, tekitades kas perioodilisi või aperioodilisi õhuvõnkeid, muutes ka õhurõhku. Võnked panevad tööle kuulaja kõrva, jõudes kuulmiskäiku ja teosse, kust info liigub närve pidi edasi ajju. - Suhtlusega on seotud eri tasandid: 1) Lingvistiline tasand 2) Füsioloogiline tasand (seotud tajuga) 3) Akustiline tasand (kui kõne liigub õhus) Häälik – väikseim kuuldeliselt eristatav hääldusüksus, kõnevahend. Häälikul peab olema piisav kestus, et me võiks tuvastada, mis häälikuga (vokaali või konsonandiga) on tegemist. Häälikud on konkreetsed, neid on võimalik tajuda ja hääldada (erinevalt foneemist, mis on abstraktne häälikupere, millel pole tähendust). Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud)
kannatada aastaringi laudaspeetavad loomad (eriti põrsad), ka laudaspeetavad lehmad, kes ei saa näiteks päikese käes kuivatatud heina. K-vitamiin · Vitamiini K avastasid taanlased (1929), kes uurisid vere hüübimist mõjutavaid faktoreid tibudel. Nende tähelepanekute põhjal avastati faktor, mis avaldab mõju vere koagulatsioonile e hüübivusele. Sellele faktorile anti 1934. aastal nimeks vitamiin K. Vitamiini K põhiline füsioloogiline funktsioon organismis seisneb selles, et ta on ensüümisüsteemi koostisosaks ja aitab säilitada ringlevas veres protrombiini kontsentratsiooni normaalsel tasemel. Protrombiini kontsentratsiooni langemisel veres alla normi aeglustub vere hüübivus. Veresoonte vigastuste korral tekivad verevalumid kudedes ja organites, eeskätt kaela, rinna, jalgade piirkonnas. Vitamiini K sünteesivad vatsa- ja jämesoolemikroobid,
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlas. Ehk siis organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb 2 või enamast inimesest ning funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kolm allsüsteemi: - Inimesed – sotsiaalne allsüsteem. Inimesed moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest või rühmadest. - Struktuur – juhtiv allsüsteem. Struktuur määrab ära organisats. Formaalsed suhted inimeste või rühmade vahel, et inimeste tegevust organisatsioonis muuta efektiivsemaks ning p...
Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 17. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele 18. Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte-> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 19. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????? Kõnesüntees - Tegu on korpuspõhise kõnesünteesiga, mis vajab sünteesi akustiliseks baasiks kõnekorpust
Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Foneetika tegeleb kõneloome ja- tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi: mõte, mõistestamine ja keelendamine sõnumi kodeerimine; neuraalne ja füsioloogiline tegevus sõnumi tootmine artikulatoorne foneetika; häälelaine sõnum signaalina akustiline foneetika; füsioloogiline ja neuraalne tegevus sõnumi vastuvõtmine auditiivne e tajufoneetika; tuvastamine, mõistmine sõnumi dekodeerimine 9. Mõisted foneem ja allofoon. FONEEM- häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon. Fonoloogia põhiüksus.Foneem on abstraktsioon, reaalsuses esineb ta variantide ehk allofoonidena
Vt. ka parasiitide liigitelu. fakultatiivsed parasiidid (pr. facultatif -- valikuvaba, vabatahtlik; parasiit). Parasiidid, kes võivad elada mitteparasiitselt, kuid kontakteerudes sobiva peremehega, muutuvad lühemaks või pikemaks ajaks nugilisteks. forees (kr. phorein -- kandma). Loomade, eriti putukate (sealhulgas parasiitide) edasikandumine teiste loomade kaudu. füsioloogiline adaptatsioon (kr. physis -- loodus + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon) -- füsioloogiline kohastumine. Avaldub parasiitidel tohutus viljakuses, intensiivses ainevahetuses ja kiires kasvus, hingamistalitluse ümberkujunemises jms., mis on loomadele vajalik parasiitse eluviisi korral. fütofaagid (kr. phyton -- taim + phagos -- neelav) -- taimtoidulised, rohusööjad. Siia kuuluvad ka taimede parasiidid. Vt. herbivoorid, heterotroofsed organismid, konsumendid. 6 geohelmindid (kr, ge -- maa + helmins -- nugiuss)
Higierituse funktsioonid: *võimaldab organismist soojust välja juhtida isegi keha temperatuurist kõrgema temp keskkonnas, *säilit kehatemp, hoiab ära ülekuumenemise; *töövõime säilitamine; *viib välja organismile toksilisi ühendeid; *viib välja liigsed minained. Spordijoogid on mõeldud vedelikutasakaalu paremaks säilitamiseks ja energiavarude täiendamiseks keh tööl ajal ning taastumisprotesside kiirendamiseks kehalisele pingutusele järgneval taastumisperioodil. Spordijookide füsioloogiline toime ja mõju kehalisele töövõimele sõltub nende koostisest ja kasutamise reziimist. Spordijookide liigid: *isotoonilised universaalseks kasutamiseks mõeldud; *hüpotoonilised osmolaalsus on vereplasmast madalam, *hüpertoonilised (puuviljamahlad)- on kõrge osmolaalsusega ja seetõttu imenduvad aeglasemalt; *mineraalveed. Spordijookide koostisosad on vesi, SV-d 8% (glükoos, sahharoos, maltoosi), elektrolüüdid:
eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib
1) uudistav süsteem uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem tunneme ohtu 3) raevusüsteem ägestumine 4) paanikasüsteem ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline reaktsioon, tagajärjena tunneme subjektiivset emotsiooni Cannon-Bard emotsioonid on seotud ajuga: kui talamus aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus
1) uudistav süsteem – uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem – tunneme ohtu 3) raevusüsteem – ägestumine 4) paanikasüsteem – ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria – emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline reaktsioon, tagajärjena tunneme subjektiivset emotsiooni Cannon-Bard – emotsioonid on seotud ajuga: kui talamus aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) – atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist – emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus
Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina.Malts- ja lülipuit-maltspuit koosneb kohta (15% niiskus).Tiheduse väärtused võivad ühes ja samas puiduliigis vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad üksteisest erineda,mille põhjusteks:*provenients(geograafiline päritolu) kahanemis-,paisumisvõimalused,täiskavnanud puul mood lülipuit ca 50% *ümbruskonna füsioloogiline ja mehhaaniline mõju(tuuled,soojus jne) kogu tüvest.Lüli-ja maltspuidu võrdlus:*lülipuit imab ja kaotab vett *vegetatsiooniperioodi pikkus sügispuidu osa aastarõngastes.Tihedus muutub aeglasemalt*lülipuidu mahuline kahanemine kuivades väiksem*lülipuit samuti piki tüve,olles ülemises osas väiksem ja alumises osas suurem.Puidu vastupidavam kahjuritele.Vaigukäigud-torutaolised käigud,mis kulgevad tihedus
Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. (6) Värvi mõju inimesele käsitletakse tänapäeval mitmest erinevast aspektist. värvi psühholoogilne mõju, värvi füsioloogiline mõju, värvisümboolika, värvi esteetiline mõju ja väljendusrikkus. Värvitaju hinnanguline pool ehk see kuidas värvid mõjutavad meie enesetunnet moodustab määramatute omaduste kogumi. Nad on määramatud seetõttu kuna tekivad intuitiivsete värvielamuste mõjul ja ei ole mõõdetavad. (5) 2 2. VÄRVID JA INIMESED
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajavad privaatsust ning ei pruugi sujuda enne kui laps on saavutanud turvatunde. Kui füsioloogiline vajadus saab kasvõi osaliselt täidetud, tekib võimalus järgmisele tasemele jõudmiseks, milleks on vajadus end turvaliselt tunda. Turvalisuse tagab · meeleorganite kaudu saadav stimulatsioon (välised tegurid) · silmad on tundlikud valguse, värvide suhtes. Päevane uni · (puhkus) võimaldab sellest stimulatsioonist taastuda. · nina võimaldab tunda lõhnu, uue keskkonna lõhn (lasteaias sageli toidu
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle alla kannataks, taotletakse suuremat majanduslikku efektiivsust, lühema elueaga, lihaloomad , Suguküpsus- heades sõõtmis-pidamistingimustes saabub 6-8 kuuselt, organism ei ole veel järglase saamiseks valmis, esmakordse seemendamise vanus- eesti veisetõugudel 15..18kuud. kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. 16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
On keelatud, kuna kõrvalmõjude tõttu ja sellepärast, et sportlased ei ole võrdsetes tingimustes. Meestel kõrvalmõjud: · lihased võivad liiga tugevaks muutuda, järskude liigutuste korral võib lihas rebeneda või lihas kõõluse küljest rebeneda, või rebeneb kõõlus luu küljest. · normaalse negatiivse tagasiside rikkumine- meesuguhormoonide kõrgem tase veres, seetõttu pidurdub loomulik regulatsioon, hüpotaalamus ei produtseeri gonadoliberiine, füsioloogiline stiimul testistele on nõrk, sugunäärmed on ilma tööta, hakkavad atrofeeruma. Sugunäärmed ei pruugi normaalselt tööle hakata, funktsioon ei taastu, impotentsus isegi kui dopingu ära jätta. Naistel kõrvalmõjud: · lihase, kõõluse traumad- lihased muutuvad tugevaks · meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad, rasvkude kaob ära; kui väga noorena- lai õlavööde, kitsad puusad; hääl muutub jämedaks
"isiksus". Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest. Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused. Isiksus on teatud arenguastmel olev inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus toime tulla iseenda ja teistega. Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest omadustest. Isiksuse omadused on temperament, iseloom, erivõimed, intelligentsus, füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid, vajadused, kogemused, harrastused jm. Temperament on inimese psüühika dünaamika, mis avaldub psüühiliste protsesside tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses. Temperamendi põhiomadused on: · sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus; · reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal;
Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus mitokondrite hulk töötavas lihases aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord töötavad lihases Maksimaalne aeroobne võimsus VO2max näitajale vastav võimsus või liikumiskiirus
Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Inimesele sobiva aminohappelise koostisega valke on toiduks vähem vaja võrreldes väheväärtuslike valkudega. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Raseduse ja imetamise ajal on organismi valguvajadus suurenenud. Imikute absoluutne valgutarve arvestatuna grammides kehakaalu kilogrammi kohta on küllaltki suur. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis
anaeroobsel lävel südamelihase kontraktiilsuse efektiivne mõjustamine ja laktaadi puhverdamise ja neutraliseerimise parandamine. Tänu laktaadi suhteliselt madalale kontsentratsioonile (~4 mmooli/l) on anaeroobse läve tasemel treenides heas tasakaalus lihaste oksudatiivsete ja kontraktiilsete omaduste samaaegne paralleelne mõjustamine. ühtlasi on see aluseks vastupidavusaladele iseloomulikule morfofunktsionaalse spetsialisatsiooni suunale.Aeroobse ja anaeroobse läve füsioloogiline olemus näitab, et koormustega aeroobse läve tasemel valmistatakse ette gtoopinda h laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsuse tõstmiseks. Seetõttu peaksid anaeroobse läve tõstmisele eelnema küllaldase kestusega treeningud aeroobse läve tasemel. Aeroobse vastupidavuse seisukohalt on oluline ka aeroobse baasi säilitamine aastaringses treeningus.Aeroobse töövõime maksimumi saavutamiseks on vaja energiatootmisse kaasata ka anaeroobseid protsesse. See
[S] kõver on sigmoid. Normaalsele Michaelis-Menten tüüpi kineetikale vastab hüperboolne sõltuvus. LIISI KINK 39 BIOKEEMIA test I Allosteeriline reguleerimine ja kovalentne modifitseerimine 5. Hemoglobiini funktsioneerimine allosteerilise regulatsiooni näitena. Müoglobiini ja hemoglobiini molekulide struktuur ja füsioloogiline roll. Struktuuride erinevuste mõju hapnikutranspordile. · Hemoglobiin ja müoglobiin on hapniku transpordi ja säilitamise valgud · Müoglobiin on monomeerne ja hemoglobiin tetrameerne valk · Mb: 153 aminohapet, MW 17200 · Hb: 2 alfa-ahelat 141 jäägiga, 2 beetaahelat 146 jäägiga, MW 64500 Müoglobliin (Mb) Mb ja Hb hapniku sidumise kõverad
Vähemalt osa kvaalide sõnulseletamatuse põhjusest on tradit- siooni järgi selles, et nad on seesmised omadused mis muu hulgas näib implitseerivat, et nad on kuidagi atomaarsed ja analüüsimatud. Et nad on "lihtsad" ehk "homogeensed", ei ole millestki kinni hakata, kui sellist omadust püüda kirjeldada sellele, kes pole kõnealuse juhuga tuttav. Enamgi veel, verbaalne võrdlus pole ainus kontrollimeetod, mis on välistatud. Igasugune objektiiv- ne, füsioloogiline või "pelgalt käitumuslik" test nagu need, mille läbis kujuteldav veinidegustee- rimise masin laseks paratamatult märgist mööda (võidakse tõenäoliselt väita), seega on nende näimisviiside interpersonaalne võrdlemine (ilmselt) järjekindlalt võimatu. Teisisõnu, kvaalid on olemuslikult privaatsed omadused. Ning viimaks, et nad on minu kogemuse omadused (nad ei ole tükeldatud maks ega näiteks minu peaaju vere-[2664]voolu omadused panid sa ikka hoolega tä- hele
Selleks on olemas rakumembraanis nn naatrium-kaalium pump, mis liigse naatriumi raku seest välja viib. Naatriumi tuntuim ühend on naatriumkloriid ehk keedusool. Inimene saab oma naatriumivajadused kaetud just keedusoola tarbimisega, sest 1,5 grammile keedusoolale vastab 1 g naatriumi. Naatriumkloriidi on vaja organismile veesisalduse hoidmiseks kui ka soolhappe tekkeks maos. 0,9 %- line vesinikkloriidhappe lahus kannab nimetust füsioloogiline lahus. Sellisel lahusel on verega enamvähem samasugune osmootne rõhk, mistõttu saab sellega mõneks ajaks asendada verd. Naatriumkloriidi vajadus on 2-4 grammi päevas, millest enamik kaetakse toiduainetes sisalduva NaCl- ga. Inimorganismis on ligi 200 grammi NaCl ning surmavaks annuseks peetakse päevas täiskasvanud inimese kohta 300 g NaCl koguse söömist või omandamist toiduga. Koostanud: Janno Puks
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
