Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. ülesanded:1)
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Personalijuhtimise eriala Anna-Margarita Nukk SAKU ÕLLETEHAS Referaat Juhendaja: Maire Kaldma Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................4 1. SAKU ÕLLETEHAS.....................................................................................................5 2. JUHTIMISE STRUKTUUR JA PERSONAL..............................................................7 3. SAKU ÕLLETEHASE LAHKUMINE TALLINNA BÖRSILT..................................9 4. HINNANG...................................................................................................................10 5. KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS............................
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest. 2. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. 3. Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab nende ...
Sisekontroll ja auditeerimine Siseauditi funktsiooni olemus Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija (turg). Peale mõneaastast arengut aga selgub, et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vaja...
9. Dokumentide põhiliigid on kirjad, akt Protokoll 10. Organisatsioonisisesed õigusaktid (käskkiri, otsus) millal koostatakse? Käskkiri- on korraldav dokument, mille annavad välja organisatsiooni (asutuse, ettevõte) juht ja tema asetäitjad ainujuhtimise põhimõttel ja oma pädevuse kohaselt, et lahendada organisatsiooni korraldusküsimusi. Kirjeldavad organisatsiooni põhitegevust, personaalialast valdkonda, finants tegevust. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Otsus- on tulemus, millele jõutakse pärast asjaolude, võimaluste läbimõtlemist, kaalumist, arutlemist. 11. Dokumendiringluse eesmärk: Piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi Dokumendisüsteemieesmärk on dokumentide teabe haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja
Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925), kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid. Fayol’i üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: ...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis...
3. Kirjeldage Kultuurkapitali aruandmise protsessi. Olulised osad on VORM, SISU, FINANTSOSA ja LISAD. Vormis tuleb jälgida, taotleja ja aruandja oleks sama isik. Et igasugused numbrid ja muudatused oleksid korrektsed. Summad oleksid õiged. Sisuline osa ei tohiks olla lohisev ja igav. Oluline on MIS, KUS, KES ja KELLAGA ning MIS MAHUS? Kas on jätkutegevusi, mis muutus, kus kajastati, kas on jälg järel (CD/DVD, raamat jt). Mis läks teisiti ja miks? LISAD nt kavad, brožüürid jmt. Finants aruande osas on planeeritud tulud ja tegelikud tulud. Kõik projektiks saadud tulud, omatulud ja omafinantseeringud. Kulud näidata gruppide kaupa. Vajadusel lisada lisad, samuti näidata kasutamata jääk. 4. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab Eesti näite- ja teatrikunstiga seonduvaid tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on Eesti professionaalse teatrimaastiku arendamine, jäädvustamine ja säilitamine. Toetab Eesti
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Danel Vaik ORGANISATSIOONI STRUKTUUR: PÄÄSTEAMET, HÄIREKESKUS, SISEKAITSEAKADEEMIA. Organisatsiooni kultuuri referaat Juhendaja: Ott Kalaus Väike- Maarja 2014 Contents 1.Päästeameti olemus:............................................................................................................3 1.1 Juhtkond...................................................................................................................3 1.2Päästeameti missioon ja visioon................................................................................3 1.3Pääste tegevuse tutvustus:.........................................................................................6 ...
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics manageme...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond .......... instituut Turunduse õppetool Terttu Kadarpik KÜLMUTUS- JA KÖÖGISEADMETE TURUNDUS KODUTURUL Turunduskontroll Juhendaja: Dotsent Ann Vihalem Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 1.Turg...........................................................................................4 2.Tarbijad.......................................................................................4 3.Konkurendid.................................................................................5 4.Teenus........................................................................................6 5.Strateegia...................
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedam...
WTO- maailma kaubandus org, asutati 1947, peakorter Genfis, Eesti liitus 1999, tänapäeval kuulub sinna 153 riiki, IMF- rahvvusvaheline valuutafond, peakorter Washingtonis, eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskurside stabiilsus, loodi 1945, eesti liitus 1992, eesti esindaja on eesti panga president . EMU- euroopa majandus ja rahaliit, tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro. börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega. väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad). NewYorkis, Londonis, Tokyos. 19. EL vabadused. 20. EURO (kasutamine, ajad, riigid). võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades. 2002 ka sularahana. euro on
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab tö...
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubat...
Kuidas toimib logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on lo...
organiseerida vahetustega töö, vajadusel suurendada kulutusi reklaamile. Õnnetused, tulekahjud, vargused - hoolitseda turvasüsteemide eest, kindlustada vara. Valuutakursi muutused - mõjutab eelkõige töövahendite ja tarnitava kauba hindu. Kursi tugeval muutumisel ebasoodsas suunas tuleb otsida alternatiivi analoogsete hankefirmade seast kodumaal või muudes välisriikides. 9 7. FINANTS Planeerimissüsteem. Süsteemi raamiks on :ideeprojekt, mida kontrollitakse ja täiendatakse vähemalt kord poolaastas; poole aasta peale koostatud kasumiplaan, bilanss ja kassaeelarve. Nende abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes kassaeelarve. Eelarve jälgimist teostatakse iga kuu ja vajadusel tehakse ümberarvestusi. Finantseerimine. Algkapitali moodustab osanike poolt sissemakstud omakapital. Firma töö käivitamise kulude katteks võetakse laenu tähtajaga 1,5 aastat.
Laienemine uutele turgudele Tootmiskulude alandamine Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) 7. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondade tegevusvaldkondi Esimene- vürtsid, karusnahad Teine- põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine, nafta Kolmas- kerge-, keemia- ja masinatööstus ning äriteenused. (nt autod) Neljas- finants –ja teenindusvõtted. (müüakse kaubamärki, ise ei toodeta midagi, virtuaalfirmad) (nt Skype, Microsoft) 8. Nimeta RVE- de peamised tegevusvaldkonnad ja nimeta nende plussid, miinused. Näited. Kõrgtehnoloogia o Ravimid, telekommunikatsioon o Suur risk, ressursimahukas, väga suur kasum Suuremahulised tarbekaubad o Autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jne o Odav tööjõud, osav müügitöö
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
Rahvusvahelise õiguse tagamine on keerulisem, sest ei eksisteeri maailma politseid. Ja ei saa rakendada samasuguseid sanktsioone. 26 Nimeta ja iseloomusta rahvusvahelise õiguse harusid. *Diplomaatiline õigus:seletab, kuidas tuleb käituda teiste riikide diplomaatidega. *Mereõigus:reguleerib merealade kasutamist *Lepingute õigus: selgitab rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamist, sõlmimist ja lõpetamist jms. *Majandusõigus: käsitleb finants ja kaubandusküsimusi. *Keskkonnaõigus: väldib keskonnakahjude tekkimist 27.Selgita humanitaarõiguse mõistet, eesmärki ja keskseid põhimõtteid. Humanitaarõigus e. sõjapidamise reeglid on loodud relvakonflikti jaoks. Põhimõtted: *Sõjaline vajadus, mis lubab jõudu kasutada vajaliku sõjalise eesmärgi saavutamiseks. * Humaansus: keelab põhjustada vigastusi ja kannatusi, mis ei ole vajalikud sõjalise eesmärgi saavutamiseks.
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda ja probleemidega toime tulla...
- Turud o Kontango (contango) kui futuurid on kallimad o Mahahindlus (backwardation) kui futuurid on odavamad Naftatööstuse struktuurid Susan Strange neli struktuuri - Tootmine Nõudlus vs pakkumine Ressursineedus hollandi tõbi riigid kus on palju mingit maavara arenevad aeglasemalt kui need kus seda ei ole Kindlad riigid mis toodavad ning nende majandus sõltub suures osas vaid sellest - Finants kust tuleb raha Erasektor vs riik Erasektori raha tuleb tulust - Julgeolek Omand - Teadmised kuidas kasutame teadmisi äri tegemiseks Tootmine, avastamine, keskkond Peak oil naftatootmine saavutab tipu ja ei ole kunagi enam sarnane, toob kaasa mingi muudatuse meie energiatarbimises Nafta ajalugu - Kuni 1928 turg - 28-50 'seitse õde' kartell - 50-73 süsteemi murenemine - 70ndad kriisid
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, T...
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
7) F-Secure, arvuti tarkvara , 8) Fazer, toit ja restoranid 9) Finnair, lennundus, 10) Finnlines, laevandus 11) Fiskars, köögi-, aia- ja välitarvikud, 12) Hesburger, kiirsöögirestoran 13) Huhtamäki, toidupakendamine, 14) Kemira, kemikaalid 15) Kesko, taaskasutus, 16) Lemminkäinen Group, asfalt 17) M-real, paber, 18) Neste Oil, kütus 19) Nokia, telekommunikatsioon, telefonid, 20) Nokian Jalkineet (Nokian Footwear), saapad 21) Nokian Renkaat (Nokian Tyres), rehvid, 22) Nordea, finants 23) Raisio Group, toit, 24) Rovio Mobile, videomängud 25) Sampo Bank, finants, 26) Sampo Group, kindlustus 27) Sanoma, raamatud ja ajakirjandus , 28) Silja Line, laevandus (Tallinnki poolt omatud) 29) Stockmann, jaemüük, 30) YLE, uudised 4. RAHVASTIK 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus Soome rahvaarv on 2013 aastal 5 429 400. Rahvastiku tihedus on 16 inimest ruutkilomeetri kohta. Suurem osa Soome rahvastikust paikneb suurte linnade ümbruses.
..............................................................................................5 4INFRASTRUKTUUR...............................................................................................................8 5SWOT-ANALÜÜS...................................................................................................................9 6RISKIANALÜÜS...................................................................................................................10 7ETTEVÕTTE FINANTS........................................................................................................11 8TURG JA KLIENDID............................................................................................................13 8.1 Turundamine...................................................................................................................13 8.2Turg ja turundusplaan......................................................................................................
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt ...
Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Rakvere 2009.............................................................................................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 6. peatükk PHARE PROJEKTI PAKKUMISKONKURSS Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas käivitada projekti pakkumiskonkursi kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS) DIS ehk detsentraliseeritud rakendussüsteem on reeglite, juhiste ja protseduuride kogum, mida peab järgima planeerides ja teostades Euroopa Liidu Phare programmi poolt rahastatavaid projekte. DIS määratleb ka nõutavate dokumentide standardformaadid. DIS on mõeldud järgimiseks kõigile Phare projektidega seotud töötajatele programmi koordinaatoritele ja administraatoritele, kasusaajatele, hindajatele, lepingulistele teostajatele jne. Taust Phare programm loodi E...
Majandusõpetus Vabaaine 9. ja 10. tund Turundus Turunduse juhtimine Turunduse juhtimine on ettevõttes kesksemaid äriprotsesse, mis seob endaga kõik teised valdkonnad selleks, et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundus Turundus ehk marketing (ingl. k marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundus Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse juhtimine Turundus on tegevuste kogum, mis hõlmab järgnevaid tegevusi: turundusuuringuid, toote kujundamist, jaotuskanalite valikut, ...
Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia.
Finantsinspektsioon FI ajalugu · Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus. · Loodi Eesti Pangainspektisooni, Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002 aastal. · Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga 1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste süvenev integratsioon. Tekkimine · 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati 4. augustil aastal 2000 seaduse välja töötamisega. · Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see jõustus 9.mail 2001 a. · 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus, millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve põhisele töökorraldusele. FI Nõukogu · Nõukogu koosneb 6 liikmest · Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tän...
Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad looma strateegia ja kujundama organisatsiooni selle rakendamiseks. On tasandipõhised juhid: tipp, keskastme, esmatasandi. Valdkonna: finants, turundus, personal jne. Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia.
SISUKORD 1Ettevõttest................................................................................................................ 2 1.1Üldinfo................................................................................................................ 2 1.2Ettevõtte missioon.............................................................................................. 2 1.3VKG visioon........................................................................................................ 2 1.4VKG väärtused.................................................................................................... 2 2Hetkeseis.................................................................................................................. 3 2.1Tegevusala.......................................................................................................... 3 2.2Tarbijad.............................................................
võimu kontrollile. ÕIGUS Eraõigus = tsiviilasi Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Majandus, tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, tööõigus) Avalikõigus = kriminaalasi Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik.
peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 7. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi/// seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
Jagamismajandus turismisektoris platvormid Jagamismajandusel kui mõistel ei ole kindlat definitsiooni, mille abil saaks seda sõna täpselt määratleda. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) piiritleb seda kui uut turgu, mis võimaldab teenuseid osutada võrdsel ja jagatud kasutusel. Samas Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi peetakse jagamismajandust ärimudeliks, kus koostööplatvormid aitavad kaasa tegevustele, mis loovad avatud turu kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks. Enamasti pakuvad selliseid teenuseid eraisikud. Samuti saab seda ka defineerida tarnija ressursside jagamist ajutiselt tarbijatele, tasuta või mingisuguse kasuteguri eest. (Juul, 2017) Autori arvates on jagamismajandus üha rohkem levinud suund turismisektoris ning ennustab tulevikus sellele suurt edu. On oluline käsitleda sellega seotud teemasid, et inimesed oleksid rohkem kursis antud teemaga., mida see endast täpsemalt kujutab...
Muidugi tehakse ka töötukassaga aktiivselt koostööd, kes suunab ning teotab uute võimaluste pakkumistega ja väljaõppele suunamisega koostöös praktiseerida ettevõttes. Hetkel kasutatakse tootmise jälgimiseks antud tööde suhtes Calware programmi, kuid mina arvan, et see programm võiks olla täiuslikum, kui hetkel on. Juht küll saab tootmise suhtes info kõik kätte aga hiljem antud tootega käekäik läheb kaduma ja ei jõua nii kiirelt alati finants ja paigalduse poolele. Loodetavasti hakatakse ka sel teemal varsti muudatusi tegema. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Tarve, S. (Toim). (2004). Õppematerjal tootmise planeerimine. Innove. Tallinn. Atlex AS Tootmisettevõtte tootmise juhendid ehk tootmisohjed ning juhendid Tootmisettevõtte programm hinna kujundamisel ja materjali arvestusel 7
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas
1. Teehoiu ökonoomika aine a. Veondus - majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee...
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
KORDAMINE EKSAMIKS 2008/2009õ.-a.Täiendamisel! 1. Mis on majandusteadus? Mõiste Definitsioon Majandusteadus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetuse...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit ...
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
Bostoni turuosa maatriks- tähed: suur turuosa, kiiresti kasvav nõudlus. rahalehmad: suur turuosa, kasv aeglane küsimärgid: turuosa väike, kasv kiire. koerad: turuosa väike, kasv väike(sabassörkijad) !! 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul ! 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
