TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS (2)

Sisekaitseakadeemia
piirivalvekolledž
Mihhail Praulinš
TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS
Ainetöö
Õppejõud:
Indrek Saar
Muraste 2009
SISSEJUHATUS
Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid , seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali , suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid.
Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved , muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid , raamatupidamis- või pangaõiendid. 
TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE
Siirdetööpuudus 
Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
Struktuurne tööpuudus 
Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
Tsükliline tööpuudus 
Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
Vabatahtlik tööpuudus 
Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg.
Varjatud tööpuudus 
Varjatud tööpuudus on seotud inimestega kes ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole " nagunii " saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima .
Registreeritud tööpuudus 
Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha , võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust.
TÖÖTUSE STATISTIKA
Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra.
Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv selle aasta esimesel poolel jätkus. Töötute arv kasvas II kvartalis siiski vähem kui I kvartalis. Kui I kvartalis oli töötuse määr 11,4% ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, siis II kvartalis tuli töötuid juurde poole vähem (13 000).
II kvartalis kasvas töötute arv 92 000-ni, kellest ligi kaks kolmandikku olid mehed. Ka varasematel aastatel on töötuid mehi olnud rohkem kui töötuid naisi, kuid tänavu on meeste töötus eriti kiiresti kasvanud. II kvartalis oli meeste töötuse määr 16,9%, mis ületab seni suurima tööpuudusega 2000. aasta taseme. Naiste töötuse määr oli II kvartalis 10%.
Töötud soo järgi, I kvartal 2000 – II kvartal 2009
Töötuse määr soo järgi, I kvartal 2003 – I kvartal 2008
Töötuse kiire kasvu perioodil on järjest kasvanud töötute registreerumise aktiivsus. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid tänavu II kvartalis 64 000, mis moodustab 70% Statistikaameti tööjõu- uuringul põhinevast töötute koguarvust. Töötutest meestest võttis end Töötukassas arvele 62%, töötutest naistest koguni 83%.
Tööga hõivatuid oli II kvartalis 593 000, mis on 9,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 3,2%. Kõige rohkem on hõive vähenenud ehituses, kus aastaga on töö kaotanud iga kolmas töötaja. Tänavu II kvartalis töötas ehituses 55 000 inimest, aasta tagasi 85 000. Töötlevas tööstuses hõivatute arv eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvas, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli sealgi üle 30 000 hõivatu vähem.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas II kvartalis töötus põhiliselt tööhõive, kuid veidi ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused jt) oli 354 000, mis on 5 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv vähenes.
Lisaks töö kaotanute arvu kasvule suurenes II kvartalis jätkuvalt tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. Aastaga kasvas vaeghõivatute arv 3 000-st 15 000-ni.
MÜÜGITULU
Kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt.
Müügitulu ei sisalda põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi - ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants - ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud).
MÜÜGITULU STATISTIKA
Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009. aasta II kvartalis 130 miljardit krooni, mis oli jooksevhindades 23% väiksem kui eelmise aasta II kvartalis.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes vähenes müügitulu kõigil tegevusaladel, v.a elektrienergia-, gaasi- ja auruvarustuses, kus tulu suurenes 6%. Selle tegevusala kasvu põhjustas suurenenud elektrienergia eksport . Müügitulu vähenemist mõjutasid kõige enam hulgi- ja jaekaubanduse , töötleva tööstuse ja ehitusettevõtted nende tegevusalade suurema osatähtsuse tõttu kogu ettevõtluse müügitulus.
Vähenenud nõudlus ja üha tihenev konkurents turu pärast on sundinud ettevõtteid oma kulutusi vähendama. Samas vähenevad kulud aeglasemalt kui tulud. See on viinud ettevõtete kasumlikkuse vähenemiseni. Ettevõtete II kvartali kogukasum oli 5,4 miljardit krooni. Kasum vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes enam kui kaks korda. Kahjumis olid põllumajandus, majutus ja toitlustus ning haridus . Ülejäänud tegevusalad jäid kasumisse.
Tänavu on aasta algusest alates järsult vähenenud ka ettevõtete investeeringud põhivarasse. Ettevõtted investeerisid II kvartalis 5,4 miljardit krooni, mis oli ligi kaks korda vähem kui 2008. aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid energia-, veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ainsana suurenesid investeeringud maasse (2%). Teised investeeringud vähenesid.
II kvartalis tegutses Eestis ligi 50 000 ettevõtet 408 000 hõivatuga.
Ettevõtlussektori müügitulu, tõõjõukulud ja kogukasum, I kvartal 2002 – II kvartal 2009(2005. aasta kvartalite keskmine = 100)
Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenes 2009. aasta II kvartalis ettevõtete müügitulu võrreldes I kvartaliga 8%. Alates 2008. aasta I kvartalist on ettevõtete müügitulu võrreldes eelmise kvartaliga järjest vähenenud. Kui eelmise aasta esimesel poolel püsis langus 1–3% piires, siis alates eelmise aasta III kvartalist ulatub langus juba 7–8%-ni.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtes võib öelda, et Eestist on võimalik vaba tööjõuressurssi leida. Kuid kahjuks tööturul tegutsejad (palgatööjõud ja ettevõtjad) tasakaalustavad oma huvisid, ignoreerides tööturult väljalangenute olemasolu ja probleeme. Tulemuseks on tööturule tagasipöördumise võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jäkusuutlikku arengut.
Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed.
Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna .
Nii müügitulu kui ka töötuse statistikas võib märgata, et enne majanduse languse alustamist, erinevates sfäärides oliolukord suhtuliselt tasakaalus. Nüüd situatsioon hakkas muutma , mida võib märgata erinevates valdkondades.
KASUTATUD ALLIKAD:

• http://www.stat.ee/18988
  

• http://www.stat.ee/31131
  

• http://www.stat.ee/31287
  

• http://www.eesti.ee/est/teemad/too_ja_ettevotlus/tootus_ja_too_otsimine/
  

• https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=12757332
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6puudus

• http://74.125.77.132/search?q=cache:E5YV7yDPD1YJ:193.40.33.19/doc/Finantsarvestus%2520ja%2520aruandluse%2520anal%2520(Kertu) .doc+m%C3%BC%C3%BCgitulu+referaat&cd=8&hl=et&ct=clnk&gl=ee

• http://www.arileht.ee/?majandus=407490
  

7