Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): (0)

Q: Kes võivad maksusid kehtestada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes võivad maksusid kehtestada?

Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine):

Tootmistegurid .
Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes.
- loodusressursid - maa, maavarad , hapnik jmt.
- inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon ; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus.
- kapital - mis jaguneb omakorda :

reaalkapital (tehased, masinad jmt.)

raha- ehk finantskapital (investeeringud)

Alternatiivkulu (võimalused).
Alternatiivkulu – loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu.

Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused.
- tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus.
- käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt.
- turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada – mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi oleks konkurents , mis hinnainformatsiooni kohaselt paigutab ressursse ühiskonnas.
- segamajandus – Kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor , riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Esinevad nii turu- kui riikliku regulatsiooni mehhanismid ; seal, kus turg pole efektiivne, peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli.

SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused ).
SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine , ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport . ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja.
RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus.
RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku.

Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad.
- progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega.
- proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär.
-regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga.
Otsesed maksud : maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks , maamaks ja raskeveokimaks ).
Kaudsed maksud – maksustavad tarbimist – kaupade hinnalisa , Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks).

Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud).
Maksud lähevad:
- riigile
- kohalikule omavalitsusele
- otse vastavatele sihtkapitalidele
Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks 33%; maamaks 0.1-2,5% omavalitsuse eelarvesse; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks; aktsiisid ; raskeveokimaks. Aktsiisid - Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. töökindlustust ei loeta maksude hulka, makse on 2,8%.
Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: , reklaamimaks ja kuulutus, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks , lõbustusmaks, parkimistasu.
Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.

Inflatsioon (seletus, mõõtmine, põhjused).
Inflatsioon on raha ostujõu langus, hindade üldine tõus, mis on seotud raharingluse häiretega.

vastand : deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb

mõõtmine: mõõtühikuks inflatsioonimäär (kajastab hindade keskmist muutumist), mõõtmiseks- hinnaindeksid
1. THI- tarbekaupade ja teenuste hinna muutus
2. TTHI - tööstustoodete hindade muutust
3. EXHI - eestist väljaviidavate hindade muutust
4. IHI- sisse toodavate hindade muutsut
Põhjused: tootmiskulude kasv (kütuse hinna tõus), nõudlus suurem kui tootmine, hindade ühtlustumie maailma omadega.

Eelarve (seletus, tähtsus, jagunemine).
Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve . Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. rahaline plaan eeldavate kulude ja tulude kohta tuleval aastal. 2012- kulud 6,6 milj, tulud 6,1 milj.
Tähtsus: raha jagadakse nendese valdkondadesse, kus seda vaja on ja keegi ei jää ilma ega saa liiga palju, saab jälgida kulude ja tulude vahekorda , tasakaalustamine väldib riigi pankrotti minekut ja paneb riigi erinevad süsteemid toimima .
Eelarvel on kaks poolt:

- kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest.
- tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida , võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust.

jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol

Kes võivad maksusid kehtestada?
kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu,

Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded).
raha väärtuse säilitamie , riigi majanduskasu soodustamine. easutatud 1919, loodi uuesti 1990, president 2005 ast Andres Lipstok, 2012 Ardo Hanson .

Majanduspoliitika , rahapoliitika , fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded).
majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus.
rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine
fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol.
riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega.

Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited).
tööturg- süsteem kus ühed pakuad töökohti ja teised otsivad töökohti.
hõivepoliitika- poliiitika mis tegeleb tööturu probleemidega
1. passiivne tööturupol- makstakse toetusim abirahasid, töötuskindlustus maks- 2,8 % + 1,4 % riik
2. aktiivne tööturupol- töökohtade loomine, koolitused.

Tööealise rahvastiku jagunemine.
eestsi 15-74, EL 15-64
majanduslikult aktiivne - töötajad, töötud
majanduslikult passiivsed- inimsed kellel ei ole võimalik töötada- õpilased, koduperenaised
tööaeg- 13-14- 4 h,
15- 6h,
16-17- 7h
alates 18- 8 h

EL hõivepoliitika 4 sammast.

uus ettevõtluskultuur - ettevõtlikuse suurendamine .
töölerakendamise uus kultuur - otsitakse töötuks jäenutele uut tööd.
uuendustega kohanemise uus kultuur - inimesi kurssi viia uute tehnoloogiste vahenditega.
võrdsete võimaluste uus kultuur - soolise diskrimineerimise vähendamine.

Sotsiaalse kindlustuse osad.
tervisekindlustus, töötuskindlustus, pension .

Eesti pensionisüsteem.
3 sammast:
1.sammas- riiklik pension- põhineb ümberjagamisel , tänased töötegijad pma sotsmaksust praeguste pensionääride pensioni.
jaguneb: vanaduspension - ennetähtaegne- kuni 3 a enne, vähendadtakse iga kuu eest 0.4 % võrra. Edasilükatud- iga kuu eest suurendatakse 0.9%. Soodustingimustel- kellel on kodus kasvatada puudega lapsi, suurpered, need kes on osalenud tšernobõli koristustöödel.
Töövõimetus pension. 40-100%, vaadatske ka staaži.
Toitjakaotus pension
Rahvapension- alates 63. a. kellel puudub vastav staaž, määr on 128,45 e.
Eripension- politseinikud, prokuröörid, kohtunikud , riigikontrollöör, õiguskonatsler , kaitseväelased, päästeteenistujad, ametnikud.
2. sammas:
pensioni suurus põhineb eelfinantseerimisel- töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast+4% riigilt
on vabatahtlik enne 1983 a sündinutele, hiljem kohustuslik. maksed alagavad 18 a saamisele järgnevaö 1. Jaanuaril.
4% mida riik lisab , võetakse sotsmaksust, seega riik ei maksa peans mitte 20% vaid 16%.
3. sammas
sissemakse suuruse määrad ise.
annab 21% tulumaksu soodustust .
fondi vahetamise võimalus.
rahapuhkuse võimalus.
saab väljavõtta alates 55- eluaastast.

Haridussüsteemi probleemid tänapäeval (UNESCO haridustasemed).

Välismajanduspoliitika (jagunemine, ülesanded, meetmed, piirangud, turud , organisatsioonid – WTO, IMF, EMU)
Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks:
- väliskaubandus
- rahvusvaheline finantskeskkond
Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel.
eksport - tavaliselt väike kasv 5%, peamiselt: masinad, seaded , toidukaubad , põllumajandus seaded. kuhu: rootsi, soome, enemaa.
import- kasv üsna suur 20011 a-l 66%. peamiselt.: masinad, seaded, mineraalsed tooted, põllumaj saadused , toidukaubad. kellelt: saksamaa, soome, rootsi, läti.
piirangud:
tollimaks- nii in kui ka eks kaupadelt nõutav maks.
kvoot- im kaupadele kehtestatud mahuline piirang.
standard- teatud nõuded im kaupadele.
im tolli nõutakse neilt kõrgemalt, kes väljas pool el piire , tollimaks o üks peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, et kaitsta kodumaiseid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest.
WTO- maailma kaubandus org, asutati 1947, peakorter Genfis, Eesti liitus 1999, tänapäeval kuulub sinna 153 riiki,
IMF- rahvvusvaheline valuutafond, peakorter Washingtonis, eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskurside stabiilsus, loodi 1945, eesti liitus 1992, eesti esindaja on eesti panga president .
EMU- euroopa majandus ja rahaliit , tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro.
börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia
jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega.
väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad ).
NewYorkis, Londonis, Tokyos.

EL vabadused.

EURO (kasutamine, ajad, riigid).
võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades. 2002 ka sularahana. euro on kasutsuel paljudes euroopa liidu liikmes riikides ja ka seal kus varem kehtsi saksa, parantsuse, itaalia raha
oma raha on nn suuremael riikidel- SBR- nael , taan ja rootsi- kroon.

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 38 allalaadimist

Kordamiseks 12 klassile-ühiskonna majandamine- #1

Kordamiseks 12 klassile-ühiskonna majandamine- #2

Kordamiseks 12 klassile-ühiskonna majandamine- #3

Kordamiseks 12 klassile-ühiskonna majandamine- #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hedike Õppematerjali autor

1.Tootmistegurid.2.Alternatiivkulu (võimalused).3.Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused.4.SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused).5.Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad.6.Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud).7.Inflatsioon (seletus, mõõtmine, põhjused).8.Eelarve (seletus, tähtsus, jagunemine).9.Kes võivad maksusid kehtestada?10.Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded).11.Majanduspoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika (seletused, ülesanded).12.Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited).13.Tööealise rahvastiku jagunemine.14.EL hõivepoliitika 4 sammast.15.Sotsiaalse kindlustuse osad.16.Eesti pensionisüsteem.17.Haridussüsteemi probleemid tänapäeval (UNESCO haridustasemed).18.Välismajanduspoliitika (jagunemine, ülesanded, meetmed, piirangud, turud, organisatsioonid – WTO, IMF, EMU)19.EL vabadused.20.EURO (kasutamine, ajad, riigid).

Ühiskonna majandamine majandamine Tootmistegurid Alternatiivkulu majandussüsteemid SKP RKP Tööturg hõivepoliitika UNESCO haridustasemed

Sarnased õppematerjalid

doc

Majandus

Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3. SKP peegeldab ka loodud

Ühiskonnaõpetus

docx

Majandus 12. klass / spikker

sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tul

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste

Ühiskonnaõpetus

doc

Majandus ja poliitika

Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida Alter

Ühiskonnaõpetus

docx

Majandus

1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse eesmärgid- Avalik sector pak

Ühiskonnaõpetus

odt

Ühiskonna eksam

Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevases

Ühiskond

doc

Majandus ja Poliitika - ühiskond

*valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi kekspanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Valuutakomitee tähendab, et eesti pank ei saa ülatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks *Despressioon ehk majanduslangus- kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt Lisalehelt: Ühiskonna majandamine *ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest, raalkapitali ressurssidest, inimkapitalist, finantskapitalist, ettevõtlikkusest. *kuna ressursid on piiratud, on ka piisatud hüvised ise. Hüvis on piiratud kui tema hulk, mida inimesed soovivad on väiksem, kui vabalt saadav hulk. *tasuta hüvised- nt õhk, merevesi Tavamajadnus- leidub kõige vaestemas piirkondades: Aafrika, aasia, lõuna-Ameerika Nendes maades tegeletakse enamasti põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna õpetuse töö vastused

Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid