suurlinnad maailmas (0)

Suurlinnad maailmas ( linnastumine )
8.b klass
Sisukord
1.Sisukord
2.Sissejuhatus
3.Linn
4.Linnastumine ehk urbaniseerumine
5. Tokyo
6.New York
7.Sõul
8.Kokkuvõte
9.Kasutatud allikad.
Sissejuhatus
See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud.
Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist.
Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale.
Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis aadresseid ta meile pakub. Usun, et kõigest hoolimata jääb siiski vikipeedia põhiliseks.
Linn

Mis on linn? Linn on nii majanduslik, poliitiline, füüsiline kui ka kultuuriline nähtus.
Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinnani, kus tihe-ehitus lõpeb. Ehitiste vahele jäävad pargid ja rohelised vööndid.
Majanduslikust vaatenurgast on linn koht, kus asuvad turg, pangad , poed ja ettevõtted. Linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse. Nädalavahetustel on suuremad linnad täis inimesi, kes ostavad siit kaupa, mida nad koduasulast ei leia.
Linna poliitilis- halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Selle eest vastutavad linnavalitsus , linnavolikogu, linnapea ja paljud teised ametnikud.
Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid. Pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks keskuseks.
Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi kooosseisu kuuluva riikliku moodustise kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea residents.
Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa. Linnaosal võib olla, kuid ei pea olema halduslik staatus.
Esimesed linnad tekkisid umbes 7000 aastat tagasi Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõe orgudes praeguse Iraagi territooriumil. Ka Egiptuses, Indias ja Hiinas oli juba ammustel aegadel suuri ja väikeseid kaubandus- ja halduskeskusi. Vanaaja linnade elanike arv jäi tavaliselt alla 25 000.
Linnastumine ehk urbaniseerumine
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Kuid sõltumata sellest, kas inimene elab maal või linnas, on ta igapäevaelu ikkagi mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng. Praegu moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust.
Eeslinnastumine – rahvastik hakkab kasvama eeslinnades.
Vastulinnastumine - inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse.
Taaslinnastumine – linnakeskuste taas aktiivseks muutumine.
Ülelinnastumine – arengumaade linnade ülikiire kasv.
Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Arengumaades elab linnades veel veidi alla 50% rahvastikust. Vähem arenenud maades on ka linnaelu probleemid suuremad. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid . Agulites ja slummides on ka iive suur. Arenenud maades aga on linnastumise tase kõrge ja linnastumise tempod aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt vaid arengumaadest sisserändajate tõttu. Arenenud maades elab 75% rahvastikust linnades. Arenenud maades on iive väga väike või koguni negatiivne.
Peamised keskkonnaprobleemid:

• palju jäätmeid
  
• õhusaastatus
  
• vee reostatus
  

Muud probleemid:

• palju töötuid
  
• haigused levivad kergesti/kiiresti
  
• eluasemeprobleemid
  
• kanalisatsiooni, puhta joogivee puudumine
  
• vähene meditsiinilise abi kättesaamine
  
• suur kuritegevus
  
• transpordiprobleemid (liiklusummikud)
  

Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides. Mida tumedam, seda suurem on osatähtsus.
Tokyo
Formaalselt ei ole Tokyo linn. Tokyo linn eksisteeris aastatel 1889–1943. Seejärel liideti see Tokyo prefektuuriga. Endise Tokyo linna alal on tänapäeaval 23 eri piirkonda, millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.Tōkyō prefektuuri tunnuslind on naerukajakas , tunnuspuu on hõlmikpuu ja tunnuslill kirsiõis.
Halduslikult jaguneb Tokyo prefektuur 23 eriringkonnaks kesklinnas ning lääneosa moodustavaks 26 suurlinnaks, 5 linnaks ja 8 külaks. Tokyo tipptunnid on maailmakuulsad. Pilvelõhkujaid on Tokyos vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.
Tokyo prefektuuri suurlinnad on:

• Akiruno
  
• Akishima
  
• Chofu
  
• Fuchü
  
• Fussa
  
• Hachiõji
  
• Hamura
  
• Higashikurume
  
• Higashimurayama
  
• Higashiyamato ja paljud muud linnad.
  

Tokyo asub Jaapanis ja on selle pealinn. Tokyo linnastus elab 33 400 000 (2007) inimest. Tokyo linnas aga elab 8 803 200 (2010) inimest.
New York
New yorgis elab 8 175 133 (2010) elenikku ja New Yorgi linnastus 21 800 (2007) elanikku.
New York on USA suurima elanikearvuga linn ning Mexico järel elanike arvult teine linn Põhja-Ameerikas. New Yorki hüütakse USA-s hellitavalt ''Big Apple '' ning teda peetakse üheks maailmalinnadest.
New York on üks maailma finants -, kaubandus- ja majanduskeskusi. Samuti asub New Yorgis ÜRO peakorter .
Kuna New Yorgis on immigrante rohkem kui 180 riigist, siis on see üks kosmopoliitsemaid kohti maailmas. 13. Septembril 1788. aastal kuulutati New York Ameerika Ühendriikide esimeseks pealinnaks.
Halduslikult jaguneb New York viieks linnaosaks:

• Bronx – elanikke 1 357 589
  
• Brooklyn – elanikke 2 486 235
  
• Manhattan – elanikke 1 593 200
  
• Queens – elanikke 2 241 600
  
• Staten Island – elanikke 464 573
  

Sõul
Sõul on Lõuna-Korea pealinn. Sõulis elab 10 421 782 (2007) inimest. Sõuli linnastus elab 23 200 000 (2007) inimest. Sõul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus-ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Sõulis XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud ning 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sõul asub riigi loodeosas Põhja-Korea piiri lähedal keskmiselt 87 meetri kõrgusel üle merepinna . Linn asub Hani jõe alamjooksul , mis moodustub Sõulist ida pool Bukhangangi (ehk Põhja-Hani jõe) ja Namhangangi (ehk Lõuna-Hani jõe) liitumiskohal Yangsuris. Kesklinn on arvukatest mägedest ümbritsetud. Kesklinna vahetus naabruses kõrgub Namsan, mille otsas asuva teletornini viib köisraudtee. Sõuli linna piirides asub Hani jões mitu saart, millest kõige olulisem on Yeouido. Üks jõeharu on maaparanduse eesmärgil kuivendatud. Sõuli ajalooline süda asub geomantiliselt soodsas paigas seal w-tähe kujuliselt kulgevast jõest veidi põhja pool.
Sõuli linnarajoonid.
Vaade Sõulile lennukiaknast.
Kokkuvõte
Saime palju targemateks. Põhilised kohad, kust ikka infot saime, olid vikipeedia ja geograafiaõpik 8. klassile.
Linnastumine on mõnedst vaatanurgast hea, teisest jälle halb. Linnastumine toob kaasa majandusliku ja tehnoloogilise arengu, kuid samas tekitab ka paljusid keskkonnaprobleeme.
Me arvame siiski rohkem, et see on hea, kuna toob kaasa inimkonna arengu.
Enne selle töö tegema hakkamist, me isegi ei teadnud , millised on maailma suurimad linnad, nüüd teame. Lisaks teame nende linnade kohta ka nii mõndagi huvitavat ja kasulikku .
Kasutatud allikad
Geograafia õpik 8. klassile lk 136-140
http://et.wikipedia.org/wiki/Linnastumine
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%8Dky%C5%8D
http://www.google.ee/imgresq=urbaniseerumine&hl=et&lr=lang_et&sa=X&biw=1366&bih=643&tbs=lr:lang_1et&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=Jsos5wm0qP6qZM:&imgrefurl=http://www.dipity.com/Tauts/personal/&docid=1QXzooLl8CFVYM&imgurl=http://cdn.dipity.com/uploads/events/f2a3d48b7f30b50e80ca585728667ed3_1M.png&w=400&h=300&ei=OAqHT5-UOIrtOZ3b5bcI&zoom=1&iact=hc&vpx=185&vpy=148&dur=518&hovh=186&hovw=248&tx=126&ty=78&sig=109905703774298820301&page=1&tbnh=130&tbnw=173&start=0&ndsp=21&ved=1t:429,r:7,s:0,i:78
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clelinnastumine
http://et.wikipedia.org/wiki/Linnastu
http://www.google.ee/search?q=tokyo&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=lDSHT-OfE4aXhQfR8-nCCA&biw=1366&bih=607&sei=mTSHT5-SH8So0AWi8qTUBw
http://www.google.ee/search?q=tokyo&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=lDSHT-OfE4aXhQfR8-nCCA&biw=1366&bih=607&sei=mTSHT5-SH8So0AWi8qTUBw#q=new+york&um=1&hl=et&sa=X&tbm=isch&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.,cf.osb&fp=362d15016fb69fc1&biw=1034&bih=595
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C5%8Ful