Inglismaa riigi iseloomustus (0)

Inglismaa
Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland , kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Šotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane.
*Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili.
*Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W.
*Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit.
*Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga).
*Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmise suurusega riik.
Inglismaal rahvaarv kasvab iga aastaga, ainult mõnel aastal on iive negatiivne. Graafikus antud andmed on saadud peale viimast rahvaloendust Inglismaal. Ka praegustel aastatel 2002-2011 on rahvaarv kasvanud. Rahvaarv kasvab sündide tõttu ja ka palju immigrante liigub Inglismaale . Seal on head õppimis- ja töötamisvõimalused, mida kõikidel immigrantidel oma riigis pole. Üks negatiivsetest külgedest on niiske kliima, mille tõttu immigrandid alati sinna ei lähe. 1801dal aastal oli rahvaarv veel alla kümne miljoni, aga 2001 aastaks oli see tõusnud juba pea 50ne miljonini. Praeguseks 2011ks aastaks on rahvaarv kasvanud nii kõrgele, et ületab viitekümment miljonit.
*Keskmine rahvastiku tihedus Inglismaal on 395 in/km2.
*Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega:
Holland: 403.2/km2
Belgia: 341 in/km2
Wales :140/km2
Taani: 127,9 in/km2
Prantsusmaa: 97 in/km2
Šotimaa:65.9/km2
Iirimaa: 63,3 in/km2
Norra: 16 in/km2
Inglismaa jääb naaberriikide kõrval rahvastikutihedusel alla ainult Hollandile , muidu on ta suhteliselt suure rahvastikutihedusega riik. Üldse on ta üks suurima rahvastikutihedusega riike Euroopas. Enamus rahvastikust on koondunud linnadesse, sest seal on paremad õppimis- ja töövõimalused. Mõned inimesed on läinud ka linnast maale elama, sest seal on puhtam looduskeskkond . Ühed tihedamini asustatud linnad on näiteks London ja Birmingham ning nende ümbrus. Hõredamini on asustatud maapiirkonnad.
0-4 aastased 1,6+1,7=3,3
4-10 aastased 1,5+1,55=3,05
10-14 aastased 1,5+1,7=3,2
14-20 aastased 1,7+2=3,7
20-24 aastased 2+2=4
24-30 aastased 1,9+1,9=3,8
30-34 aastased 1,5+1,6=3,1
34-40 aastased 1,9+2=3,9
40-44 aastased 2,1+2,2=4,3
44-50 aastased 2,1+2,1=4,2
50-54 aastased 1,7+1,9=3,6
54-60 aastased 1,76+1,55=3,15
60-64 aastased 1,7+1,6=3,3
64-70 aastased 1,25+1,05=2,3
70-74 aastased 1,05+1=2,05
74-80 aastased 0,9+0,6=1,5
80-84 aastased 0,6+0,3=0,9
84-90 aastased 0,4+0,1=0,5
90-94 aastased 0,2+0,1=0,3
Rahvaarv 2009dal aastal umbkaudu 51 000 000 (diagrammilt nii täpset infot ei saa)
0-4 aastased: 100% x
51 000 000 3 300 000
X=3 300 000*100/51 000 000=6,47%
4-10 aastased: 3 050 000*100/51 000 000=5,98%
10-14 aastased: 3 200 000*100/51 000 000=6,27%
14-20 aastased: 3 700 000*100/51 000 000=7,25%
20-24 aastased: 4 000 000*100/51 000 000=7,84%
24-30 aastased: 3 800 000*100/51 000 000=7,45%
30-34 aastased: 3 100 000*100/51 000 000=6,07%
34-40 aastased: 3 900 000*100/51 000 000=7,64%
40-44 aastased: 4 300 000*100/51 000 000=8,43%
44-50 aastased: 4 200 000*100/51 000 000=8,23%
50-54 aastased: 3 600 000*100/51 000 000=7,05%
60-64 aastased: 3 300 000*100/51 000 000=6,47%
64-70 aastased: 2 300 000*100/51 000 000=4,5%
70-74 aastased: 2 050 000*100/51 000 000=4,01%
74-80 aastased: 1 500 000*100/51 000 000=2,94%
80-84 aastased: 900 000*100/51 000 000=1,76%
84-90 aastased: 500 000*100/51 000 000=0,98%
90-94 aastased: 300 000*100/51 000 000=0,58%
*Kõige suurema osa rahvastikust moodustavad tööealised inimesed, üldse kõigist kõige rohkem on 40-50ne aastaseid inimesi. Kõige vähem on vanemaealisi inimesi.
*Inglismaa rahvastik vananeb.
*Meeste keskmine eluiga ulatub umbes seitsmekümnendatesse eluaastatesse ja naiste oma kaheksakümnendatesse eluaastatesse. See on kõrge.
*Poiste sündimus on suurem kui tüdrukute, aga samas on ka väikelaste suremus poiste seas suurem kui tüdrukutel, aga erinevus väga suur pole.
*Viimastel aastatel on sündimus Inglismaal suurenenud.
*Poiste ja tüdrukute sündimuse suhte erinevus viimase viie aasta jooksul oli 0,05 miljonit.
*Inglismaa riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis .
Inglismaa suuremad linnad ja linnastud :
1.Greater London 8,278,251 inimest
2.West Midlands (Birmingham) 2,284,093 inimest
3.Greater Manchester 2,240,230 inimest
4.West Yorkshire (Leeds) 1,499,465 inimest
5.Tyneside ( Newcastle ) 879,996 inimest
6.Liverpool 816,216 inimest
7.Nottingham 666,358 inimest
8.Sheffield 640,720 inimest
9.Bristol 551,066 inimest
10.Brighton 461,181 inimest
Inglismaal elab umbes 90% inimestest linnas, see on väga linnastunud riik ja rahvastikutihedus on suur.
Paljud suuremad riigid asuvad Inglismaa äärealadel ehk mere lähedal ja meri on kindlasti üks põhjustest miks linnad asuvad seal kuna vee lähedus on tähtis linnade kujunemisel. Palju mõjutab ka pinnamood , näiteks on Londonis ja selle ümbruses on pinnamood tasasem kui põhjapoolel. Linnad tekivad rohkem maavarade lähedusse ja lõuna-Inglismaal on näiteks maagaas ja Inglismaa keskosas on kivisütt ning mõlemas kohas on rohkem suuremaid linnasid kui mujal. Põllud on valdaval osal rajatud Inglismaa lõunaossa ja tegeletakse põhiliselt lambakasvatusega ja kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamisega sõltuvalt kliimale. Inglismaa tegelikult ei ole üldse metsane maa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad . Metsa on seal ainult umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Metsades kasvab tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask . Metsad on enamasti segametsad ning metsi istutatakse järgmiste põlvkondade tarbeks. Puid on nii laia- kui kitsalehelisi ning ka okaspuid . Kuna riik on kõrgelt arenenud, siis ei kasutata metsi mõtlematult, taastatakse neid ning hooldatakse. Puidul ekspordis kohta ei ole, kui siis pigem veetakse seda sisse, kuna olemasolevad puiduvarud ei rahulda riigi vajadust. Seega Inglismaal ei ole kohta metsatööstuses. Seega peamine probleem ongi kunagi maha raiutud metsa taastamine ja uue metsa heaperemehelikult kasutamine.
Sisserändajad elavad Inglismaal peamiselt tööstuspiirkondades. Toiduainetööstus varustab peamiselt siseturgu ja toiduaineid eksporditakse vähe, aga rohkem eksporditakse tööstusmasinaid, keemiakaupu ja tarbeesemeid jms. Inglismaa on kõrgelt arenenud kapitalistlik tööstusmaa. Riigi majanduse iseärasuseks on suur tööstuse ülekaal põllumajanduse ees. Arenenud on eelkõige tekstiili- ja kivisöetööstus, musta metallurgia tööstus, laevaehitus . Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele. Tööstus annab umbes poole rahvusliku koguproduktist ja 9/10 riigi ekspordist. Enamik ettevõtteid paikneb kivisöe- ja rauamaagileiukohtade läheduses või soodsates rannikupiirkondades: Suur- Londonis, Lõuna- Walesis, Midlandis, Lancashires, Yorkshires, Kirde- Inglismaal.
Inglismaa peamiseks majandusteeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada , Põhjameri on tähtis naftavarude poolest – Norra ja Prantsusmaa. Samuti on kontakt ülejäänud Euroopa riikidega. Teiseks liiniks on maismaatee läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale. Inglismaa maismaa ühendustest olulisemaiks punktiks on London. Kolmandaks liiklusvahendiks on kaupadele ja inimestele õhutee – lennundus . Suur osa pikaperioodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega. Lennundus on üks arenenuim liiklus .
Pikk ajalugu ja kaugele ulatuv kultuur muudab Inglismaa populaarseks paigaks turistidele ja ka üks tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism . Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London, mis meelitab igal aastal miljoneid turiste maailma eripaigust. Inglismaa peamised külastajad on ameeriklased , kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma . Inglismaal on väga palju vaatamisväärsusi, muuseumeid, kaunis loodus jne, mis on piisavad põhjused miks turistid sinna lähevad. Mõned populaarseimad kohad: The British Museum, Canterbury Cathedral , The Eden Project(suurim kasvuhoone maailmas), St Paul's Cathedral.
Inglismaa firmadel suur osa kogu maailma börsimaastikul, sest USAs olevad firmad nagu Microsoft Inc. on peakorteri poolest Inglismaa äri. USAsse on Microsoft ja teisedki Inglismaa suurettevõtted registreeritud samuti börsile, st maandada üldist riski kogu impeeriumile ja samuti on USA osakond autonoomne osaliselt Inglismaa omast. Üks teguritest Inglismaal on USA suurenev tarbijaskond ja nõudlus toodetele kõikides valdkondades. Samuti on Inglismaa firmad osaliselt seotud USA investoritega, idapoolsetele investoritele tehakse investeerimine võimalikult raskeks – olulist rolli mängib selles Venemaa poliitika USA ja Läänemaailma suhtes. Hiinasse investeeritakse samuti Inglismaal aktiivselt, sest see on pragu üks arenenuim piirkond maailmas. Kinnisvaraturg ei ole siiamaani jahenenud Inglismaal võrreldes näiteks Eesti turgudega. Jahenemine toimub suuremates vahemikes, peamisteks jahutajateks on buumid. Arenduspiirkonnad on jõeäärsed osad Thamesi ääres, mida aga loetakse ohtlikeks veetaseme ja kliimamuutuste suhtes. Antud krundi osad on kuumad kinnisvara osad.
Kuna Inglismaa kuulub Ühendatud Kuningriigi alla siis kõik arengutaseme näitajad ja kontaktid muu maailmaga on samad mis Ühendatud Kuningriigil ja nad üksteisega ühendatud.
Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela. Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (u 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City’le, on finants- ja äriteenuste sektor. Seega Suurbritannia kuulub 1. maailma riikide hulka ja selle all ka Inglismaa.
Inimarengu indeks Suurbritannias on 0,940. See on teiste riikidega võrreldes päris kõrge. Näiteks Nigeris on see indeks 0,311, aga Hollandis, mis on tabelis esimene on 0,965. Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele.