Inglismaa riigi iseloomustus (0)

Sarnased õppematerjalid

18

odt

Referaat Suurbritannia

(Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga. Põhja-Iirimaad eraldab Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. (LISA 1) Saar on peamiselt ühtlase pinnamoega, loe pool on pinnamood mägisem (Cumbria), järvede piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse "Inglismaa selgrooks". Inglismaa kliima on pehme ning tuntud oma niiskuse poolest. Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse temperatuur palju üle 30 kraadi. Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra. Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk, põhjapiiril ka kased. Muldadest

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

10

doc

Suurbritannia

Liiklusvahendeid RAHVASTIK, LINNASTUMINE Kõige tihedamalt on asustatud Kagu-Inglismaa (seal asub ka pealinn London), mis on ka saare jõukaim osa. Rahvastiku tihedus on umbes 248 inimest ruutkilomeetril. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Saarel kõneldavad põliskeeled on inglise, kõmri, soti, gaeli ja korni keel 0 ­ 4 aastesed moodustavad rahvastikust 19% 15 ­ 65 aastased moodustavad rahvastikust 65 % üle 65 aastased moodustavad rahvastikust 16 % Suurbritannia on üks maailma linnastunumaid riike. Linnades elab 4/5 rahvastikust. Saare suuremad linnad on London, Birmingham, Manchester ja Liverpool. 6

Geograafia

18

doc

Suurbritannia majandusarengu analüüs

14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Euroopa loodeosas paiknev Suurbritannia (Ühendkuningriik) hõlmab suurema osa Briti saartest. Suurbritannia koosseisu kuuluvad Inglismaa, Sotimaa, Wales, põhiseaduse poolest erinev Põhja-Iirimaa ja palju väiksemaid saari. Ainus maismaapiir on Iiri Vabariigiga. Suurbritanniat eraldavad mandrist La Manche´i väin ja Põhjameri. Läänes paikneb Atlandi ookean. Suurbritannia silmapaistev osa maailmas tuleneb olulisel määral sellest, et tal on oma tuumajõud ja et ta kuulub ÜRO Julgeolekunõukogusse. Suurbritannia on maailma peamine rahandusteenuste pakkuja, suurim ravimite ja relvastuse tootja. Seal on edukas

Arenguökonoomika

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54  Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia

17

doc

Šveits - referaat

Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana Kantonite kaart 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart).  Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne).

Geograafia

13

doc

Saksamaa uurimistöö

Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass  2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2  Riigikeel: saksa

Geograafia

7

docx

FILIPIINID

Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013  · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)