Jagamismajandus turismisektoris (0)

Jagamismajandus turismisektoris – platvormid
Jagamismajandusel kui mõistel ei ole kindlat definitsiooni, mille abil saaks seda sõna täpselt määratleda. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ( OECD ) piiritleb seda kui uut turgu, mis võimaldab teenuseid osutada võrdsel ja jagatud kasutusel. Samas Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi peetakse jagamismajandust ärimudeliks, kus koostööplatvormid aitavad kaasa tegevustele, mis loovad avatud turu kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks. Enamasti pakuvad selliseid teenuseid eraisikud. Samuti saab seda ka defineerida tarnija ressursside jagamist ajutiselt tarbijatele, tasuta või mingisuguse kasuteguri eest. (Juul, 2017 )
Autori arvates on jagamismajandus üha rohkem levinud suund turismisektoris ning ennustab tulevikus sellele suurt edu. On oluline käsitleda sellega seotud teemasid , et inimesed oleksid rohkem kursis antud teemaga ., mida see endast täpsemalt kujutab ning miks see on oluline. Seni on jagamismajanduse teemat mitmeid kordi käsitletud erinevates uurimustes ja teadusartiklites, kuid tähelepanu turismisektorile koondamine ei ole siiani väga levinud olnud ning vajaks veel mitmeid täiendusi ja teemapüstitusi. Artikli eesmärgiks on süveneda jagamismajanduse teemasse, mis keskendub rohkem turismisektorile ning sealsetele jagamismajanduse platvormidele. Artiklis tuuakse välja olukord Eestis ja välismaal ning kolme erineva jagamismajanduse platvormi kirjeldused.
Jagamismajandusest turismisektoris Eestis
Turismisektoris asetsevast jagamismajandusest Eestis oleks kõige õigem autori arvates alustada üldiselt. Üldisena mõeldakse selle all, et tutvustatakse seda, kuidas jagamismajandus üleüldse Eestis alguse sai ning peale seda alles turismi teemasse rohkem süveneda.
Eestis ilumusid esimesed jagamismajanduse ettevõtted 2000. aastate lõpus ning vahemikus 2011- 2016 ilmus neid veelgi juurde. See valdkond areneb Eestis kiirelt ning kogu aeg tekib juurde uusi platvorme, mis võimaldavad jagamismajanduses osaleda. Eestis on jagamismajanduse platvorme mitmetes valdkondades: finants - ja äriteenuste, majutus - ja reisikorralduse ning transpordi- ja hariduse valdkondades. Uusi valdkondi tekib tulevikus suure tõenäosusega ka juurde. ( Eljas - Taal , K. Rõa, K. Lauren , A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016) Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic AS viisid 2016. aastal läbi uuringu, mis käsitles kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käivet. Uuringust selgus, et see majandusharu on Eestis paigastunud ning viimastel aastatel on platvormide arv isegi kahekordistunud ning käive kasvanud 7,5 korda. Jagamismajanduse sektor tõi käibena sisse 2016. aastal 40,3 miljonit eurot ning kõige suurema kasvuga oli majutus- ja finantssektor. Uuringus selgus samuti, et jagamismajandus meelitab ligi inimesi, kes varem ei olnud taoliste teenuste klientideks. Klientideks hakatakse, kuna tooted ja teenused meelitavad ligi oma taskukohase hinna ja sobivusega. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2017)
Eestis tegutsevateks jagamismajanduse ettevõteteks, mis tegelevad majutuse pakkumise ning reisikorraldusega on järgmised: Booking.com, Nordicrent (OÜ Somnium), EstRent Cottages OÜ, OÜ Like a Local ja Local Guide OÜ. Samuti tegutsevad ka Airbnb , 9Flats, HomeAway, Roomorama, Flifkey, Wimdu, Gloveler, Alterkeys ja muud rahvusvahelised reisikorraldusettevõtted, mis ei ole Eestis registreeritud. Majutuse ja reisikorralduse käive oli 2015. aastal 2,5 miljonit eurot, kuid koos teenusepakkujatega oli see 14-17,5 miljonit eurot. Eespool mainitud uuring ennustab, et kuni 2020. aastani kasvavad majutuse valdkonna mahud ning reisikorraldusettevõtted kasvavad ühtlaselt teadlikkuse ja huvi suurenedes. (Eljas-Taal, K. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016)
Lähiaastatel kasvab tõenäoliselt jagamismajanduse osakaal majutuse ja reisikorralduse valdkonnas kiires tempos , võrreldes seda tavamajanduse osakaaluga. Kiire kasvutempoga võib aastaks 2020 kasvada käive ligi 25. miljoni euroni ning miinimumprognoosina võivad need jääda 10. miljonist veidi allapoole. Samas, kui platvormide käive sama hoogsalt kasvab nagu see seni on olnud, siis võib 2020. aastaks kogu valdkonna (platvormid ja teenusepakkujad) käive ulatuda 90 miljoni euroni. Sellisel prognoosil on aga ka üks problemaatiline pool, see ei võta arvesse uute tulijate tekke võimalusi, turu küllastumise piiri ega muid muutujaid. (Eljas-Taal, Ka. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016)
Jagamismajandusest turismisektoris välismaal
Peale Eesti on oluline veel käsitleda turismindusega seonduvat jagamismajandust ka välismaa mastaabis. Hotellid ning teised traditsioonilised majutusettevõtted üle maailma on hakanud üha enam näitama välja oma vastumeelsust erinevate jagamismajanduse platvormide üle. 2013. aastal läbiviidud uuringust selgus, kui Airbnb platvormil kasvab 10%, siis väheneb hotellide igakuine sissetulek 0,37%. Madalama hinnaklassi ja konverentsiruumideta hotellides on sissetulek kahanenud 8-14% ulatuses. (Byers, J. Davide, P. Zervas, 2017)
Enamik suuri koostööplatvorme (näiteks Airbnb) on loodud Ameerika Ühendriikide ettevõtete poolt. Sellal, kui Ühendriikides õitsevad kasvuga seotud arengud , siis Euroopa platvormid seisavad silmitsi takistustega, mis võivad enamasti põhjustatud olla Euroopa Liidu keskkonnast. Euroopa ühed edukaimad jagamismajanduse platvormid on Wimdu, 9flats ning Gloverer, kuid USA edukaim Airbnb platvorm on neist mitmeid kordi nii oma suuruselt kui ka majutuskohtade arvult suurem. Kuna kahe erineva maailmapaiga raamistikud on platvormidele erinevad, siis esineb ka takistusi, mis võivad osutuda kulukateks. Selline barjäär piirab konkurentsi ja limiteerib koostööd tegevate platvormide turgude suurusid. (Kay, 2016)
Kolme erineva jagamismajanduse platvormi kirjeldused
Järgnevalt on välja toodud kolm üsna hästi tuntud jagamismajanduse platvormi. Kõigi kohta on rõhutatud olulisim, mida autor pidas vajalikuks välja tuua.
Booking.com on üks maailma suurimaid ja kuulsamaid veebiettevõtteid. See tegutseb 43. erinevas keeles, ühendades sedasi miljoneid külastajaid broneeritavate majutustega. Platvorm lubab oma kasutajale mitmekeelset tuge ning vajaminevat teavet igal teel oleval sammul . (Dhanuka, N. Khalil, T. Khalilov, M. Kovalev, F. Levin , 2017) Võimalik on broneerida mitmeid erinevaid reisiteenuseid, milleks on: majutused, ärikorterid, lennud , rongi- ja bussisõidud, rendiautod, taksod lennujaamadest, restoranid jms. Booking.com’i kasutamine ei pruugi oluliselt säästa teenuste kasutajate raha, kuid see säästab märgatavalt erinevatele planeerimistele kulumisaega. Suurepärase teenuspakkumise tõttu on see platvorm ka kõrgelt hinnatud mobiilirakendusena kasutuses. (Jet, 2017)
Airbnb on platvorm, kus võõrustajad saavad pakkuda oma vabu kortereid või tube , kehtestada oma ühe öö, nädala või kuu majutushinnad ning pakkuda külalistele majutusteenust. Airbnb saab tulu nii külalistel kui ka võõrustajatelt. Külalised maksavad iga broneeringu eest teenustasu 9%-12%. Teenustasu suurus sõltub sellest, kui pikalt plaanitakse ööbida. Võõrustajatele on teenustasu suuruseks 3%, mis katab maksete menetlemisega seotud kulud. Selle platvormi veebipõhine turg on kiire kasvuga, millel on üle kahe miljoni kinnisvaraomandi ning üle 50 miljoni külalise terves maailmas. Platvormil on olemas enda mobiilirakendus . Maine kujundamise süsteem on üheks Airbnb oluliseks aspektiks. See süsteem võimaldab ning ka julgustab külalisi hindama ja tagasisidestama igat majutuskogemust. Külalised hindavad tärnide süsteemis, et näidata erinevate teenuste ( puhtus , asukoht jms) kvaliteeti. Võõrustajad saavad samuti postitada tagasisidesi, kuid neid vaid oma külaliste kohta. (Byers, J. Davide, P. Zervas, 2017)
CouchSurfing on mittetulunduslik organisatsioon, mis püüab rahvusvahelisse võrku tuua erinevaid inimesi ja kohti, levitades sellega ühtekuuluvustunnet ning kultuurilist sallivust. See platvorm pakub reisijatele side- ja võrgufunktsioone ning vahendeid nende ressursside vahelisteks läbirääkimisteks. CouchSurfingu kodulehel on üle ühe miljoni liikme, kes elavad üle 230. riigis ning 62 000. linnas üle maailma, rääkides 302 erinevat keelt. Sellel, nagu ka eelnevalt välja toodud platvormidel, on samuti olemas oma mobiilirakendus. Platvormi peamiseks kasutusalaks on leida endale tasuta koht majutuseks , millele lisanduvad veel erinevad teenused. Nendeks teenusteks on kohtumised kohalike inimestega, erinevate informatsioonide vahetamine ning kultuurivahetuse pakkumine. CouchSurfingul on ka sõprussidemete funktsioon, kus liikmed ühendavad end teistega ning võivad koguda sedasi viiteid ja soovitusi teistelt. Need funktsioonid on olulised usaldusväärsuse tagamisel , kuna sellel platvormil toimub majutuse pakkumine ja vastu võtmine kõik usalduse alusel. (Hendrickson, B. Lafontaine, P. Rosen , 2011)
Kokkuvõte
Jagamismajanduse platvormid on viimastel aastatel tekitanud nii hotellidele kui ka muudele traditsioonilistele majutusettevõtetele suurt konkurentsi, röövides üsna arvestava osa nende käibest. Samas saavad platvormid nendega hästi läbi, kuna pakuvad oma klientidele nende majutusteenuseid ning nendega seotud muid teenuseid.
Eestis on kuulsaimaks platvormiks Booking.com, mis on üks maailma suurimaid ja kuulsamaid ettevõtteid. Välismaal aga edestab Booking.com’i Airbnb, mis kokkuvõtteks on suurim ja kuulsaim platvorm maailmas. Ka Eestis on võimalik selle kaudu majutust otsida, kuid seda pole siin ametlikult veel registreeritud. Euroopas on veel edukad Wimdu, 9flats ja Gloverer.
Artiklis toodi kirjeldustena veel välja kolm tuntud jagamismajanduse platvormi, milleks olid: Booking.com, Airbnb ja CouchSurfing. Need kõik sarnasesid oma vahel, kuna pakuvad majutusteenust, kuid CouchSurfing on kahest esimesest erinev, kuna võimaldab kõike seda tasuta.
Jagamismajanduse arenguga tekkinud erinevad platvormid on mugavad ja head nende klientidele. Selline panus klientide mugavusele ei ole traditsioonilistele viisidele meeltmööda, kuid elu edasi arenemine muudab sellise asja paratamatuks.

Kasutatud allikad

Byers, J. Davide, P. Zervas, G. (2017). The Rise of the Sharing Economy: Estimating the Impact of Airbnb on the Hotel Industry. Retrieved from https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1509/jmr.15.0204

Dhanuka, N. Khalil, T. Khalilov, M. Kovalev, F. Levin, P. (2017). Toward a full -scale neural machine translation in production: the Booking.com use case . Retrieved from https://arxiv.org/pdf/1709.05820.pdf

Eljas-Taal, K. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. (2016). Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis, Lisa B Majutus ja reisikorraldus. Loetud aadressil
https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_b_majutus_ja_reisikorraldus.pdf

Eljas-Taal, K. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. (2016). Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf

Hendrickson, B. Lafontaine, P. Rosen, D. (2011). Couchsurfing: Belonging and trust in a globally cooperative online social network. New Media & Society, 13(6). Retrieved from
https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/1461444810390341 ?

Jet, J. (2017). A Review of Booking.com. Forbes Magazine. Retrieved from
https://www.forbes.com/sites/johnnyjet/2017/11/15/a-review-of-booking-com/#dbf5bbfb150a

Juul, M. (2017). Tourism and the sharing economy. Retrieved from
http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2017/595897/EPRS_BRI(2017) 595897_EN.pdf

Kay, N. (2016). Collaborative Business Models and Efficiency. Retrieved from file:///C:/ Users /Kasutaja/Downloads/Analytical paper on the potential efficiency gains from collaborative business models.pdf

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2017). Uuring: jagamismajanduse käive Eestis oli mullu üle 40 miljoni euro. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/et/uudised/uuring-jagamismajanduse-kaive-eestis-oli-mullu-ule-40-miljoni-euro

Sturm, C. (2014). Sharing Economy and Tourism. Retrieved from https://www.researchgate.net/profile/Orhan_Akova/publication/294736316_The_Impact_of_Direct_Flights_on_Destination_Development