GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis Kaukaasias, Väike-Aasias või Balkani poolsaarel.
Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid suuri
.................................................................................................................... 9 PILDID:..................................................................................................................................................................10 KASUTATUD MATERJALID:...........................................................................................................11 Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid
putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kuumuse talumiseks on neil soomuseline kehakate, varjevärvus ja väike veevajadus. Paljud neist liiguvad kiiresti või kaevuvad ohu korral kärmesti liiva sisse. Eluviisilt on enamik uru- või ööloomad. Osad teevad kuumuse kaitseks koguni ka suveuinakut. Samuti on kõrbes palju roomajaid, kellest kõige ohtlikumateks on kobra, gürsa ja eefa. Tuntuim kõrbeloom on Euraasias ja Põhja- Aafrikas elav kaamel. Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km
1. LOODUS 1.1 Reljeef Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. 1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub
Käbid tekivad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais või juuni alguses. Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on kahekojaline taim (Harilik kadakas, 2011), kuid võib esineda ka ühekojalisi ekspemplare (Laas, 1967). 4.2. Levik Hariliku kadaka areaal on kadakaliikidest kõige ulatuslikum (Laas, 1967). Kasvab peaaegu terves Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kohtab enamasti Loode-Eestis ja saartel (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Liiv- ja loomuldadel kasvavates männikutes on tüüpiline alusmetsataim (Laas, 1967). 11 4.3. Kasvutingimused Harilik kadakas kasvab alumises puurindes või põõsarindes. Kadakat leidub paljudes kooslustes. Harva esineb salumetsas, laanemetsas, lammimetsas ning madalsoos ja siirdesoos
saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks , Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks , Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. 12 5. VIHMAMETSADE KLIIMA 5.1 Üldine kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest.
suhkru- ja kakaosegus. Parapähkleid lisatakse veel sokolaadile, jäätisele, kondiitritoodetele, neist tehakse head kallihinnalist pähklivõid. Võib kasutada kookospähkli asemel. 6 Pistaatsiapähkel Harilik pistaatsia (Pistacia vera) kuulub anakardiliste (äädikapuuliste) sugukonda ja on looduslikult levinud Kesk-Aasias ja Afganistanis. Üheksa liiki pistaatsiaid kasvab Euraasias, üks liik Kanaari saartel ja veel üks Kalifornias ning Mehhikos. Tärpentinipistaatsia vaigust valmistatakse küprose tärpentini ja mastikspistaatsia kummivaigust mastiksit. Arvatakse, et kõige varem hakati harilikku pistaatsiat kultuuristama Süürias, kust levis Itaaliasse ja Vahemeremaadesse. Iraanis on pistaatsiat kasvatatud kultuuritaimena umbes 1500 aastat. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka.
Kodukakul on tumedad silmad, mis vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku kere pikkune, on pealt tumedam ja alt heledam. Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad linnud, konnad, mardikad, sisalikud ja mutid ei puudu ta toidumenüüst. Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese kuivatatud seedimatute toiduosakeste, mis ta välja oksendanud on, pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui pesa muutub märjaks, näeb see
Nad tegutsevad pimedas. Neil on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Enda toidu peidavad kassid raipesööjate eest ära. See kehtib just siis kui liha on liiga palju ja ei jõua seda ära süüa. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. 1. Väiksed kassid 1.1 KODUKASS Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass
või vastaval erialal kogemusi omavate inimestega. Hetkel korraldab huviliste koolitust ja annab tootmise alustajatele abi Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi konsulent. Esialgu võiks alustada väiksema loomade arvuga, kogemuste omandamisel ja esimeste positiivsete tulemuste saavutamisel võib üle minna täismahus kasvanduse pidamisele. Ajalugu Iidsetest aegadest alates on ulukeid kütitud nende karusnaha pärast. Karusnahku on hinnatud kõrgelt ja oli aegu, kus põhjamaadel, nii Euraasias kui Ameerikas, olid karusnahad kaupade vahetamisel väärtuse mõõdupuuks. Eesti keeles meenutab seda aega sõna "raha", mis on kujunenud gooti keele sõnast "skraha" ja tähendab tõlkes karusnahka. Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis käesoleva sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. Eestis on karusloomade kasvatamiseks ideaalsed klimaatilised tingimused. Talved on mõõdukalt külmad, suved mitte
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Kar...
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused roomajad Eestis. Looduskaitsealused roomajad Eestis II kategooria III kategooria Kivisisalik Arusisalik Rästik Nastik Vaskuss Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) · Kehamõõtmed Üldpikkus on 10...16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, Rootsis ja Norras ulatub levila põhjapiir Põhja-Jäämereni. Eestis esineb kõikjal. · Arvukus Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige tavalisem roomaja. · Elupaik ja -viis Elupaikadeks on märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude
[2] Foto 2 :Jõgi vihmametsas. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% maismaa pindalast ehk vaevu 6% Maailma pindalast ning nad on kunagi katnud ligi 14 % kogu Maailma pindalast. Vihmametsades kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas Amasoonase vihmamets katab üle 400 miljoni hektari maad, hõivates maad nii
· Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi. Põnev on tema käitumist jälgida lindude talvisel toidulaual, kus ta "esineb" tõelise ainuvalitsejana. Emaslinde isaslinnud ei puutu, kuid ülejäänud liigiesindajad peletatakse järjekindlalt eemale. Seetõttu võib ise sageli jääda tühja kõhuga. Need toiduotsijad leevikesed on paiksed
Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad: Põhja-Ameerikas piisonid, Aafrikas elevandid, Austraalias kängurud. Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud kodulooma karjadega ja suured kiskjad on enamustes hävitatud. · Metsastepp-üleminekuala rohtlavööndi ja metsavööndi vahel, kus kase-, haava-,tamme- või männitukad vahelduvad niidu- ja rohulaikudega. · Rohtladid nimetatakseerinevatel mandritel erinevalt: 1. Euraasias - stepp; 2. Ungaris - pusta; 3. Põhja-Ameerikas-preeria; 4. Lõuna-Ameerikas-pampa; 5. Lõuna-Aafrikas - veld; · Pampad- tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed e. Niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampas Andideni jääb kuiv pampa- vähem asustatud ala, kus karjatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Metsatundra üleminekuline iseloom avaldub ka mullastikus ja taimkattes. Alumised rinded on peaaegu samasugused kui lõunatundras või põhjataigas. Hästi on arenenud sambla-sambliku-, puhma-, kohati ka põõsarinne. Lisandub hõre puurinne omapärase kujuga puudest, mis kooslust vähe muudavad. Kuused on siin väga kitsa võraga, oksad aga ulatuvad maani ning alumised neist, mis. on lume kaitse all, on eriti lopsakad. Puuliigid, mis moodustavad metsade põhjapiiri, on Euraasias. järgmised: Norras harilik mänd ja tundrakask (Betula tortuosa), Koola poolsaarel jääb neist valitsema viimane. Valgest merest Uraalini ulatub põhjapiirini siberi kuusk (Picea obovata). Petsora jõgikonnas lisandub siberi lehis (Larix sibirica), mis ida pool Uraali muutub ainuvalitsevaks ning Jenissei joonel asendub dauuria lehisega (Larix gmelini). Lehised on kontinentaalsetel aladel igikeltsal kõige vastupidavamad. Alles Kaug-Idas lisandub metsapiiril jällegi kaski (Betula cajanderi).
Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega. HISPAANIA KREEKA ITAALIA MONACO 2. Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ümbritsevad mered ja lahed. PILET 8 1. Parasvöötme rohtlad. ASEND JA KLIIMA Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres. Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp, Põhja-Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa. Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. ROHTLA TAIMESTIK
Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib suurepäraselt pinnakatteks, kus muru ei kasva, või kus muru oleks raske hooldada, näiteks maakeldrite pealsed. Kirjulehelistest sortidest ei maksa ette võtta ulatuslikke pinnakatteid, vaid kasutada neid aktsendina. 11. Kipslill Kipslille perekond on liigirikas ca 125 liigiga, mis kasvavad looduslikult Euraasias, Austraalias ja Uus- Meremaal. Kipslilled on madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harvemini poolpõõsad. Õied väikesed, valged või roosad, asuvad suures pöörises, harvem üksikult. Kipslilled vajavad päikesepaistelist kasvukohta ja eelistavad kerget kuivemat lubja- ja toitaineterikast mulda, kuid kasvavad ka tavalisel aiamullal. Nad on pikaealised, vähenõudlikud, talvekindlad ja kuivust taluvad püsikud. Kipslilled on
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
annab vähe aimu Baikali järve tõelisest ilust, tasub seda ikkagi külastada, eelkõige seal paikneva rikkaliku kala- ja suveniirituru pärast.Baikali järve floorat ja faunat tutvustav muuseum asub samuti Listvjankas. Tolle muuseumi tuntuim ja kindlasti põnevaim osa on alumine korrus, kus asuvas allveelaevaimitatsioonis on võimalik veerandtund mööda Baikali sügavusi ringi uidata. 9 10 5.OKASMETS EHK TAIGA Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Suure osa Siberist moodustab taiga.Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim. Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained
Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 18501930 üle miljoni rootslase USAsse.
Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. Majandites on talitiigid sügavad (2,5...3 m) ja kõva põhjaga, et ka paksu jääkaane all oleks vajalikul hulgal vett. Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest
b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole;
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu;
- Iron 1. Looduslikud eeldused Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets. Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu.
Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse.
.....................16 Kasutatud materjal........................................................................17 Sissejuhatus Maad on uuritud ja avastatud läbi aegade. Tänapäeval on maa uurimiseks ja jälgimiseks kosmoselaevad. Juba 5. sajandil eKr inimene tahtis rohkem teada Maast ja hakkas sellega tegelema. Kõige arenenum maa oli Euraasia. Uude made avastamine laiendas inimise vaatepildi ja tõi avastatud maalt Euraasiasse kulda, toitu, mis polnud Euraasias võimalik kasvatada. On maid, mis on avastatud tuhande aasta eest, kuid nee ununesid. Teist korda avastamine ei olnud asjata. Kokku on maal 6 mandrit ja igaüht on uuritud ja avastatud. Ameerikat avastati juba umbes 1000. aastal viikingite poolt, kuid see ununes inimeste seas. Teine avastamine toimus 1492. aastal Christoph Kolumbuse poolt. Esimesed inimesed arvasid, et peale Gibraltari väina tuleb kosk, kust enam tagasi pole võimalik tulla. Kalamehed ja laevad kartsid sinna sõita
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
Lisaks on Aafrikast leitud veel vanemaid, kuid mitte päris HE-d vaid kuna nende ajavahe on küllalt suur siis neid kutsuti HOMO ERGASTER-ks (1,9-1,4 milj) HOMO ERGASTER oli siis (pandi vahelüliks) HH ja HE vahepealne. Euroopas on kõige vanemad HE leiud Hispaanias dateeritud 8000 aastat HOMO HEIDELBERGENSIS Euroopas moodustab vaheastme HE ja NEANDERTAALLASTE vahel. NEANDERTAALLASED on olnud ääretult suure tähelepanu all esimesed luud leiti 1856 NEANDERi jõe orust. Elasid Euraasias u (200 000 30 000 a). Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas. Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud. KRAPINA koobas leitud palju purust. NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele. SHANIDARi koobas (Iraak) matmispaik. Oli korralikult maetud Leiti mikroskoopilisel uurimise et on
· Endeem kitsa levikuga takson · Endemism Neoendeemid endeemiad kitsas mõttes Paleoendeemid e. reliktid · Kosmopolitaansus väga suured areaalid · Liikide- isendite vastuolu Enamus liike väikse areaaliga Enamus isendeid suure areaaliga liikidest · Rappoporti seadus mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem Areaali kuju · Geograafilised levitakistused Euraasias ida-läänesuunas Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas · Vööndilised Tsirkumpolaarsed - jääkarud Pantroopilised kookospalm · Katkestustega Areaali katkestused e. Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid Holarktiline punahirv, harilik pöök Lemuuria
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade a...
Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius või A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik. Mügri on mõõtmetelt rotisuurune. Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja. Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani. Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul. Mügri ei kuulu looduskaitse alla. Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured
metsamajandust, transporti arengut, leida suuremaid ettevõtteid ja uurida turusmi. 4. Uurida, millised keskonnaprobleemid Portugalis on. Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud, skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali
teadlaste hinnangul on selle jaoks vaja kõigest kahekraadist temperatuuritõusu. See tähendaks katastroofi miljonitele rannikualadel elavatele inimestele, sest praegu elab rannikust kuni 50 km kaugusel kaks kolmandikku maailma rahvastikust. Seda seetõttu, et Gröönimaa mandrijää asub veepinnast kõrgemal, mitte ei uju vees nagu Arktika jäälava. Liustikud Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Liustike sulamine on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest kõrgema temperatuuri korral on sulamine
4 keeles Rahvapärasid Sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. nimesid Kehamõõtmed Tiiva pikkus 7...8 cm, saba on lühike. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad. Kehamass Kehamass 27...38 g. Levik Eestis on levinud lokaalselt. Tavalisem on ta Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Maailmas levinud Euraasias alates Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapani saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo-Malaisia ja Indo-Austraalia saartel. Põhjapiir Euroopas 60. laiuskraadil. Arvukus Väiksearvuline. Elupaik ja -viis Pesitseb liivakivi-, savi- ja turbajärsakutes kraabitud urgudes, mõnikord võib pesa paikneda veest eemal. Pesitsevad üksikute paaridena. Päevase eluviisiga.
võeti maha puid. Kariloomad sõid ja tallasid ära puude järelkasvu, nii et pikapeale taandus mets rohumaa ees. Osal kadakastest karjamaadest on siiski teine saamislugu: need on kujunenud hüljatud paepealsetele alepõldudele. Kadaka perekond koondab umbes 70 liiki, peale selle varieteedid ja vormid. Meie kadakas harilik kadakas, ladinakeelse nimetusega Juniperus communis, on terves maailmas üks laiema loodusliku levilaga puuliike üldse. Ta kasvab nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Kadakad võivad sirguda kuni 12 meetri kõrgusteks puudeks, enamasti on nad siiski kolmeneljameetrised põõsad. 10 Kadakas on kahekojaline isas- ja emaskäbid arenevad tavaliselt eri taimedel , ent on leitud ka ühekojalisi põõsaid. Kadakas käbib (nagu kuusk ja mändki, on kadakas paljasseemnetaim, tal pole õisi) mai- ja juunikuus, mil isaskäbide soomustel valmivad kollased tolmuterad.
Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Kord juba lahknenud populatsioonide vaheline kaugus üha kasvab ja viib seega liigitekkele. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Nt Euraasias ja P-Am elavad põhjapõdrad Geograafiline isolatsioon: Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel (mandrite triiv). Nt kukkur- ja tavaline hunt Bioloogiline isolatsioon: Ökoloogiline isolatsioon erinevad sigimisperioodid või paigad. Nt valge-toonekurg ja must-toonekurg ei ristu, kuna valge elab rohkem inimeste lähedal, aga must suurtes metsades
paarisastlad (tglt abilehed); meerikkad. Liitlehtedel tipmine leheke on Liblikõied on harilikult kollased ja Ida-Euroopa kuni redutseerunud teravikuks; ilmuvad varasuvel. Kaunad ruljad,. Jaapan; Kesk-Aasia. Õied kobaras, harvem kimbus või Euraasias, Põhja- Lehed vahelduvalt, sõrmroodsed, üksikult; enamuses kahesugulised, Aafrikas, Lõuna- hõlmised, saagjaservased. viietised. Ameerikas. Lehed munajaselliptilised; roodude Õied kollakasvalged, lõhnavad
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE ALUSED TEST · Nimi: · Teaduskond: · Kursus: · Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia...
See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22- liikmelisel HKP Poliitbürool, eriti selle 6- liikmelisel Alalisel Komiteel. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Geograafiline asend Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. 8 Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%
1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased. Gran Dolina koobas Atapuerca mägedes Hispaania põhjaosas sisaldas vanimaid seni teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele. Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud. Leiust võib oletada, et neandertallastel
sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISATSIOONIDE TEKE · Esimesed riigid · 08.09.2011 tund · Sageli samastatakse kõrgkultuuriga-pole õige · Kultuur võib olla kitsama tähendusega · On ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine ja käsitöö
Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk......................................................................................................................................
ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. Harilik kadakas (juniperus communis) KD: 1. Levila: Kasvab peaaegu kogu Euraasias, Põhja-Aafrika ja Põhja-Ameerikas, Eestis tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. 2. Suurus: Kuni 10 (15) m kõrgune igihaljas puu või 13 m kõrgune põõsas. Enamasti kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi. Võib elada üle 100 aasta vanaks. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Võra sammasjas, munajas või laiuv. Sageli mitmetüveline. 4
23. juunil 1941 ta arreteeriti, nagu selgub NKVD toimikust, "et vältida võimalikku vaenulikku tegevust". Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust ta oleks pidanud vabastatama kui Poola kodanik, kuid millegipärast jäi vabastamata ja suri mõnede andmete järgi laagris 1943 või 1944, teiste järgi vabastatuna teel Poolasse 1944 või 1945. Nii kasvas Jaan isata, nagu paljud tema eakaaslased Eestis ja mujal Euraasias. Teised omaksed pääsesid küüditamisest ja vangistusest. Onu Leo, kes oli Saksa sõjaväes, tegi läbi taganemise Tsehhimaani, vangilaagri, töötas puusepana Ameerikas ja töölisena Rootsis. Tal ei olnud lapsi, nii on Jaan oma vanavanemate ainus järeltulija. Jaani ema kaotas küll oma mehe tõttu võimaluse töötada prantsuse keele õpetajana ja pidi otsima muid võimalusi end elatada, töötades mitmeid aastaid 1950ndate alguspoole veterinaarbakterioloogia laboratooriumis
isoleeritud osaareaalideks; suurim neist paikneb Taimõril. Kokku arvatakse meie maal elavat umbes 800 000 ulukpõhjapõtra, neist ligikaudu 600 000 tundras. Minevikus oli neid loomi tunduvalt rohkem. Siiski on viimastel aastatel olukord paranenud ja ulukpõhjapõtrade arv kahekordistunud. Põhjapõtra on aklimatiseeritud Antarktikas Lõuna-Georgia ja Kerguéleni saarel. Poolkodustatud põhjapõtru leidus algul vaid Euraasias, alles eelmise sajandi lõpul viidi neid Ameerikasse. Poolkodustatud põhjapõder viibib kogu aasta oma karjamaadel lageda taeva all, saamata inimeselt toitu ja peavarju. Erinevalt teistest koduloomadest puuduvad kodupõhjapõdral tõud. Väliselt ei saa teda ulukpõhjapõdrast peaaegu eristada, ainult värvus on mitmekesisem. Põhjapõdrad asustavad tundrat, metsatundrat ja põhjapoolset taigat; nad elavad nii tasandikel kui ka tundrutel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
