Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia iseseisev tartu khk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas see käib ?
 
Säutsu twitteris
Koostanud : Marko- Eero Kruus
Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee
Palumetsad
Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus.
Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske.
Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.
Rohurinne on kidur , liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg , kõrrelised (võnk- kastevars , lamba- aruhein , jäneskastik, karvane piiphein).
Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas , harilik lehviksammal.
Taimed :
Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii marjade sees peituvaid seemneid. Kuid seemnetega paljunemine pole pohla jaoks enamasti üldse tähtis. Rohkem levib ta hoopis maad mööda. Kuidas see käib? Kui proovite mõnda pohlataime üles tõmmata, siis võib see tõsiseid raskusi tekitada. Nimelt on ühel taimel sageli väga palju maapealseid varsi , mis on kõik omavahel maa-aluste varte ehk risoomidega ühenduses. Kuidas see eluring siis käib? Alustame ühest väikesest taimest. See kasvab algul ilusasti neli või viis aastat. Seejärel tekivad tema varre alusel olevatest pungakestest külgvõsud, mis hakkavad maa sees taimest eemale kasvama. Mõnekümne sentimeetri kaugusel emataimest tekib risoomile üks haru, mis pöördub otse üles. Sellest saab uus põõsake. Põõsake kasvab kolm-neli aastat ja siis viljub. Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest osast kasvavad uued püstised varred. Kuid samal ajal on risoomist tulnud mullapinnale veel mitmed noored põõsakesed. Nii on ühest emavarrest saanud juba kümneid uusi kääbuspõõsaid. Seega on aeg emal koht noorematele loovutada. Niisugune elutsükkel on ka kõigil arenevatel osapõõsakestel, ükski neist ei ela üle viieteistkümne aasta. Nii on hea pohladele ja ka inimesele, kes saab tänu sellele rohkem marju.
Arukask :Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega . Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin.
Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele.


Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige tavalisem . Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel. Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam-vähem samasugune . Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa

Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad.




Lainjas kaksikahammas:Lainjas kaksikhammas on pisut vähem levinud, kui harilik kaksikhammas. Erinevalt harilikust kaksikhambast eelistab ta kuivemaid kasvukohti. Nii kasvab ta eelistatult nõmmedel või palumetsas. Lainja kaksikhamba meelispaikadeks on just okasmetsad , sest ta armastab happelist pinnast. Happeline pinnas on aga ju just okasmetsades, sest varisenud okaste lagunemisel tekibki happeline huumus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia iseseisev tartu khk #1 Bioloogia iseseisev tartu khk #2 Bioloogia iseseisev tartu khk #3 Bioloogia iseseisev tartu khk #4 Bioloogia iseseisev tartu khk #5 Bioloogia iseseisev tartu khk #6 Bioloogia iseseisev tartu khk #7 Bioloogia iseseisev tartu khk #8 Bioloogia iseseisev tartu khk #9 Bioloogia iseseisev tartu khk #10 Bioloogia iseseisev tartu khk #11 Bioloogia iseseisev tartu khk #12 Bioloogia iseseisev tartu khk #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marko-Eero Kruus Õppematerjali autor

Lisainfo

6 erinevat looma millest toituvad kus elavad mida teevad + pildid
sama lugu kaladega järves ( 6 rinevat, millest toituvad, kus elavad , mida teevad + pildid)
6 erinevat metsa taime liigi kirjeldus ja muu informatsioon
6 järve taime kirjeldus ja info + pildid
palumetsa kirjeldus
järve kirjeldus
2 toidu ahelat
1 toidu ahel metsloomadest teine järve loomadest

palumets , palumetsa , loomad , järv , loomad , järve , loomad , palumetsa taimed , toiduahelad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
Taimeökoloogia iseseisev töö
21
doc
Laanemetsad
84
docx
ELUSLOODUS
58
doc
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
8
docx
Laanemets
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
83
doc
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun